Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4392 0 pikir 6 Nauryz, 2013 saghat 11:05

Túrsyn Júrtbay,jazushy. Etbauyr (Oralhan Bókey)

Adamgha adam etbauyrynday bop bauyr basyp ómir sýrui mýmkin degenge kekse tartqan týisik pen suyq tartqan bauyr sendire qoymas. Biraq kózi tiri kezindegi mening oghan degen essiz yqylasym sonday riyasyz, alghauly sezimge toly edi. Sonyng sartaby men tatynan, sol bir beymezgil zaual tanda Nesipbek jaryqshaq dauysymen: «Aghannan airylyp qalyppyz», - degen shaqtaghy ótim jarylyp ketkendey bop túla boyymdy jaylaghan ashy uyttan jiyrma jyl ótken song da aryla almay, qalamdy endi ghana qolyma alyp otyrmyn. Múnday suyt ta suyq estirtudi estigende tynys ala almay, bulyghyp qaldym. Jútqan aua týinektey týiilip, óneshime tyghyndalyp, jútynghan sayyn keudeme batyp, denemdi budy. Bir kezde qúrghaq aua óksikpen qosa parlaghan jas aralasa syrtqa tógildi. Sol óksik bolmasa ... sharasyzdyqtyng qystyqqan uyty jayylghan denemdi qúrghaq aua jaryp jiberetin be edi, kim bilsin. Zady, tosynnan aitylghan suyt habardy estigen sәtte talyp qalatyn adam osynday kýidi basynan keshetin boluy kerek. Ile Qalihan (Ysqaqov) aghanyn: «Estiding ghoy, tez odaqqa kel. Mәiitti jóneltuding qamyna kirisuimiz kerek», - degen abdyraghan dauysyn estigende baryp esimdi jidym.

Adamgha adam etbauyrynday bop bauyr basyp ómir sýrui mýmkin degenge kekse tartqan týisik pen suyq tartqan bauyr sendire qoymas. Biraq kózi tiri kezindegi mening oghan degen essiz yqylasym sonday riyasyz, alghauly sezimge toly edi. Sonyng sartaby men tatynan, sol bir beymezgil zaual tanda Nesipbek jaryqshaq dauysymen: «Aghannan airylyp qalyppyz», - degen shaqtaghy ótim jarylyp ketkendey bop túla boyymdy jaylaghan ashy uyttan jiyrma jyl ótken song da aryla almay, qalamdy endi ghana qolyma alyp otyrmyn. Múnday suyt ta suyq estirtudi estigende tynys ala almay, bulyghyp qaldym. Jútqan aua týinektey týiilip, óneshime tyghyndalyp, jútynghan sayyn keudeme batyp, denemdi budy. Bir kezde qúrghaq aua óksikpen qosa parlaghan jas aralasa syrtqa tógildi. Sol óksik bolmasa ... sharasyzdyqtyng qystyqqan uyty jayylghan denemdi qúrghaq aua jaryp jiberetin be edi, kim bilsin. Zady, tosynnan aitylghan suyt habardy estigen sәtte talyp qalatyn adam osynday kýidi basynan keshetin boluy kerek. Ile Qalihan (Ysqaqov) aghanyn: «Estiding ghoy, tez odaqqa kel. Mәiitti jóneltuding qamyna kirisuimiz kerek», - degen abdyraghan dauysyn estigende baryp esimdi jidym.

Sonda ghana baryp onyng búl sapargha tosyn әri sýlesoqtau kýide yqylassyz attanghany kóz aldyma keldi. Songhy uaqytta onyng minezinen oghan jat sharasyz salghyrttyq angharylyp qalatyn. Ózin búrynghydan da onasha, túiyq ústady. Úshyrasa qalghanda keudesin sәl shalqaq ústap, kózin aspangha qadap, beyne bir suretke týsetin adamday súlyq túryp qalatyn. Eshqanday jauapsyz ýnsizdikpen sózindi tyndap, bir sózben jauap berip, basyn bir shayqap qoyyp jýrip ketetin. Keyde odaqta, teatrda, ne qonaqta bolsyn, terezeden syrtqa úzaq qarap, kilt búrylyp jýrip ketetinin jii bayqap jýrdim. Birine biri úlasqan, ainalasy eki-ýsh jyldyng ishinde әkeden, shesheden, apaydan, qaryndastan, jarynan aiyrylyp, jalghyz basy sopiyp qalghan, keudesine tolghan sherdi tógip alatynday ózin-ózi auyrlap, adymyn auyrlap basqan zaualdy shaqta da múnday minezi bayqalmaghan. Ol múnday zaualdy ózining jalghyzdyghyn kónil ansaryna ainaldyryp alghanynan kórip: «Sen balannan da airylyp kórdin. Mende ol da joq. Múngha әueyi bolmau kerek eken. Ol búlt siyaqty, múngha múng shaqyrady eken. Men, mine, endi shyn shermende boldym», - dep júmystaghy jazu stolynyng ýstindegi әinegining astyndaghy Aymannyng suretine múnaya qaraghan. Áynekting qaltarystau bir búryshynan minezi de, týri de ózinen aumaytyn, erkekshora qaryndasy marqúm Mәnshýkting auylda týsirilgen shaghyn suretin bayqap qaldym. Keudeni sazytqan onday ayandy sary múndy dýniyege kelgen shiykiókpeler - Ayhan men Ayjan seyiltetin shyghar dep oilaghamyn: «Zaryghyp kórgendikten shyghar, kýndiz-týni kóz aldymnan ketpeydi. Qúmarym qanbay jylap túryp iyiskey beremin. Kóz aldymda túrmasa kóz jazyp qalatynday ýreylenemin. Búl sezimnen arylu kerek shyghar. Ázirshe, úzaq kýttim ghoy, qúmarymdy basa túrayyn dep jýrmin», - deytin aqtalghanday bop. Onyng sanasyna úyalaghan múnday tabighy qarama-qayshy oilardyng esh ersiligi joq siyaqty edi. Men ony basqagha, yaghni, ózgergen oshaqtyng rayyna joryghamyn.

Songhy jyldary tek júmysta ghana til qatysyp jýrdik. Búrynghy eljirep, ózimsinip túratyn jan jyluy salqyn tartqanday edi. Biraq osydan jiyrma kýndey búryn Qalihan aghamyzdyng ýiindegi qonaqta ózining bauyrlary Álibek pen Didahmetti emes, meni tughan bauyry dep esepteytinin aityp, búrynghyday jaqyn tartyp, janyna otyrghyzghan kezde, eljiregen esil kýnder qaytyp kelgendey boldy. Ózining synyptasy Núrsara apaygha ara-túra әzildep qoyyp, kónilin kótergendey bop otyrdy da, kýtpegen jerden mening ata-tegimdi qauzay jónelgeni. Oqys ta tang qalatyn súraqty qongynyng sebebin: «Osy otyrghandardyng barlyghynyng túqym-túyanyn, zauzatyn bilemin. Men kórgende Didahmet pen Álibek shómeteyin jappay, jalanbút jýgirip jýrgen... Qal-aghang mening naghashym. Osylar seni ýiirine qosyp alsyn, búl kim edi - dep jýrmesin dep súradym. Túrsyn - mening bauyrym. Endi sender qatarynnan múny tastamandar. Qatonqaraghaydy ózimmen ertip baryp aralatamyn dep uәde berip em bala kezinde. Úzaq uaqyt vizasy qúrghyr pәle bop, reti kelmedi. Ony myna Álibek oryndap qoyypty. Shynghystaydaghy bizding ýige barghan. Mening sheshemning batasyn alghan. Mәnshýk jaqsy kórip qaljyndasatyn. Ayman marqúm maqtaytyn. Al, Túrsyn, bilip qoy, mening sheshem bolmasa, myna Núrsara kýieusiz qalatyn edi», - dep biraz erkin oy aitty. Ony Qal-aghang jalghastyryp, shúbatylghan hikayagha ainalyp ketti.

Sol joly meni tang qaldyrghan Gýliya sheshemizding taghy bir erligin estidim (Keyin Ghaliya qaryndasym janghyrtyp aityp berdi). Sóitsem, Núrsaranyng joldasy Altybay aghamyzdyng әkesin halyq jauy dep ústap әketipti. Endi әieli men shittey jalghyz úldy tútqyngha almaq bolghanda, olar kerjaqtardyng «alapesterge» («dlya prokajennyh») arnalghan monshasynyng ishindegi jertólege tyghylypty. Gýliya sheshemiz týn ishinde olargha tamaq aparyp berip túrypty. Sodan jasyryn jolgha salypty... Eki múnlyq jayau-jalpylap Almatygha kelip, aman qalypty. Altybay men Núrsaranyng taghdyry osynda qosylypty. Altybay aghanyng búl әngimesine Or-aghang masattanyp, jauyrynyn qoyqandatyp, Ardaq jengeyge qarap-qarap qoyyp otyrdy. Altybay agha da el jayynan tym habarsyz óspepti: «Ol ras, Gýliya sheshey batyr, tәuekelshil jan edi. Qatonqaraghayda әigili jýirik at boldy (atyn úmyttym, qatiramdaghy jazudy taba almadym). Soghys jyldarynda toy qayda. Ózi qysta shanagha, jazda arbagha jegilip, yghyry shyqqan bәigeni kóktemde soqagha salady. Sodan jenis kýni jetip, el meyramdaydy. Bir uaqytta el shulasa jóneledi. Sóitse, júrttyng abyr-dabyryn estigen bәigening bayaghy dumandy kýni esine týsip, myna dauryghysugha elendep, Bәigetóbeni shyr ainalyp, ózimen ózi jarysyp jýr eken. Gýliya sheshey de sonday, arqaly adam edi. Kezi kelse kýresip te ketedi. Ol kisining jaqsylyghyn úmytpaymyz», - dedi. «Mening jauyrynym shesheme tartqan. Qarashy...», - dep Or-aghang keudesin kere qoydy.

Ózgesi ózge, Or-aghan, shyndyghynda da, qay jaghynan alghanda keudeli edi. Jeneshemiz kirige qoymaghan ortanyng sózine kiylikpedi. Or-aghana sybyr ete qalyp, ornynan kóterildi... Olar balalargha - Ayhan men Ayjangha alandap, erterek qaytty. Men dәlizge ere shyghyp em, baspaldaqtan týse bere kilt toqtap, Ardaq jeneshemizge: «Esinde bolsyn, myna úl shynynda da mening tughan bauyrymday. Sen bilip qoy. Keyingi jyldary alystap ketti. Ýige arnayy shaqyramyn», - dedi, maghan kózi jasaurap túrghanday kórindi. Eki-ýsh jylday qarasyn kórmegen shanyraqtyng jyluy betimdi shalghanday sezindim. Jengemizding qas-qabaghynan esh jauap әser bayqalmady. Soghan qysylghanday, Týrkiyagha baratyn saparynan bas tartqanyn aityp: «Týrkiya ózimiz ghoy. Reti san ret keler. Tәjimahaldy bir kórsem deushi em... jәne qazir ol jaqtyng aua rayy salqyn bolsa kerek... Jengeng qazaqshagha shorqaq. Týsindiremin ghoy», - dep baspaldaqpen tómendey berdi. Aldynghy sóz ben songhy sózding dauys yrghaghy, jotasyn berip túryp aitqandyqtan ba, tym basynqy estildi. Degenmen de yqylasy, bauyry suymaghan eken dep, jenildep qaldym...
Jol jýretin kýni kensesine bardym. Kirimdi-shyghymdy kisi bop, terendep kete almadyq. Tek, tәuelsizdikting bergen tәuekeline oray alghash preziydenttik saylau qarsanynda jazylghan «Nesine jetisemiz?..» atty maqalamdy úsynghanymda: «Men múny baspaymyn. Gazetke kerek. Biraq sen jazghandyqtan da baspaymyn. Arandap qalasyn. Áli adymyng ashylghan joq. Qaytyp múnday nәrsege uaqytyndy shyghyndama. Qoljazbany qaytarmaymyn», - degen maqalany Úlyqbek jariyalap jibergen. Sony esine ala otyryp: «Sen oghan ókpeleme. Sening qamyng ýshin istegem. El aqyn bola almay jýrgende, aqynnan jazushy boldyn. El jurnalisten jazushy bola almay jýrgende, endi sayasatshy jurnalist bolghyng keledi. Uaqytyndy alady. Qadiring ketedi andaghylargha... Aqylgha kón. Kónbeseng maghan bәribir», - degen janashyrlyq pikir aitty. Qalay úmytpaghan, student kezimde әngime aparyp bergenimde: «Sen bizde aqyn retinde tanyldyn. Myna әngimendi oqymaymyn. Qaytyp maghan kórsetpe», - dep qayyryp bergen. Or-aghannyng sol saqtandyrghany dúrys eken. Ómirding eksheuimen býginderi sonyng bәri úmytylyp, ghalym degen sóz ghana sopiyp qaldy. Ekintige oray Deliyge úshuy kerek. Bargha baryp kofe ishtik. Týstikke ýiine barmay qoljýgin jýrgizushisi Mahmúdqa aldyrdy da, iyghyna asyp, jalghyz ózi әdettegidey basyn kótere ústap kólikke bettedi. Eshkim shygharyp salmady, oghan ózining de yqylasy bolmaghan siyaqty. Aerovokzaldan Talghat (Kenesbaev) kýtip almaq kórinedi ... Jazushylar odaghynyng esigining aldyna túryp kózimmen shygharyp saldym. Ádette bir-eki auyz emeurini bolushy edi. Ol da joq. Úzyn shashy iyghyn japqan jotasyn berip teris qarap jýrip ketti. Qaytyp onyng beti beri qaraghanyn kóru maghan búiyrmapty.
Odaqtyng ishi tym-tyrys, ýrpiyisken jazushylar, kózin búlaghan qyzmettes әielder. Qal-aghanmen kóristim. Sýiekti әkelumen Qazaqstan men Indiyanyng elshiligi ainalysyp jatyr eken. Erteng kelmek eken. Bizge ýi-ishin dayyndau jýktelipti. Sol bayaghy Ayman jeneshem dýniyeden qaytqanda iyen ýiding esigin ashqan Qal-aghan, Álibek, Didahmet, gazetten Ámirhan, Talaptan, Janabek bar, bәrimiz ýiine bettedik. Esik aldy sapyrylys. Ýi-ishi tym-tyrys. Júrt ýnsiz kirip, kónil aityp, ýnsiz shyghyp jatyr. Tek qarshyghaday ghana Ghaliyanyng jalghyz dauysy túnshyghyp shyghady... Quanyshbay (Qúrmanghaliyev) aghamyz jautan-jautang qarap, kózinen toqtamay aqqan jasyn qoloramalymen sýrte beredi. Sayymjan agha (Erkebaev) men sol ýidegi apayymyz, Marattyng jary Sәule jýr. Shynyn aitayyn, sonda ghana Or-aghannyng jalghyzdyghy esime oraldy. Ólu ýshin de etbauyr aghayyn kerek eken. Al ózi aitqan etbauyry men emes pe edim degen oimen Álibek pen Talaptangha jón aita bastadym. Olar da abdyraghan. Osynday bir toryghuda túrghanymda Altybay aghamyz ben Núrsara apay bastaghan, Ramazan qostaghan qatonqaraghaylyqtar sau ete qaldy. Núrsara apay dauys saldy. Sonda ghana qaraly ýiding jamylghysyn jamyldy...

Men sol Or-aghandy jóneltu rәsimi túsyndaghy Núrsara apaydyng enbegin esh úmyta almaymyn. Áli de kóz aldymda. Ol kisi asýidi qolyna alghanda bәri de ýilesip jýre berdi. Barlyq resmiyatty jazushylar odaghy moynyna alghanymen de ýi-ishilik kýibeng tirshilikting qam-qaraketi, onyng ýstine Or-aghang siyaqty aghayynnyng arty jinaqtalmay qalghan adamnyng jóneltu rәsimi óte shetin edi. Ashyghyn aitayyn, Ayman jengemning bauyry Kenjehan kimmen kórisedi, kimge kónil aitady? Eki kózi qyzaryp, kóz jasyn tiya almay jýrgen Ghaliyanyng tizgindi qolyna alyp ketetindey ómir tәjiriybesi joq edi. Kisi ayaghy basylmady. Aulagha kiyiz ýy tigilip, qazan kóterildi... Esimde qatty saqtalyp qalghany: sonau Deliyden jóneltilgen tabytty ýige kirgizip, onasha bólmege qoyghan song shaqyrylghan dәriger ekeumiz betin ashtyq. Sol qalpy. Qonaqýiding bólmesinde jalghyz jatqan. Týnde jýregi qysqan shaqta ... qasynda eshkimning bolmaghanyn sәl jymyrylyp, tisteninkiregen erini bildirip túr. «Ayman jeneshem bolsa ghoy!..», - degen әzәzil oy sumang ete týsti. Ol oiym kýpirlik edi. Búl - Or-aghannyng ózi kónil auany etip alghan, barlyq tuyndylarynyng ansaryna ainalghan Jalghyzdyq degen súmnyng jazmyshy edi. Men: ajaldyng emes, jalbyzdyng iyisi shyghyp túrsyn. Dәstýr solay, - dep jedel jәrdemning dәrigerine týsindire otyryp, Álibek pen Talaptan alyp kelgen eki uys jalbyzdy tabyttyng eki býiirine qoydym. Óitkeni jalbyz jyludy boyyna tartatyn. Bir týiir tasty keudesine qoydym. Ol tynysty taryltatyn... Al janymdy týrshiktirgen nәrse: syrtqa shygha bergende qagha-sogha entelegen bireudin: «Tabyty qyzyl sandal aghashynan jasalypty deydi. Ras pa? Auyr shyghar, ә?» - degen qúzghyn dauysy. IYә, Or-aghannyng sýiegi de, tabyty da qyzyl sandal aghashynday asyl edi. Turasyn aitayyn, estigen kezde qatty bulyghyp alghandyqtan ba, bilmeymin, meni sol kýnderdegi jóneltu rәsiminde sonday bir ózim sengisiz sabyrlylyq biylep aldy...
... Qas qaraya el ayaghy basyldy. Ayman jeneshemizding bauyry - Kenjehan, Talaptan (Ahmetjan), Ámirhan (Mendibek), Janabek (Shaghatay) beseumiz esik aldyndaghy kiyiz ýidi kýzetuge qaldyq. Oshaqtyng otyn demdep otyryp, sol tandy úiqysyz atyrdyq. Kenjehan ashylyp tis jarmady. Al qalghandarymyz әrqaysymyzdyng ózimizge tiyesili Or-aghang turaly aittyq...
Joqtau aityp túryp eske alatynday Or-aghannyng jan jyluy әli jýregimizde qozdap túr edi.

I.

Ol - ómirden góri әdebiyet kenistigindegi qiyal әlemi kóbirek baurap, kórkem sózding buyna elitip jýrgen búla shaghym edi. Sezim shoghy qozdanyp, ýp etken lep tiyse boldy, lau ete týsetinin ózim de kýtip jýrgendey edim. Únamaytyn, әserlendirmeytin shygharma joq edi. «Abay jolynan» ashylghan tynysym bәrin sinire beretin. Tipti janyma jat syqaq janry da ózine tartty. Qúbylysty kórkem qabyldau men kórkem taldau týisigi qalyptaspaghandyqtan da, sezimning ótkir qyzuynan keude balqyp túr, biraq qúyatyn arna joq. «Mening jazatyn ómirimning bәrin jazyp qoyypty», - dep Berdibek aghamyzgha ókpelep jýrgen kezim. Alaqanday qatiramdaghy shimaygha kózi týsip jýretin partalas Altyn degen qyz bir kýni: «Mynau sen oqityn kitap», - dep «Jәmilany» úsyndy. Oghan jýrek qylyn shertetin Qalihannyng «Qonyr kýz edisi», Nasreddinning «Aqqayyny», Qabdeshting «Qúrbylary», Qaldarbekting «Qoshtasqym kelmeydisi», Túrdybekting «№14 kilti», eng sonynda oghan Ekzuperiyding «Kishkentay shahzadasy» qosyldy. Janymdy bauraytyn, sezim men qiyal әlemin baylanystyrghan bir nәzik sanlau ashylghanday boldy. Túmanyng túnyghyna týsken beynene úzaq qarap otyryp, sonynda sudyng betin shayqap-shayqap jiberetin balalyq tentektik siyaqty, men de alabúrtqan kónil әserin shayqap-shayqap jibergim keledi.
Sonday bir alabúrtqan shaghymda «Leniyn­shil jastyn» tórtinshi betining sonyna beril­gen, eki adamnyng oshaq basynda otyrghan su­re­ti syzylghan «Ot basyndaghy ekeu» degen suret­teme kózime týse qaldy. Tez oqydym. Jýregim dir etkendey boldy. Kәdimgi suretteme. Biraq sezim talshyghyn iynemen ilip alghanday shym etkizip, ózine baurap aldy. Esime Besqaraghaydaghy «Bashkól» mektebindegi synyptasym «Bókeev» týsti. Biraq ol emes. «Qazaq әdebiyetine» shyqqan «Ghayni» atty әngimesin oqyghannan keyin búl esim mening sanamdy jii mazalaytyn boldy. «Júldyzdaghy» «Saryarqanyng janbyryndaghy»:
Qonghany auylymnyng Qúrymbay saz,
Jaylaghan alty ay jazday saryala qaz.
Sholpanday tang aldynda tuyp batqan,
Qayteyin, o, darigha-ay, ghúmyrym az, -
degen saryndy «Bir mysqaldyn» әuenine salyp ynylday beretindi shyghardym. Qazir de kýrsine sybyrlaymyn. Óitkeni Súltanmahúttyng kelte taghdyryn jazushygha da, maghan da qatysty siyaqty sezindim. Ile... «Bura», «Ardaq», «Qamshyger», «Mariya» atty әngimeleri «Leninshil jasqa» lekite jariyalanghannan keyin «Oralhan Bókeev» degen esim mening jandýniyemdi baurap aldy. «Mariyadaghy» ersili-qarsyly oilar, aspangha úshyp bara jatyp kilt jerge qúlap týsetin keyipker oiy, «Terisaqqan» Esilge qúyady. Esil nege qúyady... Átten, Terisaqqangha Esil qúisa ghoy!..» - degen siltey saldy sóilemder, asqaq emeurin kónilimning qúlaqkýiine ainaldy. Ásirese, «Mariya» (keyin aty ózgerdi) jariyalanghan bettegi sureti kózime ottay basyldy. Sol suret pen Búqtyrmanyng saryny, kókkóz qyzdyng seng búzylghan jaghadaghy jan shymyry, bozbalanyng beymaza bulyghuynyng arasynda nәzik baylanys barday sezildi.

Búl - әdebiyet kenistigindegi Oralhannyng dәureni bastalghan kez edi. Sol sәtten bas­tap men eng ayaghy mekteptegi shygharmagha deyin Oralhannyng mәnerimen jazatyn boldym. Qiyal jibin ondy-soldy laqtyra bersem kerek, oqighanyng jelisi shyrma-shatulanyp ketetin. Eki kózimdi qysyp alyp, basymdy sәl kekjiytip, aspangha qarap jýretin әdet te sol kezde qylang berdi. Shyndyghyn aitqanda, men búl jazushygha kózsiz ansarym audy... Gazettegi ocherkining ózin de kórkem shygharma siyaqty qabyldadym. Búl - elikteu emes, kәdimgi, «jazylmaytyn dert» bolyp jabysty. Oralhannyng kónil auany men saryny qiyaly ómirimdi biylep aldy.

Almatygha oqugha týsuge keldim. Qújat­ta­rymdy ótkize salysymen auyldan kóshirip әkelgen ólenderimdi «Leninshil jas» gazetine úsynu ýshin redaksiyagha bettedim. Kónil kýpti, dәme zor. Qazirgi Abylayhan men Jibek jolynyng qiylysyndaghy ekinshi qabatqa kóterildim. Abdyrap túrghanymdy sezgen qiyq múrtty jas jigit jónimdi súrap: «Men Kәdirbek Segizbaev degen aghanmyn... Ádebiyet bólimi múnda. Orash, saghan bir jas aqyn kelip túr. Týrine qaraghanda bolatyn bala siyaqty», - dep ken, biraq stoldary syghylysyp qoyylghan bólmege kirgizip jiberdi. Kire bere ong qaptaldaghy tórdegi oryndyqta shalqaya otyrghan, elestetkennen de úzyn qaba shashy iyghyn japqan, iyqty, beti atjaqty, kózin tiksine qadaytyn Oralhan Bókeevti birden tanydym. Sol otyrysymen de mysymdy basyp jiberdi. Birden:«Bizde ne kóp, óleng kóp. Oqyp ýlgere almay jatamyz. Mine, ýiilip jatyr. Múnyng ishine týsip ketse, bitti, shómelege týsken iyne siyaqty qaytyp kózge týspeydi. Sondyqtan kóniline kelmesin, kózinshe oqimyn da qaytaramyn. Qane, әkel...»,- dep qolyn sozdy. Shalqayynqyrap otyryp ýnsiz oqy bastady. Men týregep túrmyn. Kenet: «Ey, Tenizbay, myna bala senen góri aqyn eken. Áyteuir kitap shygharghandardan tәuir. Sen suretindi әkel. «Túsaukeserge» beremiz... Al, endi kimsing ózin? E, Ayparanyng bauyry ekensing ghoy. Mening әngimemdi oqydyng ba? Aydosty shatastyrdyng dep hat jazypty bir shal. Sol dúrys pa. Nege túrsyn, suretindi alyp kel. Tez», - dedi. Sóz aitugha demim jetpey dәlizge shyqsam Kәdirbek aghamyz esigin jauyp jatyr eken: «Tez shyqtyng ghoy, bala. Jazyp jýrgen balasyn-au, sirә. Atyng kim. Orash ne dedi. Qalay? Ói, sen ózing myqty boldyng ghoy onda. Glyansevyy qaghazgha shygharatyn fotogha týs. Pәlen jerde. Tezdet. Úmytylyp ketesin», - dep jón-jobasyn aitty. Kýnaralatyp suretti aparyp bergenimde sausaghynyng úshymen stoldy kórsetken Oralhan aghamyz sәlemdi almas­tan búrylyp shygha berdi. Ýmitsizdenip, salym sugha ketip, men de sonyna ala shyqtym. Sonda ghana artyna jalt qarap búrylmastan: «Alghysóz jazyp, teruge jiberttim. Bas redaktor (Sh.Múrtaza) únatty», - dep basyn shalqaq ústap jýrip ketti. Qiyalymda sonshama bauyr basyp, ayalaghan adamymnyng ishtartqany qaysy, syrtqa tepkeni qaysy, minezi ishime qonbady.
Kýnder ótti... Birinshi tamyz kýni tanerteng emtihan tapsyrugha barsam... abituriyentter meni kórsetip gu-gu etedi. Shashy tikireygen Nesipbek: «Ólening shyghypty», - dedi. Rasynda da, Oralhannyng ózi shaghyn týsinik jazghan bir top ólenim suretimmen «Túsaukeserge» jariyalanypty! Búl, shyn mәnindegi quanysh edi. Ol kezde «Túsaukeser» aidarymen bir jinaghy shyqqan jas aqyndardyng ózi tandalyp basylatyn. Rahmet aitugha barghanymda: «Jol jýrip baram. Rymghaly degen aghang telefon shalyp, seni izdedi. Tauyp al. Oqugha týsseng de, týspeseng de bir soghyp ket...», - dedi.
Mine, mening әdebiyet әlemindegi «Túsaukeserim» osylay ótti. Búl basylymnyng abyroyy mening janyma biraz azyq boldy. Septigin de tiygizdi. Endi búrynghy búrynghy ma, ózin kórgennen keyin elikteu jayyna qalyp, endi Oralhansha elitip ómir sýruge úmtyldym... Qalay degenmen de, mening sol bir bozbalalyq yqylasymdy angharmauy mýmkin emes edi. Bauyryna basa, ishtarta bastady. Kóbinese sabaqtan keyin, besin aua júmys sayabyrlaghanda baramyn. Túnghysh jinaghy baspagha dayyndalyp jatqanda: «Terisaqqan nege teris aghady? Kenes zamanyna emeuirin tanytyp otyrghan joqsyng ba? Orys keyipker: búl senderding jerlerin. Biz jatpyz, - dep nege Volga boyyna kóship ketedi. Ol úlymen tóbeleskende nege: arashalama. Búl bizding últtyq minezimiz - deydi. Bura nege poezgha soghylady? Aspan nege ýnemi búlynghyr? Neni menzep otyrsyn? - dep ózinen astarly sayasy qate izdeytinin aityp, sodan keyin: «Bizding Altayda...», - dep әngimening betin búryp әketetin. Ádebiyet bólimine Saghat Áshimbaev kelgen song pikir ayasy kóbine әdebiyetke qaray oiysyp ketip jýrdi. Redaksiyagha ózimsip kiremin, bólmelerinde úzaq otyryp, әngime tyndaymyn. Keyde Saghat kelgen hattargha jauap jazdyrady. Búl men ýshin ýlken qúrmet, keudemdi sonday bir maqtanysh kerneytin...

Qarashanyng bir keshinde teatrgha bardym. Spektakliden song Or-aghandy kórip qap, sәlem berip em, janyna symbatty, ayaly janarly, shashyn týigen ajary ashyq kelinshek kelip, qoltyghynan ala berdi: «Myna súlu kelinshek mening әielim. Aty - Ayman. Kózin qarashy, kórding be, qanday ayaly, juylghan moyyl siyaqty. Múnday ayaly kóz Almatynyng kelinshekterinde joq. Al mynau mening bauyrym...», - dedi sonday bir masattanyp. Birinshi Almatyda, Seyfullinning boyynda pәterde túratyn kezderi. Ayaldamagha shygharyp saldym. Sóitip, ayauly Ayman jeneshemmen de tanys­tym. Múnyng ózi aramyzdaghy jylylyqty búrynghydan da meyirlendirip jibergendey boldy.

Jeltoqsannyng ekinshi jartysynda uniyversiytette M.Áuezov ýiirmesining dәstýrli әdeby keshi ótti. Bes jýz adamdyq mәjilis zalynda iyne shanshar oryn joq. Múqaghaly men Túmanbaydan song jastargha kezek berildi. Kenshilik ózining әigili «Kók ógizin» oqydy. Bir uaqytta Bekdilda shyghyp: «Aramyzda shashy úzyn shala Shekspiyr, tolmaghan Tolstoy payda bolypty. Altay qazaqtarynyng tili dep, Sәbit Múqanov aitqanday, qytay qazaqtarynyng tilimen qaydaghy bir qiyaly keyipkerlerdi suretteydi. Buramen poezdy soghyp, relisten shygharghysy keledi. Kóneni ansap, qamshygerdi jazady. Myna dýnieauy qúbylystan habarsyz kól jaghasynda jalghyz mekendegen, ózining abyroyyn tógip alghanyn sezinbeytin qyzdy suretteydi. Dafnis pen Hloyany, «Qorghansyzdyng kýnin» janghyrtqysy keledi...», - dep órekpy sóiledi. Ol kezde Bekdildanyng da bas asauy basylmaghan shaghy edi. Zal duyldap ketti. Sheshen minbeden týser týspesten Or-aghang orynynan kóterildi. Súltanghaly Sadyrbaev aghamyz: «Oralhan! Orash! Sabyr! Sabyr!», - degenine qaramastan súq sausaghyn shoshaytqan kýii minbege shyqty da: «Úly Múhang - Múhtar Áuezov: it qapty dep men de qapsam, auzymda ne qasiyet qalady - degen eken. Men de auzymdy bylghaghym kelmeydi», - dep minbeden týsti de, basyn shalqayta ústap qayqaya adymdap syrtqa shyghyp ketti. Zal ýnsiz tynyp, Or-aghannyng sonynan kózimen úzatyp saldy. Ol sol minezimen sheshenning de, keshti jýrgizushining de, tyndaushylardyng da mysyn basty. Búl - әdeby ortadaghy aitysty túnghysh kóruim edi, dymym shyqpay qaldy. Sóitsem, ol ózi kәdimgi pikir alysudyng qalyptasqan jelisi siyaqty ýirenshikti jay eken.
Qys ailarynda «Úiqym kelmeydi» atty úzaq әngimesi jariyalandy. Kәnigi oqyrmandar: Oralhan ózining basyndaghy uayymyn jazghan - desti. Qanday uayym? Ýy aldy. Qúttyqtap baryp em: «Balam bolghanda ghoy men de ýsh bólmeli pәter alar edim», - degeni. Jýregim shym ete qaldy. Ayman jeneshemning ayaly janary múngha tolyp túratyny elestedi. Terezege kózi jasauray qaraydy. Mening kózimnen de bir tamshy jas mólt ete qaldy. Ornymnan kýbirley qoshtasyp, syrtqa shygha berdim... Jazghy demalysqa shygharda bólmesine kirsem, kónildi eken: «O, men de Altaygha baramyn. Maraldardyng dauysyn saghyndym. Shalghymen shóp shabamyn. Anghardy qualap qana shóp bitedi. Kýzgi jasandy alshyn deydi. Alatau súlu bolghanymen jasandylyq bar. Arqyraghan ózen, sarqyraghan dariyasy joq tau - tau ma. Altaydyng qiyasynan taghaly attyng ózi jýre almaydy. Saghan mindetti týrde kóru kerek. Auylgha barghan song shaqyru jiberemin. Smaghúl (Elubaev) ómir kóremin dep Zaysangha joldama alypty. Ol qúmnyng adamy. Tau ony mensine me? Kóresin, syimay qaytyp keledi», - dedi. Jaz boyy shaqyru kýttim. Shaqyru kelmedi. Sóitsem, shekaralyq aimaqqa rúqsat alu qiynnyng qiyny eken.

Qazan aiynda didarlastyq. Óte kónildi, jinaqy, jýzi tau auasyna totyghyp, qonyr tartqan. Sol sәtin paydalanyp túnghysh jinaghy «Qamshygerdi» aldyna qoydym. Qasyn kerip, basyn bir búlghap qoyyp: «Túrsyn! Tәi-tәy bastyn... Layym búghanang bekip, qanatyng qatangyna tilektes - avtor» - dep jazyp berdi de (kýnin qoymapty), tartpasynan «Qamshygerdin» taghy bir danasyn alyp: «Mynany saghan saqtap otyr edim... Shaqyra almaghanym ýshin... Áy, әlgi apayynnyng aty kim edi... Ay... Ay... Ayymhan! Adam bolghanymyz sol qyzdardyng arqasy. Soghan jazyp bereyin», - dedi. Kitapqa: «Ayymhan! Óz baqytyndy tap!», - dep jazyp berdi de: «Senderdi jetimdikten shyghardy, endi óz baqytyn oilauy kerek», - dedi. Sol kitapty apayym Ayymhan sandyqtyng týbinde saqtaushy edi, marqúm (Mine, syrty tystalghan sol kitaptyng múqabasyn sipap qoyyp osy estelikti jazyp otyrmyn. Ishi toly syzyq, lep belgisi, súraq belgisi eken). Qarashada ózimizding jurnalistika fakulitetinde «Qamshyger» boyynsha studentterding konferensiyasyn ótkizip, men bayandama jasadym... Ózi de shabyttana sóiledi. Beyimbetting «Shúghasyn» jatqa oqydy. Sol joly «Tolqyn» atty әdeby jurnal shygharugha uaghdalastyq. Alghysózin Or-aghang jazdy. Keyin ol «Tasqyn» degen atpen gazette jariyalandy. Biz, studentter, ony ózimizding kókemiz (kumiyr) retinde qabyldadyq. Onyng dene túrqy da, túlghasy da, kiyimi de, minezi de, jazuy da soghan layyqty, elikteuge túrarlyq túlgha edi. Sonday shaghymdy kýnderde ózine eliktep jazghan әngimemdi úsyna berip em, oqymastan: «Aqyn bop tanyldyn. Aqyn bop ómir sýr. Oqymaymyn. Endigiәri kórsetpe maghan», - dep qaytaryp berdi.
Sonymen, shәkirttik kez de ayaqtaldy, ómirding aghysy erkine baghyndyryp, tirshilik kýibenine alandatty. Ólenge mýldem betbúrghanday edim, biraq ishki dilim qaqpaylap әkep, qara sózdi qalamnyng úshyna iyire bergenin ózim de angharmay qaldym. Eki ólender jinaghyn shygharsam da, órisim tarylyp jýrgendey sezindim. Qara sóz bauyrymdy jazdyrmay bauray berdi. Ony Or-aghana qalay aitamyn... Ol «Júldyzgha» auysyp, proza bólimin basqardy. Qalayda aldynan ótuim kerek. «Besqarager», «Aerodrom» hikayattarym respublikalyq konkurstarda bәige aldy. Biraq baspasózge úsynbadym. Aqyry «Shiyli ózen qamys-ay...» degen hikayatymdy ózi joqta tapsyryp kettim. Sóitip jýrgende qaryndasym Tóleu, úlym Almastyng qazasy kiylikti de, óz kýiimdi ózim joqtaumen әure bop kettim. Qaladan syrt Álmerekte túrghandyqtan keshki әdeby jinalystardan qaghys qala berdim. Hikayatymdy bas redaktorgha úsynghan eken, jaqsy, biraq tabighattyng apatyn qasiretti múnmen joqtapty - dep qayyryp beripti. Múnyng týpki sebebin әdebiyet auylynan alys­ta jýrgenimnen kórip, qonyltaqsy bastadym. Anda-sanda baryp Saghat ekeuining әngimesin tyndaymyn. Ádeby ortanyng qyzyghy ózine bauraydy. Biraq...

Ómir kil múnnan túrmaydy ghoy. Kónildi, kýnshuaq sәtter de kóp boldy. Alayda sonday shaqtarda Or-aghannyng dauysyn shygharyp qarqyldap kýlgenin estimeppin. Aqyryn ghana myrs etip, ishinen kýledi eken. Sonyng bir-ekeuine toqtalayyn. Birde, Álmerektegi kórshim - jazushy Túrdybek Alshynbaev tang atpay oyatty. Qolynda jedelhat: «Ne isterimdi bilmeymin. Ayakózdegi qaynagham, dosym Erghazy Rahimov: «Birinshi may kýni tanerteng poezben baramyn. Qalihandy, Oralhandy, Qajytaydy saghat on birge qonaqqa shaqyryp, kýtip otyr», - depti. Ne isteymin. Senimen aqyldasayyn dep keldim», - dedi. Nesine menimen aqyldasady? Jaghday joq pa, әlde bireu qarsy ma? Bәri ornynda. Sonda ne bóget? Eshtene. Endi ne? Týsinbedim. Alshynbay ata: «Ne istesender de ózdering bilinder. Qúdama qoyym dayyn. Óz sharualaryndy ózdering bilinder», - dep búrylyp jýre berdi. Qaryndasy Kabira da ekioyly. Qoyshy, sonymen qonaqtardy shaqyratyn boldy. Birinshi mamyr. Saghat on birde Qal-aghan, Or-aghan, Qaj-aghang taksiymen kelip týsti. Batasyn kýtip qoy túr. Dastarqan qayysyp ol túr. Bәri dayyn. Tek jedelhatpen qonaq shaqyrghan adamnyng ózi joq.

Basynda poezd keshiktige sanap, anda-sanda Eraghandy qaghytyp qoyyp jenil shәy ishildi. Saghat eki, ýsh boldy. Alshynbay ata syrtta túryp: «Al, qonaqtar bata berinder. Qúdasyz da әr qaysyng bir-bir qoygha tatisyndar. Malgha obal boldy», - dedi. «Búl shynymen atasyna tartqan boldy. Ayakózdegi sybaghamyzdy Almatydaghy Túrdybekting esebinen berip, bizdi bir jyrghap tastamaq bolghan ghoy. Myna Oralhannyng dosynyng bәri ózine tartqan shayqylau bolyp keledi», - dep Qala-aghang naghashylana ózimsip bata berdi. Tanertennen qantaruly túrghan kýtushi qyz-kelinshekter әp-sәtte quyrdaqty dayyndap ýlgerdi. Ázil aralas әngime barghan sayyn qyzdy. Bir uaqytta naghashyly-jiyendi ekeuining jekpe-jegi bas­taldy da ketti. Qalihan aghanyng súq sausaghy shoshaya bastasa bitti, toqtamaytyny belgili. «Altayda ...», - dep bastap «kerjaqtardy» qosyp, qayynnyng tozynan kýmis tostaghan jasatyp tynady. Oralhan aghanyng taqyrybyn «tartyp» alghanymen qoymay: «Oralhan sen bilmeysin, әlgi qayynnyng tozynan jasalghan kýmis tostaghanmen kerjaqtar balsharap ishken song ony mindetti týrde bútaqqa ilip qoyady. Óitkeni...», - dep basyp tastaydy. Bir kezde shydamy tausylghan Oralhan: «Naghashy osy siz Altaygha songhy ret qashan bardynyz?», - dedi. «Men eluinshi jyldyng ayaghynda ma, joq, alpysynshy jyldyng basynda ma eken. Aghayyn qalmady. Sening әkeng shaqyrghandy bilmeydi...», - dep tosylyp qaldy. Sol-sol-aq eken, Oralhan kýdireyip shygha keldi, bәigeden qalyp, qystyghyp túrghan attay ytyryla: «Qalekeng Altaydan ketken song ol bylay ózgergen», - dep әlgi aitylghan әngimelerding tonyn audara aita jónelgeni bar emes pe... Qalekeng auy­­zyn asha berse, ne súq sausaghyn shoshayta berse boldy: «Qaleke, siz Altaydan ketken son... Qaleke, siz joqta... Soghystan keyingi jyldary emes, Qalekeng bilmeydi, osy kýni keshe... Qalekeng ketken song tughan balalar», - dep sózin qaghyp alyp, akterlik minezine basyp neshe týrli hikayalardy birinen song birin aghyta berdi. Ekinti auyp ketken kezde maghan: «Álgiden habar bar ma? Ayakózden shyghyp pa ózi», - dedi. Sóitsem, dosynyng keshikkenin bildirgisi kelmey, әli de ýmitin ýzbey qonaqtardy aldarqatyp otyr eken ghoy. Endi jasyra almasyn bilip: «Solay, Qaleke!..», - dep jan-jaghyna qarady. Dymy qúryghan Qaleken: «Áy, myna jaman Bókeyding jaqsy úly apayyma tartqan eken. Er jigitting jaqsy bolmaghy naghashydan. Qoy, әlgi әli joq pa. Kelmese qoysyn. Bel jazyp alayyq», - dedi. Auyldyng syrtyna shyghyp, qara jolmen biraz jýrip, alystan anyq kórinetin aspanmen tildesken Alataudyng qarly basyna qarap túryp: «Bizding Múztau... anau shynnyng basyndaghy aqsha búlt bar ghoy, tura sol siyaqty biyik», - dedi. Boy jazyldy. Qonaqtan kýder ýzildi. Qoydyng basy da mýjildi. Taghy bir ýzilisten song qas qaraya shaygha otyrghanda syrttan dabyr estildi. Ile erinine tistegen «Belamordyn» túqylyn tilimen talghap Erghazy aghamyz kirip keldi. Esh nәrse qaperinde joq, týk bolmaghanday Qal-aghanmen, Qaj-aghanmen qaumalasyp, qauqyldasyp qoyyp, Or-aghannyng qasyna otyryp jaybaraqat qana sanyn qaghyp: «Qalyng qalay?», - dedi de qaljyngha aralasa berdi. Or-aghang ýnsiz. Ekeui anda-sanda bir til qatysyp qalady. Sóitse, tanertengi jetide Almatygha keletin poezgha biylet alamyn dep, keshki jetige keletin poezgha biylet alghan eken. Ayakózding vokzalynyng diyrektory dosy, tipti, orys kassir de joq. «E, atana tartqan ekensing ghoy», - desti kýlisip...

"Týrkistan" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5391