ShYNDYQ QAZAQ SIYaQTY – KEShIGIP JÝREDI, BIRAQ, OL QAZAQQA TÝBI BIR KELEDI

Qantar aiynyng 12-shi júldyzynda Qonaevtyng tughanyna 111 jyl toldy. Kelesi kýni yaghniy, qantardyng 13-i kýni «Túnghysh Poeziydent» turaly zannyng kýshi joyyldy. Múnan bir ong nyshan kóruge bolady. Endi osy jóninde kenirek tarqatyp kórelik.

1960 jyly Kremliding úigharymymen biylikke kelgen Qonaevtyng Qazaqstandy shiyrek ghasyr uaqyt basqarghany belgili. Tótesinen aitsaq, Qonaevtyng túsynda qazaq halqy qor últqa ainaldy. Áueli qazaqtyng úlanghayyr dalasy әskery óndiris ýshin degen jeleumen yadrolyq synaq alandaryna berildi. Mәskeuding búl sheshimi Qazaqstan biyligi tarapynan esh qarsylyqsyz jýzege asyrylumen boldy. Búghan jalghyz ózi qarsy qarsy shyghyp, yadrolyq poligondardyng adamzatqa tiygizer ólsheusiz zardaby turaly segiz tom ghylymy enbek jazghan Atshabarov atty jankeshti ghalymnyng ýnin múndaghylar Mәskeuding pәrmenimen shyqpastay qylyp óshirdi. Atshabarovtyng әlemdik ghylymda tendesi joq 8 tom búl enbegi KGB tarapynanan tәrkilenip, kózi joyyldy. Osylaysha Semey, Qaraghandy, Manghystau, Atyrau, Batys Qazaqstan, Aqtóbe, Qyzylorda oblystarynda 40 jyl boyy yadrolyq hәm bakteriyalogiyalyq qarulardyng aluan týri synalyp jatty. Búl qazaqqa jasalghan úly etnosid edi. Sebebi yadrolyq qarulardyng topyraq betine, jer asty sularyna singen uly sәulelerining ziyan-zardaby ýsh myng jyl boyy (aqyrdyng kýnine deyin) joyylmaq emes. Osynyng saldarynan búl kýnde qazaq halqy әlemdegi eng dertti últqa ainalyp otyr jәne keleshekte elimizde uly radiasiya saldarynan bolatyn týrli aurular: raq, jýrek, qan tamyrlary t.b. keselder kýsheye týspek. Búl mening emes, osy salany zertteushi ghalymdardyng úzaq jylghy zertteulerden keyingi ghylymy tújyrymdary. Búl túrghydan qazaqqa alapat apat jaqyndap kele jatyr. Ghalymdardyng pikirinshe, keleshekte radiasiya sәulelerinen bolatyn týrli aurular geometriyalyq progrespen óspek. Alayda múnyng aldyn aluda memleket tarapynan eshqanday sauyqtyru sharalary jasalmauda.

Ekinshi bir úly tragediya – Qonaevtyng túsynda qazaq óz tilinen aiyrylyp, taza mәngýrt bolugha shaq qaldy. Ol basqarghan jyldary elimizde myngha juyq, (key derekterde myng jarymnan astam) qazaq mektebi jabyldy. Men Qonaev zamanyn kórgen adammyn, bala kezimde ýsh orys otbasy bar bizding auylda jogharydan kelgen búiryq boyynsha orys mektebin ashpaqshy boldy. Biraq sol kezding esti qarttary búl solaqay sheshimge tosqauyl qoyghany – bala bolsam da emis-emis esimde. Al Almaty siyaqty astanamyzda, basqa da oblys ortalyqtarynda jalghyz-jalghyzdan qazaq mektebining bolghanyn búl kýnde eshkim joqqa shyghara almas. Onyng ózinde ol mektep-internattarda malshylardyng balalary oqityn. Malshylardyng balalary demekshi, Qonaev túsynda qazaq halqy tek mal baghatyn tómen últqa ainaldy. Esterinizde bolsa, jetpisinshi jyldary «Qoy sanyn elu milliongha jetkizeyik!» degen jalang úran kóterildi. Sol-aq eken, mektep bitirgen qazaqtyng órimdey qyz-jigitterinen mal baghatyn komsomol jastar brigadalary zor qarqynmen qúryla bastady. Jastar, auylda qalyp, mal baghyndar degen ýgit-nasihat júmystary qyzu jýrgizildi. «Nәtiyjesinde» oqimyn, ghalym, ústaz, injener, dәriger bolamyn degen talay jastardyng asqaraly armandary qanatynan qyrqyldy. Nebir sәuleli jigitter, kózderi móldiregen arular qoy men siyr sonyna salyndy. Beynelep aitqanda aidalagha «shoshaqtyng shóline» aparylyp tastalghan әli ony-solyn tanyp ýlgermegen baghyt-baghdarsyz qalghan balang jastar ishkilikke salyndy, kóptegen qazaq qyzdary sol mal brigadalardynda jýrip, ayaghy auyr bolyp qalyp, dýniyege nekesiz bala әkelip jatty. Múnyng shyn mәninde últtyng azghyndauynyng basy bolghany búl kýnde Qonaevty jaqtaushylardyng qaperine kirer emes.

Búl kezde Qonaev Mәskeuge «Men Almatydaghy jergilikti últty 16 payyzdan asyrmaudamyn» degen synayda jarymsaqtana aqpar berip jatty. Negizi Kremli el astanasynda qazaqtyng sany 20 payyzdan aspasyn degen jabyq pәrmender bergen kórinedi. Ayghaghynday Almaty sol kezde ózge últtardyng sýiikti qalasyna ainaldy. Úly aqyn Múqaghaly Maqataevtyn: «Almaty qazaqtyng astanasy, úighyrdyng ashanasy, orystyng baspanasy», – degen әjualy sózining taraghany osy kez.

Mine, Qonaev negizin salghan sol orystandyru sayasaty búl kýnde «óz jemisin» berude. Toqsanynshy jyldary Qonaevqa adal qyzmet etken partnomenklaturanyng birsypyrasy endi Nazarbaevqa týrli joldarmen «ant berip» ózderining biyligin saqtap qaldy keyin jasy kelip biylikten kete bastaghan kezde olar ózderining bir auyz qazaqsha bilmeytin balalaryn biylikting týrli salalaryna әkelumen boldy. Múnyng eng súmdyghy – búl balalardyng әkeleri belgili dengeyde ana tilin bilushi edi, al búlardyng Almatynyng kileng orys mektepterin bitirgen qazaq tilinen әri últttyq qúndylyqtar men qazaqy dýniyetanymnan maqúrym úl-qyzdary eshqanday últtyq arman-múratsyz, memlekttik jauapkershiliksiz týrli lauyzymdy qyzmetterge arsyzdyqpen qonjiya bastady. Shyndyghynda olardyng әkeleri múratsyz edi, sol últtyq armansyzdyq, memlekettik múratsyzdyq kovid indeti siyaqty búlardyng balalaryna da júqty. Últymyzdyng otyz jylghy tragediyasyna ainalghan әkeli-balalardyng búl múratsyzdyghy búl kýnde qazaqtyng eng auyr dertine ainaldy. Óz kezeginde búl әkeli-balaly «súmjýrekter» osy uaqqa deyin qazaq tilining shyn mәninde memlekettik tilge ainaluyna túraqty týrde, tabandylyqpen lobby jasap keledi. Múratsyz ósken olardyng múratsyz maqsaty – qazaq halqyn óz ana tilinde sóiletpeu, eger qazaq óz tilinde sóilep ketse, ózderining bir-aq kýnde qyzmetsiz qalatynyn biledi әri búl miskinder óz «keleshegin» oilaudyng asqan sheberi dese de bolady. Olardyng bir maqsaty – óz balalary men nemerelerining qamy yaghny otbasylyq әri ketse rulyq sanadan asa almay qalghan kembaghal jandar.Sebebi sol múratsyz әkelerding nemereleri men shóbereleri búl kýnde de topyrlap biylikke kelude. Kózdegeni – biylik baspaldaqtarymen kariera jasau bolyp tabylatyn jәne osy túrghyda týrli qiytúrqy joldarmen joghary lauazymdardy iyelenip alghan orys tildi sheneunikter endi óz balalarynyng qamdaryn jasauda. Búl býgingi «Jana Qazaqstan» túsynda da aiqyn angharylady. Osynau kelensiz ýrdisting qay uaqytqa deyin sozylary belgisiz. Eger búlay bola berse – Qazaqstandy qúrdym kýtip túr dey beriniz. Nazarbaev kezeninen bastalghan búl qauipti qúrdym qazir tipti zor qarqyn aluda. Sebebi memlekettin, últtyng eng basty baylyghy – talantty hәm bilimdi alghyr oily jastar shetel asuda. Búl ýrdis jyl sayyn qarqyn ala týsude. Elimizde búl kelensiz ýrdisting aldyn aluda eshqanday memlekettik sharalar jasalmauda. Jasalsa da múnyng barlyghy tek kózboyaushylyq bolyp qaluda.

Qonaevtyng qazaqqa qaldyrghan taghy bir «múrasy» – traybalizm derti boldy. Ejelden kele jatqan «Bólip al da, biyley ber» sayasatyn sheber ústanghan Qonaev qazaqty rugha bólip, ara-darasyn shyghardy. Ol ýshin әueli ol Tәshenovting týbine jetti. Odan keyin Sәtbaev pen Bóketovting taghdyryn oiynshyq qyldy. Ózine әriden qamqor bolghan Núrtas Ondasynov pen Ózbekәli Jәnibekovterdi qyzmetten alastatty. Shyn mәninde búl túlghalar qazaqqa Qúday syilaghan qútty erler edi. Búlardyng bәri qúsadan óldi. Búl túlghalardan aiyrylghan song qazaqtyng berekesi kete bastady. Al Qonaev bolsa jyldan jylgha dәuirley berdi. Biraq kez kelgen dәuirleuding sony bolady ghoy, Qonaev múny kýn ilgeri bildi. Bilgeni sol emes pe, jetpisinshi jyldardyng sonynda ol ózining jaman atyn shygharmaytyn izbasar izdey bastady. Ony ol Temirtaudan tapty jәne jedel «ósiruge» pәrmen berdi. Nazarbaevtyng jyldam «óskeni» sonsha – Karmetkombinattyng partorginen birden Qaraghandy oblysynyng ekinshi hatshylyghyna bir-aq «qarghydy», odan birneshe jyldan song yaghny 1979 jyly Qazaqstan Kompartiyasynyng Óndiris isi jónindegi hatshysy, al 1984 jyly Ministrler Kenesining tóraghasy bolyp Qonaevtyng tap irgesinen bir-aq shyqty. Arada eki jyl ótpey jatyp, dәlirek aitqanda 1986 jyldyng 6 – 8 aqpanynda ótken Qazaqstan kommunistik partiyasynyng 16 siyezindi «әkesi» Qonaevty inisi Asqar Qonaev arqyly qaralaghan ol ony Kremliding aldyna top etkizip jyghyp berdi. Osy sәtte qanday súrjylandy qoynyna salyp ósirgenin bir-aq úqqan Qonaev Mәskeuge sabyldy. Alayda bәri kesh edi. Sol jyldyng jeltoqsanynda Qonaev biylikten birjolata aiyryldy. Sóitip «balasynyn» bas boluymen Qonaevtyng dәuiri ayaqtaldy. Bәrine aqyly jetken Qonaevtyng biylik pen sayasatta «әke-bala» degenning bolmaytynyn bilmegeni ókinishti әriyne. Keyin búl jayynda marqúm Baltash Túrsynbaev mynanday әngime aityp edi. «Qonaev ornynan alynsymen ony «әke-kóke» dep jýrgenderding barlyghy onyng manynan bezip ketti Qasynda tek Oljas Sýleymenov ekeumiz ghana qaldyq. Ekeumiz ýiine baryp, hal-jaghdayyn bilip, әngimelesip túrdyq. Sonday jýzdesulerding birinde Qonaev: «Nazarbaevty biylikke әkelgenim mening ómirimdegi eng ýlken qateligim boldy», – degen eken. Osylaysha Qonaev auyrghan rushyldyq derti onyng ózine esh opa bergen joq. Qayta onyng týbine jetti. Shyn mәninde Qonaev eshqanday qazaq emes edi. Zamandastarynyng aituynsha 1940 jyldardan biylik baspaldaghymen qauyrt kóterile bastaghan Qonaev 1949 jyly tólqújatyna ózin qazaq dep jazghyzyp alghan. Búghan deyin ol tatar bolyp kelgen. Múny ózining zamandasy әri úighyr mektebinde birge oqyghan klastasy Ismail Yusupov te, Qonaevtyng auyldasy, keyinnen oppazisiyagha ketip Qonaev pen Nazarbaevty ayausyz әshkerelegeni ýshin dissiydent atanghan Kәrishal Asanov ta óz enbekterinde dәleldep jazdy. Búl jalghan desenizder, ótken jyldary әleumettik jelilerde Qonaevtyng gaplogrupasyn zerttegen mamandardyng maqalasy jaryq kórgeni esterinizde shyghar. Sonda Qonaevtyng tatar tekti ekeni anyq kórsetilgen. Songhy tehnologiya jetistikterine sýiengen ghylym osylay dep jatsa, Qonaevty qazaq dep jalaulatqandargha ne joryq? Shynynda da Qonaevty qazaq degennen bizge ne týsedi? Qonaevtyng sayasy qyzmetinen, onyng el basqarghan jyldarynan alatyn bir-aq ghibrat bar – ol kómekey әulie Búqar jyraudyng «Jatqa tizgin bermeniz, jalamenen bas keter», – degen qazirgi Aq Ordamyzdyng mandayyna jazyp qoyar ósiyeti. Kenesary han qyrghyzdyng qolynan qazagha úshyraghan sonau 1847 jyldan jatqa tizgin berip keldik qoy, sodan qazaq ne útty. Qútty erlerin qor qylghannan basqa – týk te! Jatty tóbege kóteru, qútty erlerdi qor qylu dәstýri myna Tәuelsizdik zamanynda әli de «qarqyndy» jalghasuda. Olay bolmasa, Nazarbaev túsynda Erkin Áuelbekov, Zamanbek Núrqadilov, Altynbek Sәrsenbaev, Aqseleu Seydimbek, Bolat Atabaev, Aron Atabek syndy t.b. el ýshin tughan asyl erler biri qúsadan, biri oqtan, biri abaqtyda shirip óler me edi. Goloshekinning jiyeni Mashkevich, onyng sybaylastary Shodiyev pen Ibragimov, Mittal, Kim sekildi jat júrttyq alayaqtardyng qolyna elimizding jer asty, jer ýsti baylyghyn berip qoyar ma edik? Eger biylik qútty erlerding qolynda bolsa, búlardyng birin de biylik pen qazynanyng manyna jolatpas edi ghoy. Joq, olay bolmay shyqty. Nazarbaev biylik qúrghan dәuirde bar baylyghymyz ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda ketti. Jattyng qolynda ketkeni sol emes pe, Qonaevtyng túsynda qazaqtyng últtyq baylyghynyng 93 payyzy Mәskeuge ketip otyrdy, osylaysha qazaq halqy óz baylyghynyng 7% payyzymen ghana kýn kórdi. Al Nazarbaev túsynda búl әueli 3% sonan son, 1% týsti. Osy sifrlar sizderdi oilandyrmay ma, qazaghym?! Qonaev túsynda qazaq baylyghy Odaqty asyraugha júmsalsa, Nazarbaev zamanynda әlemdik alpauyttar men transúlttyq kompaniyalardyng jemine ainaldyq. Shyn mәninde songhy otyz jylda qazaq sosializmnen kapitalistik formasiyagha, odan fedoldyq formasiyagha, odan qúl iyelenushilik qoghamgha deyin keri kettik. Ghylym tilinde múny regress yaghny keri ketushilik deydi. Qazaqtyng otyz jyl qúl bolghanyn, elu myng tenge jalaqyny qanaghat tútyp kelgenin, el baylyghynyng óz halqyna jany ashymaytyn, aramnan bayyghan 162 oligarhtartyng qolynda shoghyrlanyp kelgenin byltyrghy bayandamasynda qazirgi preziydentimiz Toqaevtyng ózi moyyndady emes pe.

Mine, sizderge «әkeli-balaly» Qonaev pen Nazarbaevtyng istep ketkeni. «Ákeli-balaly» deytinimiz 1982 jyly Qonaev ózining jetpis jyldyq toyynda kýlli partnomenkulaturanyng aldynda Nazarbaevty «balam» dep jariyalady búl, endi menen keyingi biylik Nazarbaevqa tiyesli degen sóz edi. Ózine oqtay bolyp tiygen osy sózinen keyin Qonaev arada tórt jyl ótken song biylikten aiyryldy. Ony jogharyda aittyq. Eger sol kýni Qonaev Nazarbaevty «balam» dep aitpasa, ony biylikke jolatpay, ornyna arly-úyatty, eng bastysy memleketshil basqa bir azamatty baulyghynda Tәuelsiz Qazaq Eli búl kýnde basqasha damyp, ózgeshe órkender edi ghoy. Qazirgidey týpsiz jemqorlar men ordaly jylanday klandar biylikke kelmes edi ghoy. Jemqorlar demekshi, Qonaev qazaqtyng mәngilik soryna (búl týbi mәngilik sorymyz bolmaq) Nazarbaevtay jemqor basshyny dayyndap ketti. Nazarbaev ózining otyz jyldyq biyliginde óz manayyna kileng jemqorlar men jaramsaqtardy jidy. Jemqor ministr, jemqor әkim, paraqor prokurorlar men sottardyng úly armiyasy osy Nazarbaev túsynda jasaqtaldy hәm dәuirledi әri gýldendi. Endi qazaqqa juyq arada búl jemqorlyq indetinen qútylu joq. Sebebi qazaq qoghamyn dendegen jemqorlyq derti – últtyng eti týgili sýieginen ótip ketti. Jemqorlyq – qazaq qoghamynyng eng auyr, eng aiyqpas keseline ainaldy. Múny tek pәrmendi sharalar arqyly joigha bolady. Biraq búghan el biyligining sayasy jigeri jeter emes. Juyq arada jetpeytin shyghar, sebebi memlekettik tetikterdi týgel biylep alghan «Újymdyq nazarbaevshyldyq» búghan juyq arada jol bermeydi. Oghan úrpaqtyng auysqany kerek edi. Alayda úrpaq auysatyn kýn әli qazaqqa armanday alys siyaqty. Sebebi múratsyz әkelerding «Ol da ózindey it bolsyn azghyr-azghyr» (Abay) dep «tәrbiyelegen» balalary kóshken seldey jónkilip, biylikke kelude. Al, sanaly, bilimdi jastar leg-legimen elden ketude. Sebebi olar qara baqayyna deyin korrupsiya jaylaghan elde qala berse, jemqor kókelerining jemi bolatynyn biledi. Búghan endi ne shara?!

Degenmen sózimdi optimistik notada ayaqtaghym keledi. Jazbamnyng basynda Qonaevtyng tughan kýninde túnghysh preziydent turaly zansyz zandar joyyldy dedim ghoy. IYә, múnda ong nyshan bar. Sebebi qarap otyrsaq, Qonaev – Nazarbaev tandemine 2022 jyly alpys jyl tolghan eken. Qazaq úghymynda alpys jyldy bir zaman bolyp sanalady. Aytpaqshy, qazaq úghymynda alpys jyldy – «Kishi zaman» 300 jyldy «Úly zaman» deydi. Mәselen 1723 jylghy «Aqtaban shúbyryndy, Alqakól súlamagha» biyl yaghny 2023 jyly ýsh jýz tolmaq. Qarap otyrsaq 1723 jyldyng aiy men kýni biylghy 2023 jyldyng ay men kýnimen dәlme-dәl qaytalanady yaghny ýsh jýz jyldyq úly zaman – tolyq sikl degenmiz osy. Osy túrghydan kelsek 1960 jyldary bastalghan keyingi «Kishi zaman» – Qonaev pen Nazarbaev biylik qúrghan alpys jyldyq kezeng 2022 jyly óz mәresine jetti yaghny ayaqtaldy Endi biyldan qazaq ýshin Jana zaman bastaldy jәne búl zamanda biylik birtindep Toqaevtyng qolyna kóshude. Toqaevtyng qanday basshy bolaryn uaqyt kórsetedi. Degenmen ol kisi ózin Jana Zamannyng basy ekenin sezinu kerek әri osy jana dәuir men Qazaq memleketining keleshegi ýshin janqiyarlyqpen is qyluy kerek, basqa jol joq. Ol ýshin manyna múratsyz әkelerding mәngýrt balalaryn emes, Qútty Erlerdi jiiy kerek. Qazaqta Qútty Erler qúryp ketken joq, «El bolsa, er tughyzbay túra almaydy» degendey múnday erler el ishinde az da bolsa – bar. Dәtke quat – songhy kezderi olar azdap bolsa da biylikke kelude. Búl da – ong nyshan.

Mening osy jazbamnan song qonaevshyldardyng óre týregeletinin bilemin. Týregele berinizder. Mening aityp otyrghandarymnyng týgeli – shyndyq. Degenmen qazaq qoghamy әli tolyq últ bolyp qalyptasyp bolmaghan balang últ bolghandyqtan shyndyqtyng kózine tura qaray almay kelemiz. Qonaevshyldargha qazaqtyng eldiginen óz ruynyng namysy qymbat. Búl da bir qazaqtyng derti. Búl kezennen ótuimiz kerek, ótip te jatyrmyz. Sonyng bir aighaghy – kezinde rushyl bolghan azamattar búl kýnde elshil boluda. Olar kezinde ózderining rushyl bolghanyna qysylady. Sóz joq, búl ong ýrdis. Óstip-óstip týbinde búl dertten de arylatyn bolamyz. Basqa jol joq!

Ertede, Qazaq Handyghy qúrylghan zamanda «Alash demegen adamdy әkeng de bolsa, úryp jyq» degen úrandy sóz bolghan eken. Al biz biletin Qonaev eshqashan «Alashym, qazaghym» demegen adam. Sonyng aighaghynday ol biylik qúrghan dәuirde qazaq tilin qoldau maqsatynda jarty paraq qauly, jarghaq bet qarar jaryq kórgen emes. Ashy bolsa da shyndyq – qazaq tilining mәrtebesi turaly alghashqy qauly kelimsek Kolbinning kezinde shyqty.

Osynday Qonaevty últ kósemi qylghysy keletinderge tanqalasyn. Qazaqqa jany ashymaghan Qonaev bar bolghany Mәskeuding aitqanyna bas shúlghumen, qazaqty orystyng aldyna jyghyp berumen ótken adal kommunist qana. Áytpese Nazarbaev qúsap, otyz jyl biylikte otyra ma? Mәskeuding qazaqqa jasap jatqan әperbaqan, shovinistik sayasatyna, qazaghynyng jerin jatqa jem qylmas ýshin qarsy shyqqan Júmabek Tәshenevti Kremli bir kýn de biylikte qaldyrghan joq. Al ómiri Mәskeuding qabaghyn qaltqysyz baqqan Qonaev shiyrek ghasyr boyy biylikten aiyrylmay keldi emes pe. «Balasy» Nazarbaev bolsa – «әkesinen» de asyp týsti. Asyp týskeni sol – ózin tóbesine kótergen anqau elin әbden qúl qylghan ol qazaqty otyz jyl boyy ayausyz biylep tóstep, janshumen boldy.

Ókinishke qaray, Qonaev shiyrek ghasyr basqarghan kezenge әli de әdil tarihy bagha beriler emes. Dúrysy – mynau, búrysy – mynau delingen joq. Qazir barlyghynyz Nazarbaevty tilderiniz jetkenshe jamandap, sózderiniz jetkenshe qaralap jatsyzdar. Al ony «Balam» dep әspettep biylikke әkelgen, sóitip qazaqtyng týbine jete jazdaghan Qonaev turaly eshtene degileriniz kelmeydi, qayta odan úly túlgha jasaugha úmtylyp qoymaysyzdar. Biraq Qonaev eshqashan úly túlgha bola almaydy. Basqasyn bylay qoyghanda, Qonaevtyng Nazarbaevty biylikke alyp kelgen qazaq halqynyng aldyndaghy bir ghana jauapkersizdigi, ózi aitqanday qateligi – ony qazaq qoghamyna eshqashan úly túlgha qylmaq emes. Ol Nazarbaevtyng qazaqqa qút emes, jút bolatynyn bildi, tipti búl jayynda oghan eskertkender de bolghan desedi. Mәselen Nazarbaevty «Balam» dep jariyalaghan son, Qonaevtyng tughan qaryndasy aghasyna: «Mynanyng kózi bir ornynda túrmaydy eken, týbi sizdi búl satyp ketedi», – degen kórinedi. Alayda, qauip bildirgen múnday sózderge Qonaev qúlaq aspady. Aqyry qaryndasy aitqanday boldy. Qaraghandyda Tәshenevting atalas tuysy Sәbit esimdi aghamyz túrdy. Birde ol kisi maghan: «Aghalarym (Saranyng qyzmettegi tuystary) jas kezinde Nazarbaevty Tәshenevting aldyna alyp barypty. Sonda Tәshenev: «Mynalarynnyng kózi alaq-júlaq etip túr eken. Myna týrimen elding týbine jeter, múny maghan nege әkeldinder, alyp ketinder!» – dep renjigen kórinedi. Búl – Tәshenevting biylik iyelerinde bolatyn kisi tanyghyshtyq qasiyetin kórsetedi. 25 jyl el basqarghan Qonaevty da kisi tanymaghan dep әste aita almaymyz, degenmen ózi aitqanday «Biylikte úzaq otyrghan adamnyng kózin shel basady» ghoy. Tәshenev tanyghan qazaq halqynyng keleshek otyz jylghy soryn Qonaevtyng tanymaghany ókinishti, әriyne.

Qalay desek te 60 jylgha sozylghan «Qonaev – Nazarbaev» zamany ayaqtaldy. Qazaq ýshin Jana Zaman bastaluda. Keshegi «Túnghysh Preziydent» turaly zansyz zannyng joyyluy osyny menzeydi. Úzaghynan sýiindirgey!

Erlan Tóleutay

Abai.kz