Senbi, 23 Qarasha 2024
Bir súraqtyng tónireginde 1707 1 pikir 19 Qantar, 2023 saghat 10:03

Janar-jagharmay tapshylyghy qalay sheshilmek?

Qazaqstanda janar-jaghar may baghasy tek óse beredi. Songhy bes jylda benzin óndiru kólemi 67% - gha, diyzeli óndirisi 32% - gha artty. MÓZ 100 payyz júmys istese de, keyde ishki naryqqa súiyq otyn jetpey qalady. Byltyrghy diyzeli tapshylyghy saladaghy barlyq mәselening betin ashyp berdi, dep jazady Finance.kz telegram arnasy.

«Elding ekonomikasy jetkilikti energiya kózi bolmasa toqyraydy. Boljam boyynsha 2027 jylgha deyin ekonomika dengeyi qazirgiden 4 payyzgha ne odan da joghary óspek.

2021 jyldyng kýzinen bastap Qazaqstanda súiyq otyn baghasy qaralghan joq. Elimiz әlemdegi eng arzan múnay ónimderin shygharatyn 10 elding qataryna kiredi. Salanyng qazirgi biznes-modeli mynaday: shiykizat ishki naryqqa ózindik qúnymen shygharylady, al otyn baghasy shektelgen. Múnday kezde jana, iri MÓZ salu degen aqylgha qonbaytyn sóz. Býgingi jaghdayda budjet qarjysyna MÓZ salu tiyimsiz әri aqymaqtyq bolar edi.

Baghany búdan bylay ústap túru qymbatshylyqqa úryndyrady. Sebebi ishki naryqtyng súranysyn qamtamasyz etu ýshin dereu Reseyden shiykizatty importtaugha tura keledi. Búl óz kezeginde baghany ósirip qana qoymay, óndiristing damuyn da tejeydi. Reseyde bizben salystyrghanda súiyq otyn baghasy eki ese joghary»,-dep mәlimdedi arna.

Finance.kz-ting jazuynsha, basymyzdy qúmgha tyghyp otyra bermey, salany qolgha alatyn kez keldi. Jasandy shekteulerdi alyp tastap, baghanyng ekonomikalyq túrghydan birkelki jәne birtindep ósu qajetin týsindiru kerek. Óitkeni elimizdegi júmysshylardyng jalaqysy janar-jagharmay baghasyna tikeley qatysty.

Ayta ketsek, 12 qantarda Senat deputaty Baqytjan Bayahmetov biyl Qazaqstanda 500 myng tonnadan asa diyzeli otyny jetispeui mýmkin ekenin aitqan bolatyn.

«Jyl sayyn elimizdegi 3 múnay óndeu zauytynda múnay ónimderining tapshylyghy bolady.Búghan kórshi elderdegi otyn baghasy da sebep. Óitkeni ondaghy bagha bizden 2 ese qymbat. Osylaysha, tranzittik kólikterding ynghayyna qaray júmys istep otyrmyz», - dedi Baqytjan Bayahmetov Senattyng jalpy otyrysynda.

Deputat 2025 jylghy 1 qantardan bastap EAEO ayasynda múnay men múnay ónimderining birynghay naryghynyng normasy engiziletinin eske saldy. Osy orayda, Baqytjan Bayahmetov Ýkimetke birneshe súraghyn joldaghan edi.

«Ýsh iri múnay óndeu zauytynyng barynsha júmys isteuin eskere otyryp, Ýkimet múnay ónimderi óndirisining ósuin yntalandyru ýshin qanday sharalar qabyldaudy josparlap otyr? Qazaqstan men kórshiles elder arasyndaghy diyzeli otyny baghasy boyynsha jalghasyp kele jatqan tensizdigine qatysty Ýkimetting kózqarasy qanday? Ýnemi bolyp túratyn múnay ónimderi men diyzeli otynynyng tapshylyghy mәselesin sheshu ýshin Ýkimetting orta merzimdi nemese úzaq merzimdi jospary bar ma?» - dedi deputat Bayahmetov.

 

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5406