Kýndelikter jóninde birer sóz: Qadirli әriptester,  nazarlarynyzgha mening 1969 jyldan (Qytaydan qashyp, shekara attap kelgennen beri) býginge deyin әr jyldary jazghan ýlkendi-kishili 40-50 dәpterlik kýndelikterimdi qayta bir qarap shyqqanymda, býgingi qazaq oqyrmandaryna, әsirese,  qalam iyelerine kerekti, qúndy jazbalar bar ekenine kózim jetkendikten, solardy iriktep baspasózde jariyalauym kerek eken dep úighardym. Patsha kónil oqyrman keregin alar, kereksizi qalar.  

Baukenning estelik jazu sharttary:

«Dara túlghalar turaly sóz qozghap, oy tolgharda eng birinshi  osy kisini jazugha moralidyq haqym bar ma? Onyng aldynda arym taza ma? Degen súraqty qong kerek. Búl obrazgha barar joldaghy esten shygharmaytyn sharttyng biri ghana... Sәti týsip birge otyryp jegen qazy-qartang men ishken koniyagynnyng oqyrmangha keregi joq... Al «ózi joqtyng kózi joqqa» salsan, sol adamnyng qasiyetin qasterlegen halyq seni keshirmeydi. «Da,poniyaty byvaet eshe bolinoy, chem pry jizni, potomu chto ona uje prinadlejit narodu. Akto pytaetsya uniziti narodnui pamyati y lubovi, tot prestupen, jalok y podl.»

05.02. 2006 jyl. Taraz qalasy.

***

Men songhy kezderi gazet, jurnaldan tek «Jas Alash», «Jas qazaq», «Qazaq әdebiyeti» shinara «Ana tili» gazetterin ghana oqityn bolghanmyn. Sonyng ózi keminde 7-8 saghatyndy qaghyp alady. Obal-aq biraq onsyz da bolmaydy ghoy.

Mening esil-dertim, Shәkeng turaly estelik jazugha aua beretin boldy, biraq oghan  uaqyt kәne? Meyli, oy da qiyal da pise bersinshi. Estelik jazu onay sharua bolyp pa? Onymen tek jeniltek, ataqqúmar, paydakós qalamgerler ghana oinaytyn shyghar.

Ámirhannyng myna bir oilary maghan únady. Estelikter solay jazylugha kerek dep bilemin. Mening «Shәmshim» býginge deyingiler aitpaghan, aita almaytyn syrly da synshyl, oishyl da oinaqy, biraq eshqashan sayqymazaq adam emes, qarapayym, biraq pendelermen, pendeshildikter aldynda tәkәbbar, bilimdi, súnghyla Shәkeng boluy kerek.

11.02.2002 jyl.

***

Mening Shakeng turaly estelik jazardaghy, sonday-aq bylayghy ómirdegi  ústanghan qaghidalarym Baukennin  sharttaryna tolyq say keletinine kәmil senimdimin. Men ózimdi adal ómir sýrgen, elime de, dostaryma da adal bolyp kelgen adamdar qataryna úyalmay, tartynbay qoya alamyn. Aytan turaly jazghan «Dos turaly tolghanghanda...» sonyng bir jarqyn mysaly bola alady. Al, Shәkeng turaly jazghandarymdy oqyghan keybir ýstirt oily jandar «ózin kórsetuge, Shәkendi tómendetuge úrynghan pendeshilik» dep múrnyn shýiirui de mýmkin. Al, men biletin ómir shyndyghyna tittey qylau týsirmegenim, Shәkene degen sheksiz qúrmetim men sýiispenshiligimdi jetkizuge barymdy salghanym әueli bir qúdaygha, sosyn ózime jәne jan serigim Mariyam Orymbayqyzyna mәlim.

17.08.2010 jyl

***

Konstantin Balimont (1867-1942)

«Aqyn kez-kelgen sәtte shabytpen ómir sýrui, júrt aldynda órttey laulauy tiyis.. Mәngilik janu júrtty eleng etkizu ýshin emes, qayta sonday qúdiretting ózinde bar ekenin kórsetu ýshin. Aqyn jigeri men ruhyn jyrgha qúrbandyqtay arnaugha tiyis.

Poli Verlen fransuz simvolisterining ókili:  Mәngilikting tetigi әuende. Sondyqtan joldy qarystap ólsheuding qajeti joq. Et pen sýiekten jaralghan deneden góri, men kózge kórinbeytin túlghagha tәntimin. Tilding tizginin tarta berme, degenmen sózing de dәmsiz bolyp ketpesin... Osy әuen jalghasa bersin, boyynnan jyr tasqyny tógilsin. Sonda, mahabbat pen jana bir kenistik aldynnan jarq etip ashylady» - deydi.

Balimont osy kózqarasty jaqtaushy bolghan.

***

Men aqyn emespin ghoy. Áytse de shyn daryndy aqyndardyng qanday boluy keregin, onyng jyr joldarynan ghana emes, әrbir sózinen jarqyldaghan ómir otyn – mahabbat pen ghadauat nayzaghayynyng súrapyl shart-shúrt sharpysuyn kórgim keletinin sezemin. Sondyqtan kóptegen qampighan ataqtylar men maqtauly, әr toptyng ýkilegen úshqalaq «bes qúiryqtaryn» moyyndaghym kelmeydi, kejegem keyin tartady da túrady. Dosym Jәrken jaman aqyn emes, biraq ol búl baghagha әste qanaghat qylmaydy. Ony erterekte «talantty, myqty aqyn» demeseng pәlege qalatynbyz. Endi «úly aqyn, qazaqtyng Jәrkeni» demeseng pәlege qalatyn boldyq. Búl bir, aqyndar arasyna taralghan «qús túmauy» taqylettes dene qyzuyn, myi, bas qysymy «davlenie bolar» kóterip jiberetin kәdimgi «úlylyq auruynyn» jana kórinisi bolsa kerek.

Oy, aghayyn, ózinmen ózing alyspa, ózinnen ózing úly túlgha jasaugha janyqpa. Aldymen Balimontsha lapyldap jana bil. Oqyrmandy alau otqa qaqtay bil. Jylyndyryp qana qoyma, tәnirlik alaumen úshyqtay bil. «Sóz óneri dertpen ten»  dep úly Abay tekke aitqan ba? «Auru, túmau, súmau» emes, dert, aurudyng asqynghan dauasyz týri.

Aqyn aghayyndar, jazushy, ghalym әriptester, Sizder sau adam emes, dertti adam ekendikterinizdi aldymen ózderiniz moyyndap alynyzdar. Al, emnin  dauasyn izdeu jolynda «shygharmashylyq» deytin kýrdeli sauyqtyru barysyn bastan ótkizetindikterinizge  dayyn  bolynyzdar. Gәp, tek sonyng ara-jigin, shek-shekarasyn, ólshem – mizamyn taba bilude ghana. Baqyt ta, ataq-abyroy da, baqytsyzdyq pen abyroysyzdyq  ta sonymen birge shyrmatylghan.

Bizding nebir tamasha aqyndarymyz el aman júrt tynyshta,  50-60-70 jyldary qynaday qyrylyp, bauday týskenin úmytpaghan bolarsyzdar. Qasym, Tólegen, Tóleujan Ysmayylov, Múqaghali, Júmeken, Jýsip, bertingi  Jaqypbaev bastaghan qyrqyljyndardyng qayghyly qazalary kimdi, qanshalyq oilandyrdy eken?

Aqyn, aldymen adam boluy, «tolyq adam» dәrejesine úmtylys jolynda erekshe dertti adam ekenin úqsyn.  Beybit, bir kelki ómir aghysynda kezikken azdy-kópti tosqauyldar men kedergilerdi búzyp óter kýsh-qayratty óz boyynan taba almay, araqqa salynyp, ózin de, qasiyetti poeziyasyn da tәrk etken jap-jas qyrshyn jigitterding osaldyghyn әldeqanday qylyp dәriptep, ony qoghamnan, jaman adamdardyng onbaghandyghynan ghana kórip arashagha týsu de jarasyp túrmaghan siyaqty.

«Ózine sen, ózindi alyp shyghar,

Qayratyng men aqylyng eki jaqtap» - deytin, úly úrandy sóz, poetikalyq arnau sóz – olardyng kәdesine jaramay qalghan joq, jarata almady.

Tәuelsiz elding tәueldi aqyndary tarihtyng búl sabaghyn әli úghyna qoymaghanyna nalidy ekensin. Baspana ýshin, danghaza ataq, temir-tersek, tana-monshaq ýshin baryn salyp jyr arnap, dastan arnap jýrgen aqyndarynan qashan, qay jerde «úly aqyn» shyqqan edi?

Ózi otqa, alaugha órtke jaqynday almay túryp, ózgeni sol ottyng alauyna qaqtaugha iytermeleytin jyrshylargha ne aitasyn?!  Áriyne, eshtene...

05.02.2006 jyl.

Jalghasy bar...

Álimghazy Dәulethan

Abai.kz