Biz osy elimizdegi orys tilining ýstemdigi jayly aitudan da qatty saqtanamyz. Ayaq astynan «últshyl», «nasist» atanyp, Ermek Narynbay men Marghúlan Boranbaydyng janyna baryp, týrmening bylamyghynyng «tәtti» dәmin tatyp qaluyng әbden mýmkin.

Sosyn kóbimiz «Ash qúlaqtan, tynysh qúlaq», dep, bir jerimizdi qysyp qoyyp, ýndemey jýre beremiz. Onyng ýstine biyl «Qazaqtandaghy orys tilining jyly», dep aiday әlemge jariyalaghannan keyin, mýldem ýnimiz óship qalghanday kýy keshudemiz. Endi «Jasasyn kaz.., keshirersiz, úly orys tili», dep úrandatudan basqa amalymyz qalmaghan sekildi.

Jaraydy, bir jyl qayter deysin, óter-keter. Alayda orys tilining ýstemdigine olardyng diny ýstemdigi qosylyp, azattyghymyzgha azu tisin kórsetip, óz elinde jýrgendey tayrandaytyndyghyn qaytersin. Mysal ma? Jetip artylady. Men búl jerde bizdegi orys shirkeulerining tikeley Mәskeuge baghynyp, solardyng sayasatyn jýrgizetindigin aityp ta otyrghan joqpyn. Senbeseniz, Resey patriarhatynyng Ukrainadaghy soghysty qoldap, jas jigitterdi qandy qasapqa barugha ýndep otyrghandyghyna qarsy bir auyz sóz aitty ma eken? Sonda hristian dinining beybitshilikke ýndeytin uaghyzy qayda qaldy?

Jә, búl da týk emes. Bir qyzyghy, ózge jerlerdi bilmeymin, Qostanaydaghy orys tilinde habar jýrgizetin «Alau» dep atalatyn teleradio kesheni jana jyldyng aldynda eki aptalyq demalysqa, yaghny Rojdestvo merekesin toylaugha ketetindigin saltanatty týrde habarlady. Jәne jyl sayyn osy dәstýrden taymaydy. Sirә, búlar aldyndaghy jol kórsetip jýrgen aghasy - Almatydan shyghatyn, qazaq biyligin ashsa alaqanynda, júmsa júdyryghynda ústaytyn alpauyt gazet – «Vremya» degen basylymnan ýlgi alatyn bolar. Múny qalay týsindik? Eger osyndaghy katolikter (olardyng meyramy orystardan ózgerek), evreyler, buddister «óz merekelerimizdi toylaymyz» dep júmystaryn toqtatsa, al músylmandar Qúrban ait meyramynda ýsh kýn boyy ýilerinde jatyp alsa, na bolmaq? Jalpy, múnyng bәri «din memleketten bólingen» degen erejeden tuyndaghan teris týsinik.

Tipti solay-aq, bolsyn delik. Al sonda «zayyrlylyq» degen úghym qayda qaldy? Bizde nege ózge dinderge qaraghanda pravoslaviyege erekshe artyqshylyq beriledi? Múnday «erekshelik» ózge din ókilderining renishin tughyzbaytyndyghyna kim kepildik beredi?

Jaraydy, osynday diny meyramdy merekeleuge tyiym sala almaydy ekenbiz. Qansha degenmen, órkeniyetke úmtylyp jatqan elmiz ghoy. Alayda osy eki baspasóz qúralynyng ekeui de bizding Qostanay oblystyq budjetinen molynan qarjylandyrylady. Al olardyng respublikalyq budjetten alatyn milliondaghan aqshasyn tipti, esepke de alyp otyrghan jorqpyz. Sonda deymiz-au, osynday úzaq demalysqa ketetinderding qarjydan onsha qysyla qoymaytyndyghy mýiizi qaraghayday ekonomist týgili, jay adamgha da aidan anyq bolar.

Endeshe múnday, ózderin Reseyding bir bólshegi sanaytyn basylymdardy halyqtyng aqshasynyng esebinen jarylqap otyru qanday aqylgha siyar eken? Búl ne qylghan myrzalyq?

Jaybergen Bolatov

Abai.kz