«Rahat Áliyev ýreylenip otyr». Búl sózdi basqa emes, Elbasymyzdyng ózi aitqan bolatyn. «Rahat Áliyev ýreylenip otyr, - dedi Preziydent. - Onyng jasaghan isterin qoghamgha jariya etuimiz kerek. Qoghamnyng kózin jetkizuimiz kerek». Ras, Rahat Áliyevting lanyn el bilui tiyis. Biraq, Ábilmәjin Ghylymov bolmaghanda ol bayaghy tayranynan taymay, sayranyn salyp jýre beretin edi.

«Rahat Áliyev ýreylenip otyr». Búl sózdi basqa emes, Elbasymyzdyng ózi aitqan bolatyn. «Rahat Áliyev ýreylenip otyr, - dedi Preziydent. - Onyng jasaghan isterin qoghamgha jariya etuimiz kerek. Qoghamnyng kózin jetkizuimiz kerek». Ras, Rahat Áliyevting lanyn el bilui tiyis. Biraq, Ábilmәjin Ghylymov bolmaghanda ol bayaghy tayranynan taymay, sayranyn salyp jýre beretin edi.

Bәrimizding esimizde shyghar, «Astana» arnasy tergeude jatqan «Núrbanktin» top-menedjeri Ábilmәjin Ghylymovtyng shyndyghyn tikeley efirde jariyalap jibergen bolatyn. Saghatqa sozylghan ashyq efirde Ábilmәjin Ghylymov shynghyryp shynyraugha ketui әbden mýmkin shyndyqty jariya etti. Sodan keyin baryp ol basyna azattyq alyp, Joldas Temirәliyev pen Aybar Hasenovke izdeu jariyalandy. Qysqasy, Rahat Áliyev jalpaq júrtqa jariya etilgen ózi turaly shyndyqtan ýreylenip qashty. Áytpese onyng әlegi men әlemeti tausylmas edi. Talay bozdaq jazyqsyz japa shegip, týrmelerde shiriytin edi. Talay jannyng tәleyine tar soqpaqty taghdyr búiyrar edi. Osy Áliyevting astyrtyn әreketin Preziydentke aitamyz dep «jastýrikterdin» birdi-ekisi sottalyp ta keldi. Qyzmetterinen airyldy. Oppozisiya qataryna ótti. Ajal qúshty. Qoghamnyng sayasy oiyna búghau salyndy. El ishin qorqynysh jaylady. Áytkenmende Áliyevfobiyasynan әli arylyp bolghan joqpyz. Áliyev Batysqa boy tasalap ketkenimen bas-ayaghy júmbaq tosyn oqighalar legi búrynghysynsha jalghasyp jatyr. Sonyng biri ÚQK Shekara qyzmeti akademiyasynyng bastyghy general-mayor Talghat Esetovtin  ólimi bolyp túr. Esetov «ózine ózi qol júmsap jan keshetin adam emes edi» deydi biletinder. Biraq ol jeltoqsan aiynyng sonyn ala Shymkent qalasynyng manynda qúlaghan úshaqtyng tehnikalyq aqauyna qatysty adam desedi jәne bireuler. Mәselening beti býrkemelengen sayyn osynday boljamdardyng kóbeyetini zandy. Endi bir sózge qúlaq týrsek, Esetov sonyna qúpiya hat qaldyryp ketkenge úqsaydy. Bar shyndyq osy hatta kórinedi. Amal kem, eger hat jazyp qaldyrghany ras bolsa, marqúmnyng  tyghyryqtan shyghar jol tappaghandyghy ghoy. Alayda ol baspasóz arqyly qanday isting bolsada aq-qarasyn aitugha, jazugha qaqyly әm erikti edi. Áliyevke qatysty әngimemizde Ábilmәjinning erliginen eske alghanymyzdyng sebebi endi týsinikti bolghan shyghar deymiz. Bizding júrt baspasóz degen әlemning osynshalyqty pәrmendi ekendigin shyn mәninde tereng týsinip, qabylday bermeydi. «Qoyshy sol gazeting men internetindi, telekanal men radiondy, aitady, jazady. Odan týk ózgermeydi» dep qoldy bir-aq silteydi. Qala berdi «bizding jurnalister shyndyqty jaza almaydy» degen sholaq baylammen әngimege nýkte qoyady. Solayy solay shyghar, biraq baspasózben baylanys jasay otyryp qoghamdy yghynda ústau mýmkindigin alash balasy endi bek úghynuy kerek. Halyqtyng kýshi - baspasóz betindegi erkindik pen azat oida. Sóz bostandyghy ýshin kýresu jurnalisterding kәsiby mindeti desekte,  elding erik-jigeri men ruhy yqpal etken jaghdayda ghana  sóz bostandyghy sóz bostandyghy bola alady.

Al endi kesheli-bergi Áliyevke qatysty sózdi biz «Taghdyr» qorynyng tabandy júmysynyng alghashqy nәtiyjesi der edik. Óitkeni atalghan qor jetekshilerining biri Armangýl Qapasheva bastaghan top Avstriyagha talay bardy. Zar múndaryn aitty.  Kәrim Mәsimov ýkimet basshysy bolyp túrghan kezde Avstriya elining Ádilet ministri Klaudiya Bandion-Ortnerding atyna Rahat Áliyevting bas qauipsizdigi tolyq saqtalatyny jóninde kepildeme hat jibergen bolatyn. Biraq bir elding Premier-ministri jazghan hatqa bir elding qatardaghy ministri «әu» degende joq. Áytsede mine, «Taghdyr» qorynyng Avstriyadaghy qorghaushysy Gabriyeli Lansky deytin kisi kelip Áliyev isine qatysty Avstriyanyng jer soty mәsele qozghaytyndyghyn habarlap ketti. Búl jayt Áliyevting ýreyin búrynghysynan әri úshyra týsken shyghar dep oilaymyz.

Abai.kz