Eki otbasynyng dau-damayy Jeneva prokuraturasyna jýk boldy
Jenevada Dinara jәne Timur Qúlybaevtargha qarsy qylmystyq is qozghaluy mýmkin. Shveysariya prokuraturasy Nazarbaev otbasynyng mýshelerine qatysty tekserudi bastady. Neue Zurcher Zeitung basylymynyng jazuynsha, búghan Qúlybaevtardyng qatysy bar kommersiyalyq dau-damay sebep bolghan. Prokurorlyq tekseris Leyla Hrapunovanyng aryz-shaghymynan keyin bastalghan.
Neue Zurcher Zeitung Qúlybaevtar men Hrapunovtardyn "kommersiyalyq dauy" Qazaqstanda bastau alyp, Shveysariyada jalghasqanyn naqtylaydy. Bylaysha aitqanda, "búl dau - eki qazaq otbasynyng arasyndaghy teketires". Ángime VILED kompaniyasy turaly bolyp otyr. Zergerlik búiymdar, saghat pen sәndi kiyimder satumen ainalysatyn atyshuly kompaniya 2003 jylgha deyin Leyla Hrapunovanyng menshiginde bolghan-dy. Biraq onyng sózinshe, sol jyly Qúlybaevtar Viled kompaniyasyn ózderine satugha mәjbýrlegen. "Búl kommersiyalyq dauda alayaqtyq pen mәjbýrleu faktileri oryn alghan boluy mýmkin" deydi prokuror Mark Tappolet.
Hrapunovanyng aryz-shaghymyn qabyldaghan Tappolet әzirge qylmystyq is qozghaghan joq. "Biraq shaghymdanushydan jauap alghanyna qaraghanda, Tappolet aryzdy qaraugha shyndap kirisken synayly", - dep jazady Neue Zurcher Zeitung.
Jenevada Dinara jәne Timur Qúlybaevtargha qarsy qylmystyq is qozghaluy mýmkin. Shveysariya prokuraturasy Nazarbaev otbasynyng mýshelerine qatysty tekserudi bastady. Neue Zurcher Zeitung basylymynyng jazuynsha, búghan Qúlybaevtardyng qatysy bar kommersiyalyq dau-damay sebep bolghan. Prokurorlyq tekseris Leyla Hrapunovanyng aryz-shaghymynan keyin bastalghan.
Neue Zurcher Zeitung Qúlybaevtar men Hrapunovtardyn "kommersiyalyq dauy" Qazaqstanda bastau alyp, Shveysariyada jalghasqanyn naqtylaydy. Bylaysha aitqanda, "búl dau - eki qazaq otbasynyng arasyndaghy teketires". Ángime VILED kompaniyasy turaly bolyp otyr. Zergerlik búiymdar, saghat pen sәndi kiyimder satumen ainalysatyn atyshuly kompaniya 2003 jylgha deyin Leyla Hrapunovanyng menshiginde bolghan-dy. Biraq onyng sózinshe, sol jyly Qúlybaevtar Viled kompaniyasyn ózderine satugha mәjbýrlegen. "Búl kommersiyalyq dauda alayaqtyq pen mәjbýrleu faktileri oryn alghan boluy mýmkin" deydi prokuror Mark Tappolet.
Hrapunovanyng aryz-shaghymyn qabyldaghan Tappolet әzirge qylmystyq is qozghaghan joq. "Biraq shaghymdanushydan jauap alghanyna qaraghanda, Tappolet aryzdy qaraugha shyndap kirisken synayly", - dep jazady Neue Zurcher Zeitung.
Qúlybaevtargha qarsy aryz-shaghym jazghanyn Leyla Hrapunovanyng ózi de rastady. Viled kompaniyasynyng negizin salghan - Leyla Hrapunova Dinara Qúlybaeva búl kompaniyagha әu bastan-aq kóz sýzgenin aitady. 1999 jyly Almatyda ashylghan Viled shveysariyalyq kompaniyasyna 8 mulitiybrendik salon men 5 monobrendi butikter kirgen. Olardyng arasynda Cartier, Van Cleef & Arpels, H.Stern, Carrera y Carrera y Buben & Zorweg siyaqty әlemge keninen tanymal brendter bar. "Múnday butikterding kliyentteri auqatty adamdar bolatyn. Eng basty kliyentter - Qúlybaevtar edi. Dinara men Timurgha búl biznes qatty únaytyn. Olar tanymal reseylik kompaniyany shaqyrtyp, maghan bәsekeles bolmaqshy boldy. Reseylik kompaniyagha meni Qazaqstannyng búl naryghynan yghystyryp shygharugha tapsyrma berildi. Biraq iri bizneske iyelik etetin búl kәsiby adamdar múny búrys dep eseptedi nemese búghan qyzyghushylyq tanytpady. Áyteuir olar Viled-tegi baghalar dúrys qoyylghan, halyqaralyq standarttargha say, tipti qazaqstandyq satyp alushygha ynghaylanghan degen qorytyndygha keldi. Al eger ózderi búl naryqqa shyqsa, baghalary búdan әldeneshe joghary bolatynyn eskertti. Sóitip, Qúlybaevtardyng jospary sol kezde iske aspay qaldy. Alayda olardyng Viled-ke qatysty úzaqmerzimdi jospary bar ekenine keyinnen kóz jetkizdik", - deydi L.Hrapunova.
Onsyz da Qazaqstannyng telegey jerasty múnayy men iri bankine iyelik etetin Qúlybaevtargha Viled-ting qajeti qansha? Onyng da ózindik sebebi bar eken. Hrapunovanyng aituynsha, Viled shveysariyalyq kompaniyasy Dinara Qúlybaevagha Shveysariyagha jol ashqan sәtti mýmkindik bolypty.
"BAQ pen óz ainalamyzdan estip bilgenimizdey, Dinara qazir Shveysariyada túryp jatyr. Shalqyp-shylqyp, baquatty túrmys keshude. Ara-túra konsertterge baryp túrady. Shveysariyadaghy eng bay adamdardyng tizimine engen onyng búghan mýmkindigi jetedi. Múnysyn ol Viled kompaniyasy arqyly zandastyrdy".
Leylanyng aituynsha, Dinara ózining Shveysariyadaghy jýrip-túruyn zandastyrudyng onay jolyn tapqan. Qaghaz jýzinde Viled-ke Dinaramen sybaylas ózge adamdar iyelik etedi. Sóitip, Viled Qazaqstandaghy enshiles kompaniyalary arqyly Dinarany menedjer retinde júmysqa qabyldap, kelisimshart jasasady. "Mine, Dinara Shveysariyada ornalasqan bas kompaniyada menedjer retinde tirkeledi. Búl - aram aqshany ainalymgha engizip, zandastyrudyng joly. Múny shveysariyalyq basylymdar da jazdy. Ol 100 mynnan astam frank jalaqy alady. Sóitip, ol kózboyau ýshin jalghan enbek etedi. Bes jyl ótken song ol Shveysariyanyng túrghylyqty túrghynyna ainalyp, onda túraqty týrde ómir sýru qúqyghyna qol jetkizedi. Keyinnen tólqújat alu qúqyghy beriledi".
Hrapunovanyng sózinshe, búl rette Dinara bir oqpen eki qoyan atyp almaq. Birinshiden, Shveysariya azamattyghyna qol jetkizedi. Ekinshiden, aram jolmen tabylghan aqshany zandastyrady. Shveysariya zany boyynsha, shetel azamaty búl elden jyljymaytyn mýlik satyp ala almaydy. "Dinara jyljymaytyn mýlikti Viled kompaniyasynda júmys isteytinin rastaytyn qújattary arqyly ghana satyp ala aldy", - deydi L.Hrapunova.
Endi Qúlybaeva Shveysariyada zandy týrde túryp jatqandyqtan, L.Hrapnunovagha onyng ýstinen shaghym jazugha mýmkindik tuypty. Hrapunova otbasynan jәbir kórgen ózge azamattargha da ózinen ýlgi alyp, sotqa jýginuge shaqyrady. Ayta ketetini, búl Timur Qúlybaev shatylghan alghashqy is emes. 2010 jyly Shveysariyanyng federaldy prokuraturasy ortanshy kýieubalagha qatysty tergeu jýrgize bastaghan.
L.Hrapunovanyng D.Qúlybaevany "Shveysariyanyng eng bay adamdar tizimine engen" dep jazghyruynyng astarynda ne jatyr? Hrapunovtardyng ózderi de sol elding bay azamattarynyng tiziminde. Qúlybaevtarmen salystyrghanda Hrapunovtar jarlylau shyghar, biraq Jenevada qonyz terip ketti deuge әste kelmeydi. 300 million dollarmen Alipi asqan Hrapunovtardyng Shveysariyada 19 jyljymaytyn mýlki bar. Elimizde Hrapunovtardyng ýstinen 20 shaqty qylmystyq is qozghalghan. Sondyqtan Leylanyng Dinaranyng ýstinen aryz týsiruining artynda "Otbasy bizge qarsy kýres ashsa, biz de qarap qalmaymyz" degen pighyly jatsa kerek.
Aytpaqshy, "Uraliskaya nedelya" basylymynyng tilshisine bergen súhbatynda Viktor Hrapunov "Qazaqstangha qaytyp oralamyn" depti. Qaytyp oralghanda da, ýlken sayasatqa qayta aralasyp, premier-ministr bolsam degen dәmesin jasyrmaydy. Aytuynsha, oghan birneshe ret jolyqqan Qazaqstannyng memlekettik hatshysy ony elge qaytyp oralugha ýgittepti. "Búl úsynysqa bylay dep jauap berdim: "Qazaqstangha qaytyp oraludan qoryqpaymyn. Biraq bir shartym bar. Meni premier-ministr etip taghayyndasyn. Biraq әli Qazaqstangha oralmay túryp taghayyndasyn. Búl resmy týrde habarlanghan song ghana elge qaytyp kelemin. Búdan keyin premier-ministrding qolyna әuejayda kisen salu onaygha soqpasy anyq", - deydi ol beti býlk etpesten. Týieni týgimen jútqan Hrapunovtar aila asyru jóninen әzirge otbasynan esh kem týsip jatqan joq.
Z.JYLQYBEK.
«Jas Alash» gazeti