Amerikanyng preziydenti Barak Obama túsyndaghy memlekettik ister hatshysy Kondaliza Raystyng 2008 jyly 5 qazanda elimizge jasaghan qysqa merzimdik saparynda: «Nege óz ana tilderinde sóilemeysinder?!» - dep, sheneunikterdi sókkeni belgili. Ol synnan sabaq alghan eshkim bolmady. Eregeskendey Mәskeuge oqugha baryp, ana tilin úmytyp qalghan jana buyn sheneunikter biylikke keldi. Tek Amerikalyqtardyng ana tilimizge bolghan qúrmeti esh ózgergen joq. Qazirgi elshi Kerolayn Sevidj hanym da, onyng aldyndaghy Djorj Krol myrza da qazaqsha til syndyryp, halqymyzdy últtyq merekelermen ana tilimizde qúttyqtap jýr.

Týrli memleketterdegi qazaq elshilerining de jergilikti elding tilinde sayrap jýrgenine zәredey kýmәnimiz joq. Qazaq diplomattarynyng basty kemshiligi ózge tildi bilmeui emes, kerisinshe memlekettik dengeydegi kezdesulerde ana tilinde sóilemeui, resmy tildi paydalanuynda bolyp otyr. 30 jyldyq belasuynda qazaq diplomatiyasynyng jetistigi retinde túnghysh preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng Biriken Últtar Úiymynda bir ret qazaqsha sóilegenin, memleketshil túlgha Marat Tәjinning syrtqy ister ministri bolyp túrghanda (2007-2009 j.j) Mәskeude orys basshylarymen tilmәsh arqyly sóilesken erligin ataugha bolady.

Nazarbaevtyng Marat Tәjindi ghana emes, kóptegen memleket qayratkerlerin diplomatiya qazanynda qaynatqanyn júrttyng bәri biledi. 90-jyldardyng basynda ekining biri partiya qúryp, demokratiyanyng kórigi qyzyp túrghan kezde eldegi eng yqpaldy eki túlgha Múhtar Shaqanov pen Oljas Sýleymenovting bireuin – Qyrghyzstangha, ekinshisin – Italiyagha elshi etip attandyrdy. 2000 jyldardyng basynda marqúm Altynbek Sәrsenbaevty Mәskeuge elshi etip jiberdi. Onyng izin ala әr jyldary Marat Tәjiyn, Imanghaly Tasmaghanbetov elshilik qyzmette boldy.

Qarasha halyq preziydenttikke layyq túlgha sanaytyn Tasmaghanbetov elshilik missiyasyn ayaqtaghannan keyin, birden zeynetkerlikke ketti. Kezinde preziydent әkimshiligin basqarghan Aslan Musin de, preziydentting kenesshisi bolghan Ermúhamet Ertisbaev ta sol joldy qaytalady.

Nazarbaev shetel jurnaliysine bergen súhbatynda Toqaevpen Qytayda tanysqanyn tilge tiyek etkeni bar. Preziydent Toqaevtyng qyzmet jolyn Kenes odaghynyng Qytaydaghy elshiliginen bastaghany mәlim. Shetelderde kóp uaqytyn ótkizgen Toqaev myrzanyng shet tildermen shektelmey, ana tilin ýirenui – ózge sheneunikterge júghysty boldy dep aita almaymyz. Tәuelsizdikting alghashqy kezeninde qalyptasqan orys tiline basymdyq beretin ýrdis, ókinishke oray, kýni býginge deyin jalghasyp keledi.

2020 jyly basqa emes, qandastar kóp túratyn Mongholiyadaghy qazaq elshiligining qyzmetkeri (II dәrejeli hatshy) Shynar Júmataeva hanymnyng jergilikti qandas aghayyndardyng qazaqsha jazghan hatyna jauap beruden bas tartuy júrttyng ashu-yzasyn tudyrdy. Qazaq tildi qauymnyng diplomattardyng kәsibiyligine emes, últjandylyghyna, memleketshildigine kónili o bastan tolmaydy. Konsul qyzmetkerlerining elshilik mindetterin óteu ýshin týrli elderge otbasymen kóship baratyny aitpasa da týsinikti. Al olardyng otbasy mýshelerining qazaqy dәstýrdi qanshalyq saqtaytyny ýlken mәsele. Jazda salym әleumettik jeliden Finlandiya zeynetkerining atalmysh eldegi Janna Sartbaeva hanym basqaratyn konsuldyghymyzdy sotqa bergenin oqydyq. Daudyng jay-japsary bylay bolghan eken: Bizding elshilik zeynetkerding at shaptyrym aumaghy bar ýiin jaldap túrghan da, belgili sebepterge baylanysty jalgha alu aqysyn uaghynda tóley almaghan. Osynday da qazirgidey qymbatshylyq qysqan zamanda shetelderdegi elshilerimizdi jazda kiyiz ýide túrugha mindetteu kerek-au degen oy keledi. Birinshiden budjet karjysy ýnemdeletin edi, ekinshiden últtyq órkeniyetimizge tegin jarnama, «Boratshyl» Sasha Koenning qara piyarynan da nәtiyjeli bolar edi.

Qasiretti qantar oqighasynan keyin, ótkenge salauat aityp, «Jana Qazaqstan» qúru qamyna kiristik. «Qantar oqighasy» ishki sayasatqa ghana emes, syrtqy sayasatymyzgha da syn boldy. Preziydent kezinde Sasha Koennyng «Borat» filmin «Filosofiyalyq túrghyda» qabyldaghan Erjan Qazyqanovty erekshe ókili etip bekitti. Qazyqanov myrza Amerikagha at sabyltyp baryp, CNN-ge súhbat berip, Batys júrtyn alandatqan mәselelerdi jintiktep týsindiruge tyrysty.

Resey preziydenti Putin myrzanyng 24 aqpanda Ukrainagha soghys alyp baruy bizdi ghana emes, әlemdik diplomatiyany, halyqaralyq qarym-qatynasty mýldem basqa arnagha búrdy. BÚÚ-gha mýshe 150-ge juyq memleket Resey basshysynyng әreketin aiyptady. Álemdik yqpaldy sayasi, mәdeni, ekonomikalyq qauymdastyqtar Reseydi mýshelikten shettetti. Orys akkaunttaryn, telearnalaryn búghattady. Reseyding halyqaralyq sayasy arenadaghy ornynyng shynayylyghyna kýmәn keltire bastady. Osynday halyqaralyq ortada búrynghyday Reseyding memlekettik tilinde kósilip, órkeniyetti eldermen jan-jaqty (sayasi, ruhani, ekonomikalyq) baylanysty nyghaytamyz deu aqylgha qonbaytyn sharua. Sol ýshinde әlemge Qazaqstannyng jana beynesin kórsetu ýshin birinshi kezekte resmy tilden bas tartu kerek. Diplomattardy ózge eldermen ana tilde qarym-qatynas jasaugha mindetteytin shyt jana qyzmet kodeksin dayyndau kerek. Múnday janashyldyqty «Jana Qazaqstangha» senim bildirip otyrghan qarasha halyqtyng da, әlem elderining de quana qarsy alatynyna senim mol.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz