Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 2751 9 pikir 13 Jeltoqsan, 2022 saghat 14:33

Orys-qytay zúlymdyghy

Resey de, Qytay da qazaqty jaulap ala almaghan. Olarda qalyptasqan jýieli әsker bolghanymen shekaradan kirgen sayyn tayaq jep sheginetin. Sebebi, әskerleri at ýstinde qazaqtar siyaqty soghysa almaytyn. Imperiyalar bizge tie almady, biraq olar kezendi kýtti. Aqyry eki imperiya jasyryn týrde diplomatiyalyq kelisim jasady.

Olar jabayylardy jabayynyng qolymen qyru әdisin qoldandy. Ol ýshin eki halyqty – qazaq pen qalmaqty tandady. Qalmaqty sol kezde ekige bóldi. Birin Resey patshalyghymen aldyn ala kelistirip, Edil-Jayyqqa qonystandyrdy. Olardy eki imperiya da qarulandyryp, qazaqqa, bashqúrtqa, Qyrym tatarlaryna shabuyldatyp otyrdy. Qalmaqtar Kereylerdi quyp, olardyng otyrghan Omby ólkesin patsha ýkimetine syigha tartty. Qazaqtar qalmaqpen soghysyp jýrgende bosaghan jerlerge orystar bekinis salyp jatty.

Tatarlar Reseyding bodanynda bolatyn. Biraq, qalmaqtar tatarlardy qyrghanda Resey ýkimeti toqtatpady, «Qyryla bersin, jer ózimizge qalady» degen pighylda boldy. Osylaysha, Resey ayausyz genosidtik sayasat ústandy. Búl jaghdaylar tórt til bilgen, Búhara medresesinen bilim alghan Qojabergen jyraudyng «Elim-ay» jyrynda aitylady.

Al 1723 jyly 895 000 әskermen qazaqqa shauyp, halyqtyng ýshten ekisin qyryp saldy. Qazaqtyng bosyp ketetin kezeni – osy. Qazaq ýshin ne ólu, ne óltiru kerek boldy. Sóitip, 1726 jylghy tarihy Ordabasy jiynynan keyin qazaqtar bar kýshin salyp, qalmaqty qyrdy. Elimiz ben jerimizdi saqtap qaldyq.

Biraq, Reseyding missionerlik sayasaty toqtamady, ol keshegige deyin jalghasyp keldi. Myna jaghymyzdan Qytay, Qyrghyz elderi, myna jaghymyzdan Qoqan, Hiua, Búhara jerimizge kóz tigip jaghalasumen boldy. Reseyding otarlau sayasatynan 47 týrki halqy zardap shekti. Sonyng 27-si tarihtan ketti, 20-sy ómir sýrip jatyr, al 5-i ghana egemendik aldy.

Ghúlama ghalym Mekemtas Myrzahmetúlynan alghan súhbattan ýzindi.

 

Serik Aldan

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1480
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475