BIRINShI BÓLIM

EL IYESI

Búl romandy әkem - Ahmadi, sheshem - Bazarhannyng ruhyna baghyshtaymyn.

Avtor

Birinshi tarau

1

Shynjang jeri men Qazaqstan shekarasynda ontýstik batystan shyghys teristikke qaray búltpen aralasa sozylyp jatqan Jonghar Alatauy men sonau týstik ýiektegi úly Tәnirtaudyng eki arasy - «jer jәnnәti» derliktey asa bir shúrayy mol meken. Bir-birinen shalqaq qonghan eki alyp tau arasyndaghy osynday kók qoynaudy tútas alyp, jer shúghasyn qamtyp jatqan búl ónir belgili Ile ózenining atymen o bastan «Ile aimaghy» atanghan. Osynday Ile jerining ózen-suly, orman-bauly, qonyrjay, shuaqty ólkesin qazaqtyng Qyzay eli qonys etushi edi.

Sol elding mynau Jonghar jotasyna iyek arta kelip, shekaralyq taudy alqymdap ornaghan bir atasy danqty - Sheru ruy. Ile ualayatynda jasaytyn jiyrma tórt bolys Qyzaydyng bir bolysy «serke Sheru» atanghan Sheru taby osy. Qazir Sheru eli jaylaudan bauyrgha týsip kelip, ýlken taudyng bar bókterlerinde kýnshilik jerge shashyray, taray qonyp, jyldaghy úlan ghayyr kýzeulikterinde otyrghan-dy.

BIRINShI BÓLIM

EL IYESI

Búl romandy әkem - Ahmadi, sheshem - Bazarhannyng ruhyna baghyshtaymyn.

Avtor

Birinshi tarau

1

Shynjang jeri men Qazaqstan shekarasynda ontýstik batystan shyghys teristikke qaray búltpen aralasa sozylyp jatqan Jonghar Alatauy men sonau týstik ýiektegi úly Tәnirtaudyng eki arasy - «jer jәnnәti» derliktey asa bir shúrayy mol meken. Bir-birinen shalqaq qonghan eki alyp tau arasyndaghy osynday kók qoynaudy tútas alyp, jer shúghasyn qamtyp jatqan búl ónir belgili Ile ózenining atymen o bastan «Ile aimaghy» atanghan. Osynday Ile jerining ózen-suly, orman-bauly, qonyrjay, shuaqty ólkesin qazaqtyng Qyzay eli qonys etushi edi.

Sol elding mynau Jonghar jotasyna iyek arta kelip, shekaralyq taudy alqymdap ornaghan bir atasy danqty - Sheru ruy. Ile ualayatynda jasaytyn jiyrma tórt bolys Qyzaydyng bir bolysy «serke Sheru» atanghan Sheru taby osy. Qazir Sheru eli jaylaudan bauyrgha týsip kelip, ýlken taudyng bar bókterlerinde kýnshilik jerge shashyray, taray qonyp, jyldaghy úlan ghayyr kýzeulikterinde otyrghan-dy.

Kerimbek auly ózining bar aghayyn-aumaghymen Jonghardyng biyik jonynan etekke qaray eki-ýsh qonys qozghalyp, jyljyp kelip Mazy ózenining keng angharyndaghy Ýngirqora, Ekiasha deytin kýzek júrttaryna jayghasqan. Ormandy tau baurayynyng kýzgi kýni tynyq keshte maujyrap túr. Tilsiz tabighat, ýnsiz tau-tas osy ónirding әldebir әngimesin tosqanday, tym-tyrys bop túrdy. Ólke boyyn qualaghan shymdauyt, qúiqaly alqaptyng kýzgi sary-jasyl shalghynyna oranyp otyrghan ýlken auylgha kýn bata bere eki atty kelip týsti. Kisi týsken qonaq ýy bas jaq shetten onasha tigilgen. Esikten bayau sәlem bere kelip, tórge taman ilbip jayghasqan aldynghysy: jalpaq bet kelgen qúpiya jýzdi bireu. Basynda ang terisinen tiktirgen shoshaq tóbeli, súr túmaghy bar. Tomsarghan syzdy qabaghyna, súrghylt týsine ózgeshe sús berip, múrtynyng qiyaqtary tikireyip túr. Osy qalpynyng ózinen óz degeni bolmay kelisimge kelmes jan ekeni bir kórgennen úghylghanday. Ol býkteuli qamshysyn qoltyghyna qysyp jýginip otyrdy. Ekinshisi bir júpyny kisi: qabaghy qatynqy, tútas bet, qysyq kóz qartang adam kebisin tastaghan boyda, epsizdenip joldasynyng tómengi jaghynan oryn ala bergen.

Osynday az tynyshtyqtan son, kelgenderge qymyz jetkizildi. Qonyrqay aghash tegeneni dastarqan shetine qoyghan bie saughysh shal - Qalimolda qabaq baqty ma, teri shalbaryn qaudyrlatyp ilinbey shyghyp jóneldi... Ýy iyesi Kerimbek myna ekeuining jýris aujaylaryn shamalady da, jauaptaryn az ýndemey tosa otyryp:

- Kәne, beri taman jyljy otyryndar, - dep izet bayqatyp, qonaqtardy qymyzgha jaqyndatty. Ór jaqtaghy quang jolaushy ydysyn qolyna almay әli de ýnsiz otyr edi. Kerimbek endi búlardan qysqa sózben jón súraghan:

- IYә... ne kórip, ne bilip kep otyrsyndar?! - Ol myna ekeuinen qalayda bir kónilsiz jaydy bilgeli qarady. Endi-endi aq shalayyn degen móldir qara, kýtimdi saqaly әsem sudyrap tógilgen, kelisti kesek túlghaly, kóz qarasynan salqyn ashu izindey aibyndylyqpen qosa týkpirli oilylyq tanylatyn, kýmbirlegen zor dauysty Kerimbekting ýninen oqshau bir tynystylyq bilinetin. Ol janaghy sózine jalghastyryp, qymyz qúiyp otyrghan ózining oqyghan balasy Maqsútqa túiyq iyshәratpen sholaq búiyryp:

- Syrt jaqty bayqa! - dep aqyryn ghana tapsyrghan. Angharly jýzben qúpiyalaghanday ghyp sezirgen-di.

Jasy egde tartsa da joldasynan tómen jayghasqan qariya shólirkep simirgen eusynnan basyn osy kezde kóterdi. Aqbórte saqalyn da endi qapsyra sipap, jútqyna týsti. Ol ýshin janyndaghy serigi sóiledi:

- Aytqanda neni aitushy ek! Búl syghyr әlinen әbden asty ghoy, - dep otyryp, baghanadan tyrs etpey tynghan suyq adam óz ishindegi zil-yzasymen týnerip aldy: - Sheship kórsetshi, jota terisinen taspa alyp qoya beripti!

Qariya belindegi qúr beldikting toghasyn amalsyzdyqpen aghyta bastady. Aytqanday-aq, tu syrttan soghylghan dýre jon-arqasyn ayausyz zaqymdaghan. Qamys palaqtyng (dýre qalaqshasy) basqan tanbaday, týsken izi qantalay kógerip, talauraghan. Sol belgi ózge emes, tap mynau momyn, mýsәpir adamnyng tәninen kóringende, osyny isteushi kim bolsa da, sonyng naghyz taghylyq sipatyn tanytqanday... Qos dizerley otyryp arqasyn týrip kórsetken qariya ózi kembaghal, kәrip adam bolatyn. Shekpenin qayta kie almay, әri ózining qatty auyrsynghanyn bildirmey, óte bayau qozghalyp otyrghanynda kirjindegen mýlәiim týri tózim úyasynday. Osy boyymen kelip syr bildirmey otyrghan mosqal kisining qara jerdey tózimdi adam ekeni tanylady. Onyng shombal jýzine Kerimbek anyq súqtanyp qarady. «Kedeyding terisi qalyn» deytin sózdi eske aldy.

- E-e, batyr-eke, «jaghyng synsa da, saghyng synbasyn» degen. «Joryq jolynyng ókinishi joq» deydi.- Kerimbekting búl aitqan júbatuyn aqbórte shal alghashynda dúrys kórgen synaymen otyrdy da, sonynan óz jayyn ózi mysqyl etkendey bop:

- Solayy solay ghoy, jalghyz-aq әlgi, «jyn da beyimdini qaghady» demekshi... Onanda «ólmey qalyp, suyqqa berik atandym» degenning keri demeysinder me! - dep, sózining bir shetin búny osy sapargha júmsaghan Kerimbekke de tiygizdi...

Teginde, búl otyrghan ekeuding arghy babalary qalmaq júrtynan edi. Jonghar qalmaghynyng túqymynan bolatyn. Dәl sol qalmaq babasynan beri ýsh ata ótip kelgen bolsa da, mynau otyrghan bórte shaldyng tútas kelgen bet bitimi, qysyqsha kózderi, ana súr túmaqtynyng da kóz qiyqtary, sholaq múryny ekeuin de qalmaq bettendirip, búlardyng әli de ejelgi qanynan aryla almay kele jatqandyqtaryn andatady.

Múnan biraz zaman erterekte Jonghar qalmaghynyng Júldyzdaghy (Tyani-shani tauynyng bókterindegi qalmaq mekeni) torghauyt ruy qazaqtyng jylqysyn shaba beripti. Sonyng ayaghy eki jaqtyng bir-birinen mal alysuyna soghypty da, óshtik qozyp, aqyry qalmaqtar Qyzay eline ýlken joryqpen tiyedi. Keyin el auyzynda «Qyz qalghan» soghysy atalghan sol óshpendi qaqtyghysta torghauyttar jaghynan úrysqa attanghan qalmaqtyng aghayyndy eki balasy qazaqqa qolgha týsedi. Ózderining qarshadaylyqtaryna qaramay, birin-biri jaudan ajyratyn alamyn dep, ekeui birdey tútqyngha týsken deydi, paqyrlar. Sheruding ýlesine tiygen sol ekeuin Kerimbekting arghy atasy Aytpay degen kisi bala ghyp asyrap, keyin erjetkende ekeuine de qazaqtan qyz әperedi eken... Biraq Qyzaydyng Mәulisana degen erjýrek qyzy erkekshe kiyinip, osy úrysqa barghan saparda qalmaq qauymyna qoldy bop qalady. Sonynan Qyzay eli qalmaq júrtyna elshi salyp, tútqyn qyzdy súratqanda, olar qarama-qarsy birneshe talap qoyady. Aytqanynyng ishinde Sheru ruynyng qolyndaghy eki bala Qúrymsy, Jyrghal da qaytaryluy shart eken. Qalmaqtyng Serenjap degen doyyr batyrynyng perzentteri bop shyghady búl ekeui. Sheru ruy bir bolys qana el bolghanmen, ózge Qyzaygha basy syimay, sol tústa aitys-tartysta jýredi. Qalmaq balalaryn qaytarudy aitqanda, Sheru ruy eki balanyng «Lәilaha iylәlla» dep dinge kirip qoyghanyn bildirip:

- Endi dayyn músylmandy qaytadan kәpir qyla almaymyz... Obaly men kinәsin kóteruge shydaghan adam keudesine qúran men nan úrsyn da, eki dýniyede qara qasqamyn dep ózi kelip әketsin! - degen qyr-siber jauapty aitady. Sharty oryndalmaghan qalmaq qazaqtyng bir talay tútqynyn ógizding terisine tigip, kýnge qaqtap óltiredi de, ózi súlu Mәulisanany ana ashuly batyrgha ýsh qatynnyng ýstine toqaldyqqa tabys etedi. Biraq eli ýshin basyn bәy tikken asau Mәulisana eshbir saghatta óz erkimen ata jauynyng mazaghy bolghysy kelmey jýrip, sanaday sarghayyp, bala kótermesten jastay qyrqylady. Aqyrynda Sheru ruy taypasymen auyp kóship, osy shekara taugha ornyghady. Áne, sondaghy eki qalmaq balanyng kishisi - Jyrghaldan taraghan әuletten myna shal. Atyn tughanda múrnynyng ýlkendigine qarap «Múrynshaq» qoya salghany bilinedi. Al qasyndaghy shóbereles tuysynyng esimi Qarymsaq - Qúrymsynyng úrpaghy. Aytar sózge «qalmaq auly» dep qonashtaghanmen, ekeuining sodan bergi qandary qazaqqa auysady. Búlar qazir «Ómirshi auyly» deytin ózderinshe bir auyl bolghanmen, kedeyleu atanyng biri. El ishinde keyde Qarymsaqtyng des bermes bir bettigin kóre almay, әzil ete qalushylar bolsa da, onyng ejelgi atadaghy jauyngerligin sóz etip: «atasy jaudan qaytpaghan, er qalmaqtyng bóltirigi emes pe» dep qyjyrtatyny bar. Aytsa aitqanday, Qarymsaq meyli ese qughan sóiler sózde bolsyn, at ýsti tóbelesterde bolsyn, syn kezenderde sasa bilmeytin.

Osynday eki tuys bas qosyp attanyp kep, ýiine týsip otyrghan Kerimbek - búryn Sheru ruynyng mampany (bolys) bolghan adam. Ras, búl uaqytta bolystyqtan týsirilgenine biraz zaman ótse de, býginge sheyin ýkimet pen el júmysy jayly sóilese alatyn Sheru ruynyng eng basty, jetekshi kisisi.

Múrynshaq ókimet salatyn alym-salyq, «bәjini» auyrlap, sonyng jónimen jýrgen-di. Dýre soqqyzyp kep otyrghany da sonyng sarsany... Dýre zardabynan ótken týni tósekke jata almay, basyn әieline sýietip, tandy shókelep otyrumen atyrghan. Sodan baghana kýn enkeye at erttetip, Qarymsaq ekeui jyljyghan ayanmen osynda jetken. Ádeyi keshtete, onashalyq tiley kelgen búl ekeuine Kerimbek asyqpay susyn bastyra otyryp:

- Bú dýreni búiyryp soqtyrushy kim? Qaysysy?! - dep, osyny erekshe bilgisi kelgendey, tiksine kóz salyp súrady.

- E, Mamozy túrghanda kim bolushy edi! - Múrynshaq әlde kimning atyn ózining momyn kónilimen jәbirlene eske aldy: - «Aryz әkeletin sen it kim edin!» - dep saqalymnan silkilep, sol soqty dýreni!

Qarymsaq osy tústa ózining kek qaynaghan ishki narazylyghyn Kerimbekke irikpey bildirip:

- Áy, Keke-ay! Jaryqtyghym-ay! Áldeqashan joq qylatyn bir kesheni sýzbe-buaz ghyp sozbaqtatyp qoyghanynyz-ay! Sol kýni ólsem armanym joq bolar em, aiyzymdy bir qandyrmay, it azghyny - ólekshindey qor ettiniz-au! - dep barmaghyn shaynaghanday bolyp otyr.

Jas jigit Maqsút Qarymsaqqa bozaryp qarap qalypty. Ashu-yza uyty jengen qapaly jannyng dәl myna qalpyna qarap, onyng ishtegi qayrat otyn jazbay tanyp, «anyq iske asar quat kózi osy adamda jatyr-au! Aytqan kisisin qúrtyp kel dese, qúday biledi, mynau býgin týnde-aq jayratyp keluden tayynbas» dep oilady. Qúlja qalasynda «Bilim júrty» dep atalatyn múghalimder jәne qoghamdyq qyzmetkerler dayarlap shygharatyn on bir jyldyq gimnaziya oqu ornyn bitirip kelgen: shash qayyrghan, tik, súnghaq boyy tәrbie kórgen, aqqyzghylt jýzdi Maqsút «el aghasy» atanghan Kerimbekting qazirgi taghdyry jayyn ózining әkege degen qimastyq qamqorlyghymen qorqyp oilaytyn. Býgingi búl otyrghan qúpiya syry bar adamdardyng barlyghyn osynday auyr qabaq-kiriptarlyghyna dushar etetin sebep - qazirgi shaqtyng óz tolqyn aghymy edi. Ile ualayatyna qaraytyn: 24 bolys Qyzay, 3 bolys qyrghyz, birneshe ýkirday* manghúl, alty bolys alban, tórt bolys suan, bir bolys Sheru bar. Bylayghy moyny qashyq - Búratalanyng Qarakereyi bes zәngi el. Jiyny 40 bolystay osy saqara elinen ózge barlyq qalalardyng negizgi halqyn ústaytyn mol úighyr, sansyz qystaq, auyldardy mekendeytin jәne sol úighyrlar men dýngender, manchjur túqymdas: daghyr, sibe-solandardy (siy-bo) alghanda, sonyng barlyghy Qúljadaghy bir gýbernelik ókimetke qaraydy. El ishinde jyldan-jylgha, tipti aidan-aygha qalyng júrtty ýrkitken ózgeris bar. Búrynghy býkil Shynjang ýkimeti polisiyasynyng atyshuly, qatygezdikpen danqy shyqqan bastyghy, general-mayor Lu bin y gýbernelik shtab-sy lyng bugha gubernator bolyp, aimaqtyq ortalyq qala Qúljagha kelgeli zang tәrtibi búrynghydan da qatal. Shynjang jeri ghana emes, danqy әlemge mәlim Gomindang ýkimeti basqaryp otyrghan, býkil qytay memleketine attary әigili, dýbirli aghayyndy eki general-mayorlar: Lu bin y men Lu bin dy deytinining bir synary osy. Sonday dabyraly eki asqaq tórening biri - Lu bin iydi bet-bedeli men aibary jaghynan Shynjang jerindegi barlyq gýbernelik basshylarynyng eng maqtaulysy jәne eng qaharlysy desetin. Búl danqty ol Ilege gubernator bolyp kelmey túryp-aq, Shynjannyng ishki ister kiltin sumaqay qolymen syghymdap ústap otyrghan jyldarynda alyp bolghan.

Ayypty degen adamyn alty belding astynan qaltyratatyn, aidahardyng týgindey zәrimen ensergen dýmpu, ataghy bar. Endi әne, sol gýbernening Qorghas pen Sýidin eki duany ózinshe bir ýiez bolyp Kýrede solqyldap túr. Qazirgi mynau otyrghan Múrynshaqtyng aryz aparam dep dýre jep kep otyrghany - sol Kýre úlyghynyng many...

Kýre ýiezi óz duanyna, әsirese saharada jasaytyn tau halyqtarynyng negizgisi qazaqqa jәne qalmaq pen qyrghyzgha mol etip alym-salyq salady. Bәji tólemi - Shyng shy saydin* zan, jarlyghyndaghy jarna.

* Shyng shy say - Shynjang ýkimetining basshysy.

Múrynshaq aryzy qaradýrsin emes-ti. Salyq songhy jyldarda búrynghydan taghy ózgere týsken. «Qan bәji» (mal basyna qaray) «jýn bәji», «sýt bәji», «jaylau bәji» «jer bәji» (salghan astyqqa qaray) degen bәjiler sol alym-salyq attary. «Qan bәjinin» ortaq ólshem tólemin qoy basyna shaghady. Siyr men jylqynyng basy tórt qoydan, týie on qoydan esepteletin bolghanda, on qoyy bar kedeyge bir jylgha eki qoy salynady. Bir búzauly siyr, bir at, on qoyy bar Múrynshaqqa biyl tórt qoy salynyp otyr. Jalghyz búzauyna sheyin qarmaqqa shanshylyp, túyaqqa shaghylghan. Saqara elining kiyip-ishui, bar kýnkóris ataulysy, tek, osy qolyndaghy azdy-kópti túyaqtyng ghana esebinen ghoy. Búl shaqta sharua baqqan qazaqta jyldan-jylgha mal basy qútaymay qayta sansyrap túrdy. Ásirese qalyng búqara, kedey-kópshilik jaghy kýizeluli. Sonday tauqymetpen ynyrshaghy shyghyp jýrgen bir emes, birneshe de emes, el ishinde Múrynshaqtay sansyz kedey sharua bar. Gomindannyng Shynjandaghy ýkimeti jergilikti halyqtyng jer-suyn, qoldaghy qarayghan malyn tek óz paydasy, nәpaqasy ýshin múryndyqqa tizip, jalmauyzdyng keneusiz kómekeyindey, qyzyl óneshin jútqynshaghymen kórsetip, el ataulyny salyq salumen kýnirentip jatty. Ózgeni aitpay, ruly elden ekshegende, Kýredegi úlyghynnan basqa Sherudi alym-salyq zardabymen tespey soratyn Mamozy deytin bar. Teginde, búl bireu ghana emes, basqa elderding de ýstinen qoyghan osynday sansyz alpauyttar bolghanymen Sheruding ózine Mamozynyng Mamozysy osy siyaqty bolyp kórinetin. Qytaymen dini basqa bolsa da, tili bir dýngen Mamozyny ýkimet «Qazaq jaghdayyn jaqsy biledi. Salt-sanasyn, tilin, әsirese onyng minezin jetik úghynady» dep eki jaqtyly qolaylap, tandap tapqan. Ile uәlayatyndaghy jәne Shynjang dýngenining barlyghy da Jonghar ólkesindegi úighyr, qazaqpen birge jergilikti júrt bolyp sanalady. Qazaqtyng tilin shetinen qanyq biletin halyq. Onyng syrtynda Mamozy til bilushi edi degen bergi sóz, til-kómeyindi suyrady deytin naghyz ysqayaqtyng ózi. Kýre onyng sonysyn qúptaytyn. Sol Mamozy ýshin ýkimetting salyghyn salghanda, tym bolmaghanda qarystap, sýiemdep bolsyn meyli, ilgeri attap týsetin oray kerek. Onday shara kýn kóru ýshin jazghytúrym qystau manynan azyraq jer aidap, tyrmyshtaghylary keletin kedeyler jaghyna, әsirese, ontayly soghady. Úighyr diqandary men qazaq, qyrghyzdyng jaldanba eginshilerine baghanaghy «jer bәji» degen salyqtyng ózi-aq kóz ashqyzbaydy. «Jer bәjinin» qansha jerge qanday mólsherde salynatynyn qay qazaq bilushi edi? Dýngen kedeylerinin, manghúl-qalmaqtardyn, sibe-solan, daghúrlardyn, ózbek, tatarlardyn, tipti, qytay últynyng óz jaldanba diqandarynyng da kóretini sol. Gomindang ókimeti Shynjang jerining aq nanyn - onyng til ýiirer dәmi men silekeylerin shúbyrtar iyisin tamyrshyday tanyp bauyr basa, baurap bolghan. Alym-salyq ataulynyng birin emes, bәrin de әr mausymnyng salyghy sayyn iyiskelep, timiskilegendey bolyp, sanylau izdep ótkizetin Mamozydan jer bәji jónin Kerimbek bir-eki dýrkin anyqtap súraghan da bolatyn. Biraq sonysy ýshin Mamozy Kerimbekti ýkimetke kórsetip, basyn tergeuge týsirgen. Tergeu bolghanda ol jay tergeu me edi? Erte kýnnen jete «alastaugha» tiyisti, ýkimet ýshin «sezikti» adamdar andylady. Shyng shy say aiday әlemge әigili «qara tizim» deytindi shyghardy. Tegi, Shynjandaghy Gomindang biylep-tósteushilerining qay-qay zamanda bolmasyn, alghashynda mysyqtay bolyp, ayaghyn jymyp basyp keletin, jansebil әdetimen osydan on jyl búryn - 1933 jyly Shyng shy say búl ólkege jylmiyp bir «jaqsy zaman» ornata kelgen. Shynjang әskery garnizonnyng qolbasshylyghynan ýkimet basyna birden attaghan «aqjoltay» taqqa ótyrghanda, múndaghy baladay sengish az sandy, momyn halyq qazaq anyzyndaghy «Mamyrayhan» zamany qayta bir ornaghanday dәme etken. Taqqa minuding mәrtebesine qanday etene bolsa, sol taq shylauynyng oy boylap jatpas zymiyandyghyna da sonday kóregen, sәuegey Shyng shy say ózining әigili «Alty úly jarlyghynda»:

1. Shora ókimetimen (sәbetpen) dos bolu.

2. Halyqtyng ghylymy sanasyn, mәdeniyetin jogharylatu, mektep ashu.

3. Últtar tendigin saqtau.

4. Imperializmge qarsy túru: paraqorlyqty, úrlyqty, jauyzdyqty joi.

5. Shynjandy janalandyru.

6. Beybitshilikti qorghau.

Mine, osynday belgili alty úran-shartnamalarymen «jer úiyq» ornata keldi. Sózimen ghana kelgen joq, ózimen birge búl ólkening tarihynda bolmaghan qytayy asyl kezdemelerdi: neshe aluan shәii, torghyn kezmal, zer-jibekter týrin jәne neshe týrli qalampyr iyisti qytay shәiin, tabylmas tansyq iship-jem búiymdaryn әri arzan baghada dýiim elge qyzyqtata jetkizip, «qonyrjay beyisti» jer betine ala kelgen. Shynjannyng kónbis, momyn, sharuager el-júrtyn erkin bir arbap dәniktirip alghan... Búrynghy bir jyldarda ishten kiyse, týiirtpekteri etti qyshytqan mata, bóz tabylsa, quanghan qatyndar endi qatardan qalghylary kelmey, qúdaylaryn úmytyp «shyt kóilek kiymeymiz» dep basyn shúlghydy...

Sóitip, enbektegen baladan enkeygen kәrige deyin bir zaman «Shyng du bәn1 jasasyn!» degizgen. Biraq onyng bәri kólkildetip kóz alghan saghym boldy... May jaqqanday jylmiyp, sóitip túryp ózining mezgildi shaghyna jetkende týsin birden ózgertip, jymysqy jýzin suytyp aldy. Baghanaghynyng barlyghy da qoyyngha «sen jaqsymen» kelip kirgen, betjýzdik ekenin aitpay bildirdi. Alghashynda «oqytam» dep balanyng da basynan sipap kólgirsigen Shyng shy say 1938 jylgha jetkende «әu bisimildә» dep Ólkelik ýkimetting ekinshi basshysy, ózining orynbasary, Qojaniyaz-qajymdy bir týnde tútqyngha aldy. Halyqty an-tang etip sonymen bir qoydy. Jәne biraz uaqyt ótkizip, úmyttyryp baryp saqara halqyn taghy bir shoshytyp, ólkelik «Qyrghyz-qazaq úiyshmasynyn»** sekretari-basshysy Dәuletkeldini ústady. Sodan song birden qamaugha alyp, adam ústaudyng arnasy kenip, elulep, jýzdep týnde ornynan basyp qalu aldymen qazaqtar mekendegen Ile, Altay, Tarbaghatay aimaqtarynda etek ala bastady. Onan keyin býkil Shynjang jerindegi az sandy últtar mekendeytin uәlayattardyng barlyghyna da birtindep jetip, úsaq últtardyng bәri sol halge úshyrady. El ishinde bas kóterer degen adamdar bolsa, sonyng negizgisi Qojaniyaz-qajym men Dәuletkeldining «qúiyrshyghy» dep ústalyp jatty. Tipti, ol ekeuimen ómirinde shendes bolyp kórmegen Iledegi aty mәlim Tanjaryq aqyn da solardyng «qúiyrshyghy» atanypty. «Qara tizim» ony da sol ýshin tirkep әketti. Alghashynda «jauyzdyqtan qorqa kelgen» mamyrjay Shyng shy say taqqa otyrghanyna tórt jylgha tolghanda, 1937 jyly Shynjannyng ortalyq qalasy - Ýrimjide jantalasyp әigili abaqty orny, ýlken týrmesin saldyryp jatty... Tariyhqa belgili «azap týrmesi» dep atalghan týrme.

*Shyng du bәn - Shyng shy saydi qúdirettendirip aitqany.

**«Qyrghyz-qazaq úiyshmasy» - Shynjandaghy әr bir últtyng osynday ýiymdary bolatyn.

Qojaniyaz-qajym - Shynjang ýkimetining әdiletsizdik ezgisine qarsy 1931 jyly Qúmylda halyqty qozghap, asa maghynaly kóterilis jasaghan adam. «Apreli ynqylaby»* dep atalghan kóterilis. Kezinde qozghalysty basu ýshin ayar ýkimet amalsyzdan az últtarmen týrli «shartqa da kelisken». Ózi kedey diqannan shyndalyp shyqqan qabiletti, sanaly adam Qojaniyazdy birden-aq Shynjang ókimetining orynbasar basshysy etip taghayyndap, ýkimet basyna, «mәrtebeli» qyzmetke әkep otyrghyzghan. Jәne endi sol ýkimet tarapynan ótken búrynghy «ókinishti kemshilikterdi birlese otyryp týzemek» bolghan. Qojaniyazgha «búl ólkedegi az sandy últtardyng әdet-ghúryp, salt-túrmysyn tolyq jete bilmeytin Shynjang ókimetine ýiretip otyrugha aqylshy bolyp, janaghyday kóterilis qozghaghan halyqty búdan bylay narazylyqsyz, jaqsy basqarugha kómek ber...» dedi.

*Apreli ynqylaby - sәuir tónkerisi.

Týbi kórinbes qarasuday jylym gomindanshylar: «Bizdiki qate bolypty! Sonyng qaytalanbauyna jәrdem et» dep, Qojaniyazdy qyzmetke solay shaqyrghan-dy. «Apreli ynqylabynyn» dýmpuinen qatty seskenip qalghan Shyng shy say Qojaniyazgha alghashqy kezde shyndap-aq jaltaqtaumen bolghan... Arada biraz jyl abyr-dybyr, dýrmek basylghansha úighyr kóterilisshisin kóz aiyrmay aldarynda ústap otyrghanda, Shynjang ýkimeti jýregining basyna ashy jalqayaq zapyranday shókken eski kegin әste úmyta almaghan. Ordaly jylan óz ortalarynda kóz aiyrmay, qyzghanyshpen kýzetip, baghyp kelip, bir kýnde bir-aq opyq jegizgen sol Qojaniyaz qajymen Dәuletkeldini múnan eki jyl ilgeri 1942 jyly ayausyz azappen keskilep óltirgenderi pash bolghan. (Dәuletkeldi Ile qazaghynyng el shetine alghash úzap shyqqan, oza oqyghan ziyaly azamaty bolatúghyn). Eki tizgin, bir shylbyrdy qolgha bergensip, arqadan qagha mәz etip otyryp, kilemning astynan su jiberetin ishmerez ayarlyq talay qimas bozdaqtyng basyn mújydy.

Shynjang qazaghynan shyqqan Tanjaryq aqyn bir óleninde:

«...Basynda kóz jetpegen, bildirmegen,

Neng qaldy qayran elim býldirmegen?! -

Siqyrly qarmaghy bar sugha salyp,

Kórinbey bauyn tartsa ilgir kelgen» - degen.

Múrynshaqtyng býgingi myna dýre soqqyzyp kep otyrghany - olar ýshin beyne oiynday-aq nәrse.

Kýre úlyghyna aparghan Múrynshaq aryzynyng mazmúny: «Lәng bәji»* degenning ólshemi qalay bolady? Kýni býginge deyin sony bizge Mamozynyng tek tóletkenin ghana bilemiz, ýkimetimizding әdil zanynan súranatynymyz, bizding barlyq túrmysymyzben Mamozy myrza jete sanasyp, osy astyq bәjisi jóninde qanaghattandyrsa eken!». Búl aryz Múrynshaqtyng ózindey otyz ýy kedey-kópshilikting atynan jazylghan. Múnyng ishinde Mamozynyng qaramaghynan bólinip kelip, Sheru ruynyng shetine qosylghan jiyrma ýy jaldanbaly diqanshy dýngender de bolatyn. Teginde, Ile aimaghy qazaqtarynyng mal sharuashylyghynan keyingi kәsibi-eginshilik. Sondyqtan ýkimet el ishine Mamozyday bәjiger qoyyp, «alym-salyq» dep halyqtyng qolynan da, jolynan da qaqshyp jeydi. Múrynshaq jana toqtap qalghan sózitng ayaghyn jalghap:

*Lәng bәji - astyq bәji, egistik jer salyghy.

- Basqa eshqaysysyna yanattap úryssa da moyyn búrmay, baldyrlap tosqandaryn da tyndamay, tura palkóndikting ózine jetip-aq edim... Tilmash bolsa sóilesem be dep em, kesel tapqyr, aryzdy qolyna aldy da, bar bolghany atymdy jazyp alyp, ózimdi qúlashtay syzghyshpen týrtpektep aidap shyqty. Bar bilgeni qolymen syrtty sermeydi, tәnir úrghyryn! Sodan qayta shaqyrar dep, tilmashtan dәmeli bop úzaqty kýnge syrtta tosyp otyrayyn. Týs aughan uaqytta shaqyrtyp jatyr degen son, «iyә, sәt» dep entelenkirep kirip bara jatsam, shaqyrtushy ol emes, basqa bir bólmede zәrin shashyp otyrghan Mamozy eken. Eki auyz sózge kelgen joq. Qasyndaghy sarala qynapty, qylyshty jendetterge birdene dep baldyrlap qalyp edi, ekeui talaghan ittey eki jaghymnan kerip, etbetimnen týsirdi de, kiyimimdi basyma qaray týre berdi. Mamozy kókjelkemnen tura tabanymen tapjyltpay basyp túrdy. Sonymen it tepkige aldy kep! Esimnen shala tanyp qaldym. Ynyranghan boyymda sýiretip dalagha shygharyp tastady ekeu-ýsheui. Sodan kýn bata es jiyp, atyma mindim! - dep óz jayyn bayandap toqtady. Qos tizerlep enkeyinkirep alghan qalpynda bir sәt eki qolymen tobylghy sapty qamshysyna tayanyp qapty. Qonyr bósteki túmaghyn kózine týsire kiyip, kóngen jýzben salmaghyn qamshygha týsire býgilip otyr.

Búl sózge ýlkender ne jauap aitardy bilmegendey, daghdaryp qalghanda, Maqsút qolyndaghy shyghyrshyq sapty, qos basty shómishti aghash tegenedegi qymyz ishine qaray syrghytyp qoyyp, ýnsiz dogharylghan әkesining jýzine qarap; óz oiyn taratyp:

- Meninshe, sizder qazir búlay boy kórsetip, tyrnaqtay da olja taba almassyzdar. Olardyng ne istemegin myna bir mysalgha qaray oilap kórinizdershi. Keshe ghana, otyz jetinshi jyly salynghan Ýrimjidegi ataqty týrmege bar-joghy bes-alty jyl ishinde seksen myng adam qamaugha alynghan. Al sonyng osy biylgha deyin teng jarymy - qyryq myndayy azappen óltirilip otyrghanyn óz ishimizden ghana bilip jýrmiz. Onyng ishinde qytay adamy joqtyng qasy, tek az sandy últtar ókilderi. Ári bas kótererleri. Tek ýsh mynday ghana qytay jalshy-kedeylerin әr ýiezderge jasyryn búiryq shygharyp, ynghay baylargha qarsy shyghatyndardan tergizip alyp, az últ tútqyndaryna kóz ghyp qamap otyr. Olay bolsa úghylmaytyn ne syry bar! - degen.

Búl súmdyqty Kerimbek óz balasynan alghash estip otyr edi. Ákesine qazir búl shyn tanyrqarlyq kerek syrdy ashqan. Myna sózden Qarymsaq pen Múrynshaq ta el basyna apattay tóngen anyq jamanatty sezip ýrke tanyrqasyp qaldy. Qarymsaq esesi Maqsútqa ketip otyrghan kisidey, osyghan ajyrayyp qarap:

- E-e-e, sen әdi bozda oinap jýrgen ýkili shuda botaqansyng desenshi! Kóretining aldynda demeysing be! - dep týrshigip ketti. Ol osy kezde oiyna tyng birdene týskendey bop, ishki qoyyn qaltasynan bir býkteuli qaghaz alyp ýnsiz ghana Kerimbekke ústatty. Núsqasyna qaraghanda búl qaghaz osy jerge Qarymsaqtyng óte úqyptap, saqtay jetkizgen nәrsesi siyaqty. Kerimbek tez ashyp, hatty tas shamynyng jaryghyna tosty.

(jalghasy bar)

Abai.kz