Anyqtama
Súltan YBYRAY 1966 jyly tughan.
Almaty baylanys jәne energetika institutyn radiotehnika mamandyghy boyynsha 1991 jyly bitirgen.
Parijding NES Biznes mektebi men HBM-ning birlesken baghdarlamasynyng Kәsiby Basqaru Magistraturasyn (Master of Advanced Management) tәmamdaghan.
1995 jyly Úlybritaniyada japondyq «Sony» kompaniyasynyng europalyq shtab-pәterinde biliktilikti arttyrudyng 6 ailyq taghylymdamasynan ótken.
Kәsiby mamandyghy boyynsha Germaniyada, Gollandiyada, Fransiyada jәne Luksemburgte is-tәjiriybeden ótken.

Redaksiyadan: Qazir qoghamda eng kóp talqylanyp jatqan taqyryptyng biri - latyn qarpine kóshu mәselesi. Bir tarap tez arada osy qaripke kósheyik dese, endi bireuler búl biz ýshin әli erte degen uәj tastaydy. Tómendegi súhbat ta sonday aluan kózqarastyng bir parasy. Keyipkerding últtyq qarip jayyndaghy pikirleri redaksiyanyng kózqarasyn bildirmeydi.

- Jaqynda elimizge tanymal BAQ.kz portalyndaghy blogynyzdan «Taghy da latyn әlipbii turaly» atty jazbanyzdy oqydyq. Onda siz songhy uaqytta qazaq qoghamynda keninen talqylanyp jatqan latyn әlipbiyining ornyna әlemning eshbir elinde joq, tek ózimizde ghana bar syna jazuyn memleketimizding resmy әlipbii etip qabyldau qajettiligin aitypsyz. Súhbatymyzdy osy mәseleden bastasaq...

Anyqtama
Súltan YBYRAY 1966 jyly tughan.
Almaty baylanys jәne energetika institutyn radiotehnika mamandyghy boyynsha 1991 jyly bitirgen.
Parijding NES Biznes mektebi men HBM-ning birlesken baghdarlamasynyng Kәsiby Basqaru Magistraturasyn (Master of Advanced Management) tәmamdaghan.
1995 jyly Úlybritaniyada japondyq «Sony» kompaniyasynyng europalyq shtab-pәterinde biliktilikti arttyrudyng 6 ailyq taghylymdamasynan ótken.
Kәsiby mamandyghy boyynsha Germaniyada, Gollandiyada, Fransiyada jәne Luksemburgte is-tәjiriybeden ótken.

Redaksiyadan: Qazir qoghamda eng kóp talqylanyp jatqan taqyryptyng biri - latyn qarpine kóshu mәselesi. Bir tarap tez arada osy qaripke kósheyik dese, endi bireuler búl biz ýshin әli erte degen uәj tastaydy. Tómendegi súhbat ta sonday aluan kózqarastyng bir parasy. Keyipkerding últtyq qarip jayyndaghy pikirleri redaksiyanyng kózqarasyn bildirmeydi.

- Jaqynda elimizge tanymal BAQ.kz portalyndaghy blogynyzdan «Taghy da latyn әlipbii turaly» atty jazbanyzdy oqydyq. Onda siz songhy uaqytta qazaq qoghamynda keninen talqylanyp jatqan latyn әlipbiyining ornyna әlemning eshbir elinde joq, tek ózimizde ghana bar syna jazuyn memleketimizding resmy әlipbii etip qabyldau qajettiligin aitypsyz. Súhbatymyzdy osy mәseleden bastasaq...
- Abay atamyz eng aldymen balagha «týrkitanyrlyq bilim kerek» dedi. Yaghny arab, parsy, shyghysty, orys pen batysty mengermes búryn, últtyq bastaudan susyndau kerektigin, әitpese tamyrdan ajyrap, mәngýrttikke boy úru qaupin qatang eskertti. Qúdaygha shýkir, talay tar jol, tayghaq keshuden ótkenimen babam tili shalajansar bolsa da tiri. Bayau bolsa da, qazaq tilin keninen qoldanu ýrdisi auyldan qalagha kóshe bastady. Biraq tilimiz saqtalghanymen, әlipbiyimiz tól jazuymyzdan keyin ýsh ret ózgerdi. Yaghny búl últtyq sanamyzdy ýsh ret óshirdik degen sóz. Endi osy óshkendi jandyryp, týptamyrymyzgha qayta oralyp, oghan myqtap baylanuymyz kerek.
Qazaq - iysi týrkining qara shanyraghynda otyrghan el. Er Týrikting syna jazuy bar, onyng ishinde qazaqqa jәne barsha týrikke kerekti dybystardyng barlyghy derlik qamtylghan. Ári bireudiki emes, óz babandiki.
Al kóne týrki jazuyn qalpyna keltirip, búqaralyq sipatqa kóteru ýshin tasqa, metaldargha, aghashtargha, keyin qaghazdargha jazylghan ejelgi dәuir jәdigerleri negiz bola alatyn edi. Búl jazulardy әrbir týrki tanidy, oqyp ýirene alady. Sebebi, búl olardyng teginde, qanynda bar. Ári múnday qadam týrkilerding shynayy birligine danghyl jol salar edi. Alysqa barmay-aq, evreylerdi mysalgha keltireyik. Olar 2000 jyl búryn ólgen tilin qayta tiriltti. Búl túrghyda Tәurattaghy jóitting әlipbiyimen jazylghan ejelgi jazbalar tildi qalpyna keltiruge tikeley әser etti. Al tilding qasynda jazu tiriltu әldeqayda onay emes pe?!

- Qazir, Týrkiya, Ózbekstan siyaqty basqa da týrik elderi latyn әlipbiyin últtyq jazuy qylyp aldy ghoy. Bir jaghynan, bizding de latyngha kóshkenimiz - bauyrlas týrik elderining biriguin jedeldete týser edi degen oy da qylang beredi. Siz búghan qalay qaraysyz?
- Latyngha birinshi bolyp Mústafa Kemal Atatýrik basqarghan kezeninde Osman týrikteri kóshti. Biraq ol kezde Atatýrik ataqty dat ghalymy Viligelim Tomsen ashqan Orhon-Eniysey jazbalaryn bilgen joq dep topshylauymyzgha tolyq negiz bar. Óitkeni oghan jana týrik әlipbiyin jasaudy úsynghan adam - Atatýrikting kenesshisi qyzmetin atqarghan armyan lingviysi, óz zamanynda «Dilachar» (Tilashar) degen laqap atqa ie bolghan Akop Martayan edi. Búl ghalym 1932 jylgha deyin Beyrut pen Sofiyada taza armyan tilin dәripteumen ainalysqan bolatyn. Eger Atatýrik kóne týrik jazuy bar ekenin bilgen bolsa, soghan kóshui әbden mýmkin edi. Sebebi onyng jana әlipbiyge kóshudegi basty maqsaty - Osman imperiyasynyng tilin basqa jat sózderden, әsirese sol kezdegi yqpaly kýshti bolghan arabizmnen tazartu men ghylym-bilimi ozyq Europamen jaqyndasu bolatyn. Sol kezde qalyng týrik bir mýmkindiginen airylghan edi, endi týrikting qara shanyraghynda otyrghan biz ekinshi mýmkindikten airylyp qalsaq, jón bolmas.Ýshinshi mýmkindik joq. Búl jerde týrik sózi men týrki sózining bir maghynada qoldanylghany dúrys. Týrki degen jasandy, qoldan jasalghan termin ekenin esten shygharmaghanymyz abzal. Álippemizdi latyngha kóshiru býgin ghana payda bolghan mәsele emes. Ekinshi dýniyejýzilik soghystyng aldynda qoldanghanymyz belgili. Student kezimde jurnalist bolghan әkem maghan joldaghan hatynyng basyn qazaqsha latyn әripterimen jazyp, artynan kirilshege auysatyn. Mektepte nemisshe oqyghan maghan ol hatty týsinu qiyn bolmaytyn. Mysaly, «y» ornyna «i», «n» ornyna «qúiryghy»  bar «n» jýredi.
Eger Astanadan Almatygha poyyzben barsanyz, jolda Aqadyr degen ýlken beketten ótesiz. Vokzal mandayshasyna kóz salsanyz, «Aqadir» degen sol zamannan qalghan belgini kóresiz.
Elimiz tәuelsizdik alghan song latyn әlippesine kóshu qayta manyzdylyqqa ie boldy. Ol birinshiden, sayasi-ekonomikalyq tәuelsizdikten keyin, tútas últtyng sana tәuelsizdigine jetip ózin-ózi tanuy, ózindik iydentifikasiyasy ýshin, bireuding bólshegi emes, ózining unikum ekendigin týsinu ýshin kerek bolyp túr, ekinshiden, ghasyrymyzdaghy info-kommunikasiyalyq qúrylymdardyng eselep damuynan, jalpy adamzattyng kóshinen qalmas ýshin, esepteuish tehnikanyn, kompiuterding programmalau tili aghylshyn tiline negizdelgendikten, sol aghylshyn tili latyn әlippesin qoldanghandyqtan jәne Shekspirding tili dýniyedegi eng taralghan halyqaralyq tilge ainalghandyqtan kerekke sayady. Oghan mening toqsanynshy jyldardyng ortasynda shet elderge shyqqanda kirillisa túrmaq «velikiy y moguchiy russkiydin» ózi súranysta joq ekendigine kózim jetken.
Týrki tildes halyqtardyng birligi degen óte jaqsy, biraq baghy janbay kele jatqan iydeya. Áriyne, mәdeni, ruhany jәne tuystyq baylanystar ekonomikalyq erikti odaqtastyqqa әkelse, bәrimizding útatynymyz aiqyn. Degenmen ortaq terminologiya jasau, әlippe tanbalarynyng dybystaluyn birizdendiru (unifikasiyalau) әli aldygha jyljyghan joq.
Biraq múnyng ózi erteng sonday nәtiyjege jetkizedi degen oidyng ózi ekiúshty. Mysal kerek pe? Bәrin qosqanda 400 millionnan asatyn halyqty qúraytyn 22 arab memleketi bar. Olardyng jazuy da, tili de, dini de bir. Biraq әli kýnge deyin aralarynda auyzbirshilik joq. Damyghan elderding jemi bolyp otyr. Al әr týrli últty biriktirgen Euroodaq elderi bir tudyng astyna jinaldy. Búlardyng týsingenderi bir nәrse: «bólingendi bóri jeydi». 

- Býgingi tanda HIH ghasyr - ghalamdasu, jahandanu dәuiri degendi jii aitamyz. Osynday almaghayyp zamanda aqparattyq qauipsizdikting boluy últymyz ýshin qanshalyqty manyzdy?
- Qazaq әlipbiyin latyngha kóshirudegi negizgi sebep - aqparattandyru ýrdisining ýdesinen shyghu. Kelesi sebep - ashyghyn aitu kerek, Resey yqpalynan qútylyp, týrki tildes halyqtar men memleketterding biriguine yqpal etedi degen iydeya.
Qúranda Alla Taghala "adamdardy ózara birin biri tanu ýshin әrtýrli qylyp jarattyq" deydi. Onsyz da eliktegish halyqpyz. Basqa jaghyn qoyyp, jazu-syzugha deyin integrasiyalanudyng sony joyylugha әkeledi. Ózbek, týrkimen, týrik siyaqty últtyq ózegi myzghymaghan elmiz dep aita almaymyz. Qasqyr itti, ovcharkany, túqymy búzyla bastasa qasqyrgha taghy bir qosyp alady. Sondyqtan tereng tamyrymyzgha qayta jarmasyp, últ retinde kýsh-quat jinaghanymyz abzal. Jahandanuda jútylyp ketpes ýshin immuniytet, "týpnúsqalylyq" (autentichnosti) kerek. Ony qúraytyn: tól óner men mәdeniyet, din, til jәne sol tilding manyzdy qúramdas bóligi - últtyq jazu.
Mәselen, tәuelsiz el bolsaq ta ózimizding klassikalyq әnimiz ben kýiimizding tórden tómenge týsip qalghanyn kórip otyrmyz. Olardan europalyq balet pen opera joghary túr. Al danghaza, aiqay-úiqay, jylanqy estradanyng qayda túrghaghyn óziniz bilesiz. Búl da integrasiyanyng bizge bayqala bermeytin bir úshy. Áridegi Gharifolla, Jýsipbekterdi aipay-aq qoyalyq, al býgingi zamannyng naghyz óner maytalmany Qayrat Baybosynovtymýlde tanymaytyn, tipti estimegen jastardyng kóp ekeni jasyryn emes.
Qay elding jazuyn qabyldasanyz, sol elding terminologiyalyq otaryna ainalasyz. Latyndy qabyldasanyz, aghylshyn, fransuz, ispan t.b. qaptaghan europalyq tilderdegi sózder bizge ózgerissiz enip, til shúbarlaudyng kókesin sonda kóresiz. Mysaly, kirillisadan keyin biz oryssha terminderdi ózgerissiz aldyq. S, F, V, Ch siyaqty dybystar bizge tabighy bolyp sinip alghaly qashan. Búl dybystardyng ana tilimizge mýlde jat ekeni aidan anyq qoy. Al olardy aita almaghan bala býginde mazaqqa qalady.

- Siz aqparattyq tehnologiyalardyng mayyn ishken maytalman mamansyz. Osy baghyttaghy janalyqtardy, janashyldyqty ýnemi qadaghalap, saralap otyrasyz. Jalpy qanday da bir әlipbiydi, әripterdi kompiuter tiline qondyru qalay jýzege asady? Syna jazuyn kompiuterge layyqtau, beyimdeu isine de toqtalsanyz.
- Adam kompiuterge qyzmet etpeydi, kompiuter adamgha, halyqqa, últqa qyzmet etui tiyis. Osylay jer baylyghyna maldanyp sanamyzdy sergitpey jýre bersek, basynyzdan baqayshaghynyzgha deyin «latyndap» qoysa da ilgeri jyljy almaymyz. "Últqa qyzmet etu bilimnen emes minezden"- degen Álihan Bókeyhan. Osy ghasyr qytay ghasyry ekeni aidan anyq, tehnologiyalyq, industriyalyq jetistikten keyin qytay mәdeniyetin, óner-bilimin, tilin jan-jaghyna tana bastaydy, búl ýrdis kórshi qazaqty da ainalyp ótpesi belgili. Sonda bireuimiz  shyghamyz «qytay iyerogliyfine kóshu zaman talaby» dep. Kezinde japon, kәris, qytay da búl «aurudy» bastan ótkergen, olar da biz siyaqty latyngha kóshpekshi bolghan, biraq aqyry kóshpedi, esesine qazir eshkimnen kem emes, kerisinshe әlem ýlgi tútugha daghdylanghan Europa men AQSh-tan ozyp túr. Ózinde bardy baghalamay, ózgeden izdegen - balalyq auru. Afrikanyng soltýstiginen basqa barlyq elderi latyn qarpin qoldanady. Vietnam, Laos, Kambodja elderi de. Latyn Amerikasy tútasymen. Biraq ilgeri jylju joqtyng qasy.
Kóne týrik jazuyn kompiuterge engizu onay, al qarjylyq shyghyndardyng kólemi latyngha kóshseniz de bәribir sonday bolady. Runikanyng baspa týri ghana bar dersiz. «Túrfandyq» degen jazba týri bar. Qazirgi zamangha layyq jazba týrin jasau ghalymdarymyzgha qiyngha soqpas. Qaytalap aitamyn, últtyng basty atributynyng biri - jazu. Basqa últty ózimiz jazuynan tanimyz, kim ekenin angharamyz. Qashangha syltauratyp qaghymyzdan jery beremiz. Álihan atamyz aitqanday minez kórsetip, tól jazuymyzgha kóshuimiz kerek. Mysaly, birneshe myng jyl sóilep kele jatqan babamyzdyng tilin tyng ólkesin iygeru kezinde, bir-aq úrpaq auysqanda joghaltyp aldyq. Keleshekte kompiuter oilanbay-aq kez kelgen tilde sayray beredi, al pernetaqta mәselesi tipti qazir sheshilip túr dese de bolghanday, ol knopka (batyrma) emes, tep-tegis qalaghan knopkagha qajetti qarpinizdi qoyyp alasyz. Kez kelgen operasiyalyq jýiede Windows, Linux, Mac, Android t.b. qazaq pernetaqtasynyng virtualdy týri bolsa jetip jatyr. Qazirgi smartfondar men planshetke klaviatura mýlde kerek emes qoy. Sensorly displey (tachskriyn) basqa túrmaq shýrshit-tabghashtyng san myndaghan әrpin de jaza beredi. Tehnologiyalar ekpindep damuda. Keyingi kompiuterler sizding sóilegen sózinizdi mәtinge birden ainaldyra beredi, yaghny pernetaqtagha degen uaqytsha múqtajdyq jaqyn arada mýlde joyylady. Al endi, osy mәseleni iske asyruda jasalghan júmystar bar ma dersiz?! Álbette barshylyq! Jәne tynghylyqty, oilastyrylyp jasalghan. Qazaq ghalymdary jany auyra júmys istegeni kórinip túr. Qanday ýlken júmys tyndyrylghan. Kóne týrik qazaq sózdigi, kóne týrikshe jazyp ýirenu, tarihy jazba eskertkish jәdigerler. Tipti yunikodqa da tirkep qoyghan. Búlardy http://irq.kaznpu.kz/ saytynan kóre alasyz.
Súhbattasqan - Ernat QAShQYNOV

"Halyq sózi" gazeti