Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4095 0 pikir 8 Nauryz, 2013 saghat 13:31

Zeynep Ahmetova. Erkekter shalbardan airyluda...

Zeynep Ahmetovanyng «Babalar amanaty» atty jana kitabynan ýzindi

Mýmkin mening sholaq aqylym jetpeytin bolar, biraq sol uaqytta últtyq ruhany qúndylyqtardy keyin ysyryp tastamaghanda jastar sanasy Batystyng kýl-qoqysymen sonshalyq lastanbas edi, últtyq salt-sana, dýniyetanymnyng boy-boyy qarqyramas edi.

Terenge barmay-aq. kýnde kórip, kózing úyalatyn birer mysalgha toqtalayyn. Kóshede qarsy aldynnan kezdesetin on qyzdyng toghyzynyng kindigi shoshayyp ashyq kele jatady. Qyzdar myqyn, bel, yshqyr degen úghymdardy almastyryp alghan siyaqty.

Bútyna jabysqan quyqtay tar shalbarynyng beli myqynnan tómen týsip, qúiryqtyng bóliner jigine jetip túrady. Osyny qyzdarymyz «zamangha say bolu», «mәdeniyet», «jana moda» deydi. Búl - moda emes, oba. Múhittyng arghy jaghyndaghy jenil jýristi әielderdin, ózderine erkekting nazaryn audaru ýshin kókiregin salbyratyp, qarnyn ashyp, bóksesin búltityp, myqynyn oinatyp jýretin tәn satushylarynyng kәsiby kórinisi.

Kindik ashqysh boyjetkender dalagha shygharda ainagha qaraytyn bolar. Kindigin kórsetu, tәnin jalanashtau ónine óng qosyp, shyrayyna sәn berip túrsa, kәnekey! Keybireuining aryq qarny qabysa shilpiyip, endi bireulerining ishi qabattalyp, syrtyna mayy shyghyp túrady.

IYmenbeydi. Kerisinshe qaraugha siz úyalasyz. Mýmkin. jigitterge únaytyn shyghar, erkek bolmaghan song ol jaghyn týsinbeymiz ghoy.

Zeynep Ahmetovanyng «Babalar amanaty» atty jana kitabynan ýzindi

Mýmkin mening sholaq aqylym jetpeytin bolar, biraq sol uaqytta últtyq ruhany qúndylyqtardy keyin ysyryp tastamaghanda jastar sanasy Batystyng kýl-qoqysymen sonshalyq lastanbas edi, últtyq salt-sana, dýniyetanymnyng boy-boyy qarqyramas edi.

Terenge barmay-aq. kýnde kórip, kózing úyalatyn birer mysalgha toqtalayyn. Kóshede qarsy aldynnan kezdesetin on qyzdyng toghyzynyng kindigi shoshayyp ashyq kele jatady. Qyzdar myqyn, bel, yshqyr degen úghymdardy almastyryp alghan siyaqty.

Bútyna jabysqan quyqtay tar shalbarynyng beli myqynnan tómen týsip, qúiryqtyng bóliner jigine jetip túrady. Osyny qyzdarymyz «zamangha say bolu», «mәdeniyet», «jana moda» deydi. Búl - moda emes, oba. Múhittyng arghy jaghyndaghy jenil jýristi әielderdin, ózderine erkekting nazaryn audaru ýshin kókiregin salbyratyp, qarnyn ashyp, bóksesin búltityp, myqynyn oinatyp jýretin tәn satushylarynyng kәsiby kórinisi.

Kindik ashqysh boyjetkender dalagha shygharda ainagha qaraytyn bolar. Kindigin kórsetu, tәnin jalanashtau ónine óng qosyp, shyrayyna sәn berip túrsa, kәnekey! Keybireuining aryq qarny qabysa shilpiyip, endi bireulerining ishi qabattalyp, syrtyna mayy shyghyp túrady.

IYmenbeydi. Kerisinshe qaraugha siz úyalasyz. Mýmkin. jigitterge únaytyn shyghar, erkek bolmaghan song ol jaghyn týsinbeymiz ghoy.

Búl - syrtqy kórinis, al ishki jaghyna kelsek, múnda ýlken kiltipan baryn bayqaymyz. Sol qyzdar erteng tumas bolyp qaluy әbden mýmkin. Kindik degen - qasiyetti jer. Adam ómirge shyr etip tughanda kindikti baylap kesip, joldasynan aiyrmasa, ol óler edi.

Kindik - adam denesining ortasy, týiini. Aldynan kindikti ashqan son, oghan qosa, art jaghyndaghy býirek te jalanashtanady. Sol býirekten ystyq ótedi, suyq tiyedi, jel qaghady degendey, býirek adam aghzasyndaghy zor qyzmet atqaratyn әri zaqymdalsa, emdeui qiyngha soghatyn jer emes pe?!

Ertengi kýni sol qyz bala tughannyng ózinde sәbiyinde kemdik, dene mýkisteri boluy taghy da shyndyqqa keledi. Qazir dәrigerler qyzdar men jas kelinshekterding boyynan búl jasta búryn kezdespegen jynys aurularynyn, býirek syrqatynyng kóbeygenin, ishke bitken nәrestening bir-eki aidan song irip ketip jatqanyn aityp, dabyl qaghuda. Mineki, talghamsyz, oisyz elikteuden sau bastaryna tilep alghan «saqinasy». Kimnen kóresin, kimge renjiysing endi?

Meni týrli kezdesu, jiyndargha jii shaqyrady. Ásirese studentter men oqushylar ótingende bar sharuamdy jiyp qoyyp, solarmen jýzdesuge baramyn. Bәkeng - Baqytjan Momyshúlyn aitam: «Bizding ýiding bayandamashysy», «Kezdesulerge bara-bara kóp sóileytin bolyp aldyn, ne qúlaghyndy búrap tastaytyn radio emessin, ne batareykang bitpeydi», - dep әzildep jatady. Uaqytymnyng moldyghynan baryp, aqylym tasyp bara jatqan song kóp sóilep jýrgenim joq, jastargha últtyq ýlgi-ónege, últtyq bolmystan bilgenimshe әngime aityp, oy bólisuge baramyn.

Kólgirsip pәlsapa soghudy únatpaymyn. Salmaqty sózdi de, әzildi de aralastyryp, olardyng kóbirek saual qoyyp, әngimening eki jaqty bolghanyn qalaymyn. Sonda arada baylanys, senim kópiri ornaydy. Kazirgi jastar bizden әldeqayda bilimdi, ghalamtordyng qúlaghynda oinap, tórtkýl dýniyeden habar alyp otyrady. Kóp nәrsege kózderi ashylghan, on-soldy barlap, nening jaqsy, nening jasyq ekenin paryqtaydy. Óz últynyng ruhany múralaryn biluge qúshtar jastardyng kýn ótken sayyn qatary jiyilep jatyr. Osyghan quanamyn.

Sondyqtan keyde uaqytymnyng tarlyghyna qaramay, jastar shaqyrghanda barudy mindet sanaymyn. Sonday bir kezekti kezdesude sózden-sóz tuyndap, saualdardyng bir parasy býgingi qyzdardyng kiyim kii ýlgisine tireldi. Múny bastaghan jigitter boldy. Osy kezde sholaq keudeshe, djinsydan ózgesheleu tar shalbar kiygen qyz súrau qoydy.

- Apay, ashyq kiyim kiygen ziyan bolsa, Ýndi, Afrika elderining qyzdary nege týgel auru bolmaydy? Túrmysqa shyghyp, balaly bolyp-aq jýr emes pe? - dedi ol.

- Ýndi, Afrika elderining túrghyndary - san myndaghan jyldan beri sol topyraqta tuyp-óskender.  Olardyng tegi de, bitim-jaratylysy da sol jerding tabighatynyng ajyramas bóligine ainalghan. Bizding ata-babamyzydng kindik qany tamyp, ónip-ósken Otany, aua rayy, jer bederi olargha mýlde úqsamaydy.

Kerek bolsa, әr halyqtyng últtyq iship-jem taghamdaryna deyin bólek. Múnyng ózi adamdardyng ishki aghzalaryn bólektep túrady eken. Onyng ýstine әr últtyng ómir salty, kiyim kii ýlgileri bar. Sondyqtan «anau nege basqa, men nege sonday emespin» dep syrt kóriniske eliktey bermey, әrkimning ózine ózining úqsaghany jaqsy, - dep jauap berdim de, qarsy súraq qoydym:

- Aynalayyn, auyrsynbasang aita qoyshy, ýstindegi kiyiming ata-anana únay ma? Aynagha qaraghanda osy kiyiming kelisti kórine me? - dep súradym.
Batyl qyz eken, birden ilip әketti.

- Ata-anam alysta. Mening ne kiyip jýrgenimdi kórip túrghan joq. Sondyqtan olar ýshin jauap bere almaymyn. Jaspyz ghoy, qatarymnan qalghym kelmeydi, búl qazirgi naghyz «pisk» moda, - dedi kýlip.

«Pisk» degenning ne ekenin týsinbesem de:

- Eger «Batystyng pisk modasy» dep ol jaqtan bireu dambalyn basyna orap kelse, ony da qabyldap, kiyesing be? - dedim.

Barlyghy du kýldi, boyjetkenning ózi de kýlip:

- Joq, әriyne, - dep ornyna otyrdy...

...Qazaqtyng arulary kelin bolyp týskende sәndi de mәndi sәukele kiyedi. Bir jyl jas kelin retinde sәukelening jibek jelegin salady, kýndelikti ýy sharuasynda sharshy oramal tartady. Jyl tolghanda apa-әjeler, abysyn-ajyn arnayy dastarqan jasap, kelinge kiymeshek kiygizu rәsimin jasaydy. Qazaq әielining ómirindegi búl da bir ónegeli dәstýr, atauly kýn sanalghan.

Ájeler: «Mine, endi naghyz kiymeshekti kelinshek boldyn. Kiymesheging qútty bolsyn! Ómiring ozghaq, kiyiming tozghaq bolsyn!» - dep tilek aityp, bayghazy úsynypty. Kiymeshekting ýsh jýz rularyna tәn ózindik aluan týrli ýlgileri bar. Jas erekshelikterine qaray órnek-naqyshtary da ózgesheleu tigiledi. Kelinshektikin kýmis shettik pen marjandy kezektestirip tize tigip, jaghyn zermen nemese jibek jippen kesteleydi.

Ataq-dәrejesi biyik әri bay adamdardyng kelinderining kiymeshegine altyn, meruert, laghyl tastar da qosylady. Al jasy egde әielderding kiymeshekterining órnegi sypayy, jasyna layyq bolady. Kelinshekter kiymeshek syrtynan shashaqty bórtpe shәli, jibek oramal salady, ýlken apalar men әjeler qarqaraday etip, kýndik oraydy. Búlar - toy-tomalaqta, Ramazan ait, Qúrban aittarda, qoanqqa bararda kiyetin birkiyerler.

Kýndelikti ot basynda ynghayly әri qarapayym etip tigilgen kiymeshekterdi kiygen. Mine, osynday kiymeshek kiygen qazaq әielderining ne manday shashy, ne samay shashy kórinbeydi әri alqym-moyyn, keudesi týgel jabyq bolghan. Kóship-qonyp jýretin tirshiligine  qaramay, qazaq әielderinde qazirgi zamanda jii kezdesetin tós, býirek, qúlaq aurulary siyrek bolypty.

Kiymeshekting aldy keudeni kindikke deyin jauyp túrsa, arty býirek pen beldi týgel jauyp, ýshbúryshtanyp etekke qaray týsedi. Bayqap otyrsyzdar, qazaq әielderi әri jabyq, әri әsem baskiyim kiygen. Esh uaqytta ashyq-shashyq jýrmegen.

Búlardyng bәrin nege jiktep aityp otyrmyn? Sizder, jastar - búrynghy ótken analardyng júrnaghysyzdar. Sholpysynyng synghyrynan jýris yrghaghy bilinetin, elding - sәni, kóshting kórki bolghan qazaq qyzdary men әdeptilik, tektilikting ýlgisindey bolghan analardyng qanday baskiyim kiygenin kózderine elestetsin deymin.

Qat-qabat tarih týkpirinen jetip, saqtalyp qalghan últtyq ýlgi-ónegeni dәuir talabyna sayly etip, boygha jayly etip janghyrtyp, óz últyn úlyqtaytyn namysty bolsa eken deymin. Syrttan kelgen jyltyraqtyng bәri gauhar emes. Ózimizde ózgeler qyzyghatynday bagha jetpes qúndy múralardyng bar ekenin bilsin, ýirensin, iske asyrsyn deymin... - Jastar aldyndaghy sózimdi osylay ayaqtadym...

Sóiler sóz kóp-aq, biraq qaysybirin aita beresiz, bireuge únaydy, bireuge únamaydy degendey. «Osy apay-aq aqyl aitqysh» dep meni jaratpay synaytyndardyng bir jandy jeri - shalbar. Kәdimgi erkek kindikting búrynghy menshigin aitym.

Bir bayqaghanym, deneni jalanashtau, ýnemi shalbar kii úrghashynyng minez-qúlqyn, jýris-túrysyn, qimyl-qozghalysyn ózgertpey qoymaydy eken. Búl kýnde әiel qauymy týgel shalbarlanyp boldy desem, ótirik emes. Jasy da, egdesi de, aryq-semizi de, shashy appaq quday, qúiqasy kórinip túratyn әje de jarassyn-jaraspasyn tayly-tayaghy qalmay jarysyp jýr. Búryn «qazaqtyng qazaq bolmysyn saqtap otyrghan auyl» dep kónilge toq sanaytyn edik, endi sol auyldyng ózi kóilekti mensinbeytin bolypty.

«Esti qyz etegin qymtap otyrady» deytin anamyz. Kóilek degen әielding sәni edi ghoy. Kóilek kiygenderding kóp jeri jabyq bolghandyqtan beysauat kóz súqtanbaydy. Kóilektiler etek-jenin rettep, qymtana jýredi Qadam basu jýrisi soghan sәikes sypayy, ayaq-qolyn qalay bolsa, solay qozghamaydy. Kóilek әieldi artyq qozghalystan tejep, birqalypty ústaydy. Tipti denesindegi kem-ketik jeri eleusiz qalady.

Al shalbar kiygenderding kóbi oran-sorang bútyn kerip, jýre beredi. Qymsynbay, kez kelgen ortada ayaqty erlershe aiqastyryp ta, eki ayaqty alshaq qoyyp, taqymyn kórsetip te, otyra beredi. Bayqamay, kóp azdan kólemdi kóp jinala kele erkek minezdes, erkek pishindes, erkek jýristi әielder kóbeydi.

Keyde arty tegenedey, aldy kebejedey buyltyq-buyltyq domalandap, shalbardy tyrsita kiygen sarqaryn bәibishelerdi kórgende nemese eki búttyng arasynan it ótip keterdey dogha ayaghymen shalbarlanghandargha kózing týskende «bayqústar-ay, ózderin sonsha sayqymazaq etpese, qayter edi...» dep ishtey mýsirkeysin.

Jaraydy, zamannyng búl da bir әielge búiyrghan enshi kiyimi shyghar deyik. Biraq әr kiyimning kiyiler orny, jarasar ortasy bar ghoy. Teatrgha, toygha, saltanatty jiyndargha, úyalmay, ólim men meshitke shalbarmen baratyndaryn qaytersin! Múny sypayylap, júmsaqtap aitsam, búl - mәdeniyetsizdik, talghamsyzdyq.

Mening erkekterge janym ashidy, әielderge biyligin berdi, júmysyn berdi, bórkin berdi, araghy men temekisinen de aiyryldy, qalghany shalbar edi, ony da sheship berdi. Endi nesi qaldy әielder almaghan?

Syrt pishini, kiyim kiyisi ózinen aumaytyn erkekshora jarymen kele jatqanda qanday sezimde bolady eken, әlde «óz әielimdi bylay qoyghanda, qazir barlyq әiel ataulynyng boyynan biz qyzyghatynday qúpiyaly, syrly eshtene qalghan joq, bayaghyda «demokratiyalanyp» ketken» dey me, ol jaghy maghan beymәlim.

«Yqtyrmang bolmasa, jelge ókpeleme» degen eken qazaqtar. Asyr-tasyr aghatyn tau suynday aryndap jetip, jan-jaqtan qaptaghan «mәdeniyetterge» tiytimdey de yqtyrma qalqan qoya almaghanymyz dәrmensizdik pe, eskekten aiyrylyp qalghan kerenaulyq pa, bilmeymin. Tek býgingi tirshiliktin, ertengi bolashaqtyng qamyn oilaghandyqtan qabyrgham qayysady. Áytpese, úzynda - óshim, qysqada kegim joq beybit adammyn.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394