Ádebiyette realizm men romantizm bar. Bú dýnie men o dýnie sekildi. Bireui kóz aldynyzdaghy kýlgin perdeni júlyp alyp, ómirding ashy-túshysyn qatar kórsetedi. Bireui... Armandaudan, ansaudan, qiyaldan qúralady. Bizding qoghamda realisterden romantikter kóp. Naqty oilaudan góri aua jayylyp, tym-tym, kóz úshynda saghymdanghan bolashaqty aitatyn qiyalilar kóp. Ásirese joghary jaqtaghylar. «Toq balanyng ash balamen oinamaytyny» sekildi. Realist bolghynyz kelse, búqaranyng ortasyna týsiniz. Sonymen...

Mamandar «Qazaqstanda eshteneden tarshylyq kórmeytin, ne qalasa soghan qol jetkize alatyn әleuettilerding ýles sal­maghy 3 payyzdy qúraydy» deydi. Búlar - birinshi kategoriyaly túrghyndar. Ekinshi, Almaty men Astanadan pәter satyp alugha qarjysy jetpese de, qalghanyn oilanbay-aq satyp alatyn túrghyndardyng ýlesi 10-12 payyzdyng ainalasynda eken. Olardy orta tap ókilderine jatqyzady. Sonymen, halyqtyng 15 payyzy ketti. Al qalghan 85 payyzy she? Biytin syghyp, qanyn jalamasa da, qarny toyyp, auzy asqa jarymaytyn, iyghy býtindelip, kiyim kiymeytin bayghústar...

QR Statistika agenttigining mәlimetteri boyynsha 2011 jyly satylghan auyl­sharuashylyq ónimderining baghasy ósimdik sharuashylyghy ónimine 34,1%, mal sharuashylyghy ónimine 5,7%-gha ósti deydi. Búqaranyng alatyn eng tómengi ailyq jal­a­qy mólsheri men eng tómengi kýnkóris dengeyi, statistikanyng aituynsha, qan­tarda 16 983 tengeni qúrapty. Bir basy­lymda bedeldi bir aghamyz kýiingende sonau bir jyly «kýnkóris dengeyin 15 myng tenge» dep bekitken adamnyng qolyn keser edim» degen edi. Qolyn kesken az...

Al endi júrttyng «qarnyn ashtyr­maytyn» eng tómengi kýnkóris dengeyi boyynsha eseptep kórelik... Qaraghandyda jylugha tólemning baghasy bir sharshy metrge - 84 tenge 81 tiyn. Ystyq sugha - 883 tenge 16 tiyn. Suyq su - 263 tenge 23 tiyn. Jaryq - 7 tenge 10 tiyn. Ortasha eseppen ailyq kommunaldyq tóleminiz bir bólmeli pәterge 7-8 myng tenge (qystyng kýni). Búghan telefondy, televiydeniyeni qospaghanda.  Búl kommunaldyq tólem bir bólmeli pәterge ghana tólenedi. Al 2-3 bólmeli pәteri bar kembaghaldar qaytpek?

Múnyng syrtynda azyq-týliginiz, jú­mysqa baratyn jolaqynyz bar. Sonda tamaghynyzgha kem degende 5-6 myng tenge ketedi. Búl arada ýstinizge jana kiyim alu turaly jaq ashudyng ózi úyat. Jә, búl ailyghy 15-20 myng tenge bolatyndar ýshin. 30-40- 50 myng alatyndardyng da auzy aqqa jaryp jýrgeni shamaly.

Europalyq standart boyynsha orta tap ókilining bir ailyq jalaqysy 200 myng tengening ainalasy nemese 1500 dollardan kem bolmauy tiyis. Aytalyq, AQSh-ta orta tap ókilderi barlyq túrghynnyng 50 payyzy bolsa, elimizdegi azamattardyng kóbi 50 myng tengeni kapital dep esepteytinin ai­tatyn da mamandar.

Nebary qúramynda 43 tamaq týri bar azyq-týlik sebetinen song el ishinde auru-syrqau nege kóp dep qayran qalamyz taghy da. Al ózge elmen salystyrar bolsaq, otqa qarap otyrghan júrt sekildi ekenbiz. Mәselen, búl sebette Reseyde - 150, al AQSh-ta 360 tútynu tauary bar eken. Biraq sol ózimizdegi 43 tauardyng ózin elimizdegi kez kelgen otbasy satyp alyp qaryq bolmaytyny taghy anyq. Osy túrghyda byltyrghy jyldyng sonyna qaray halyq qalaulylary da kýnkóris dengeyin talqygha salghan bolatyn. Tipti Auyl sharuashylyghy, Sauda jәne ekonomikalyq damu ministr­likterin boz kilemning ýstine shaqyrghan edi. Kýnkóris dengeyi kóteriledi degen ýmit te sonda jylt etken.

Gýlnәr SEYITMAGhANBETOVA, QR Parlamenti Mәjilisining deputaty:

- Keybir statistikalyq derekterge qaraytyn bolsaq, Ontýstik Qazaqstan, Jambyl, Manghystau oblystarynda eng tómengi kýnkóris dengeyinen tómen ómir sýrip otyrghan halyqtyng ýlesi 40 payyzdan asady.

Demek, azyq-týlik sebetindegi tauar­lardyng baghasy kýnkóris minimumynan joghary. Al әr adam bir aida eki keli et pen 170 gramm kýrish tútynady degenge kim senedi? Búl - Qazaq taghamtanu ins­tiy­tutynyng úsynghan normasy.

Alayda Statistika agenttigining «2013 jylghy 1 aqpanda qantardaghy kýnkóris dengeyi 16 983 tengeni qúrady» degen aq­paryn kórgende, jylt etken ýmitimiz qalay jyldam payda bolsa, solay jyldam sónip qaldy.

Sarapshylardyng aituynsha, býgingi tanda elimizde óte bay jәne óte kedey túrghyndar bar. Al olardyng arasyn jalghaytyn orta tap joq. Sondyqtan bay, kedey degen úghym qalyptasyp otyr.

QR Statistika agenttigining mәlimetinen:

«2013 jylghy qantarda kýnkóristing eng tómengi dengeyining shamasy 16 983 tengeni qúrady.

Negizgi tamaq ónimderin tútynudyng eng tómengi normalarynan eseptelgen orta eseppen halyqtyng jan basyna shaqqandaghy kýnkóristing eng tómengi dengeyining shamasy 2013 jylghy qantarda ótken aimen salystyrghanda 1,7%-gha, 2012 jylghy qantarmen salystyrghanda 7,4%-gha ósti. Onyng qúrylymynda et pen balyqty satyp alugha júmsalghan shyghystardyng ýlesi 23,6%, sýt, may jәne tong may ónimderi men júmyrtqany - 16,3%, jemister men kók­ónisterdi - 10,2%, nan jәne jarma ónim­derin - 7,8%, qant, shay jәne dәmdeuish­terdi - 2,1%-dy qúrady».

Osyndayda oilaysyz, birinshi kate­goriyaly túrghyn bolmasaq ta, eng bol­maghanda qalaghanymyzdy esh oilanbastan satyp alatynday «ekinshi sortty» «orta tapqa» qashan jeter ekenbiz? Ýzdiktirgen eng tómengi kýnkóris dengeyi qashan kóteriler eken?..

Avtor: Qyzghaldaq AYTJANOVA

"Alash ainasy" gazeti