Jasandy intellekt dәuiri jaqyndap keledi
Adamzat jana – jasandy intellekt dәuiri qarsanynda túr. Oghan deyin týsiniksiz, aumaly-tókpeli birqatar jyldar ótedi. Mine, sol jyldary birtindep, damudyng jana satysy aiqyndalady.
Shynynda da kez kelgen jana dәuirding aldynda qanday da bir ghalamdyq daghdarystar, әskery qaqtyghystar bolatyny anyq. Osy rette «Jusan Analytics» zertteu ortalyghynyng taldaushylary adamzattyng ótken tarihyna kóz jýgirtip, ony oy eleginen ótkizip, damu zandylyqtaryna sýiene otyryp, tylsymy tereng búlynghyr bolashaqqa boljam jasady.
Bolashaqta әlemdi ózgertuding «tireu nýktesi» jasandy intellekt pen neyrojeliler bolmaq. Jasandy intellekt adam ómirine terendep enedi. Kompiuter adamnyng jan tolghanysy men sezimderin týsinip, olardy bildire alatyn dәrejege jetedi. Biologiyalyq tónkeris oryn alyp, jana qarjylyq qúrylym jasalady, taza energetikagha qol jetkiziledi.
Ózgeristerding basty qozghaushy kýshi әriyne, adamdar jәne olardyng eldik mýddeleri. Al memleketter qatardan qalmau ýshin ýnemi ózara bәsekelesip, sayasy jәne ekonomikalyq kýrester jýrgizedi. Mine, osy jaytter әlemning ghalamdyq sipatta ózgeruine әkep soghady. Onyng alghysharttary jeterlik. Mysaly, kompiuterlerding esepteu quaty qazirding ózinde joghary. Jasandy intellekt belsendi týrde damytylyp, kýndelikti mindetterdi sheshuge qoldanyluda. Kommunikasiya barghan sayyn onlayngha ótude. Bioinjeneriya emdeu sharalaryna qoldanyla bastady.
Sonymen taldaushylar jana dәuirding negizgi baghyttaryn aiqyndady. Olar: energetika, útqyrlyq, ghalamsyzdanu, ekonomika, kommunikasiya jәne virtualdanu, biologiyalyq tónkeris, adamdar.
№ 1 ghalamy ýrdis. Energetika
Qazirgi jaghdayda 2030 jylgha qaray elektr quaty әli de shamamen 1 mlrd adamgha qoljetimsiz bolady. Dәstýrli otyn energetikasy damudy qamtamasyz ete almaydy. Nege? Óitkeni jana úrpaqtyng ekologiyalyq talaptary kýsheyedi. Sәikesinshe qazba otynnan bas tartyla bastaydy. Jer-jerde janghyrmaly quat kózderi kóbeyedi jәne arzandaydy. Auagha jiberiletin ziyandy qaldyqtar azayady. Biraq múnay qoldanyla bermek. Sebebi, ony qayta óndeu mýmkindigi joghary. Qazirding ózinde tauarlardyng shamamen 96%-y múnay himiyasynyng qatysuymen óndiriledi.
№ 2 ghalamy ýrdis. Útqyrlyq
Kólikter avtomattandyrylady. Bolashaqta kólik qúraldarynda jýrgizushi bolmaydy. Olar birynghay ortalyqtan basqarylady. Uaqyt óte kele jeke kólikting ózi qajet bolmay qalady. Qazirding ózinde: Euroodaq 2050 jylgha qaray auagha taraytyn shygharyndylardy 50%-gha azaytudy josparlauda. AQSh-ta tútynushylardyng 2/3-si birlese tútynu (shering) qyzmetin paydalanudy qalaydy. Múnda 2019-2020 jj. qalada jýrip-túrugha sheringti paydalanu 60%-gha ósti. Qazir odan joghary. 2030 jylgha deyin elektromobiliderge súranys 6 esege artady, jyldyq satu kólemi qazirgi 6,5 mln-nan 40 mln danagha ósedi.
№ 3 ghalamy ýrdis. Ghalamsyzdanu jәne ekonomika
Jana ghalamdanu ýrdisi әrbir alpauyttyng ainalasyna shoghyrlanghan ónirlerding ózara yqpaldastyghy týrinde jalghasady. Basty qozghaushy kýsh – Qytay men AQSh-tyng teketiresi. Basty tartys maydany – zamanauy tehnologiyalar naryghy: mikroelektronikalar, jasandy intellekt, kvanttyq esepteuler men energetika. 1960 jyldary әlemdik Jalpy Ishki Ónimde (JIÓ) Qytay ýlesi 4%-dan tómen bolsa, 2021 jyly ol 18,5%-gha jetti. Atauly JIÓ boyynsha Qytay 20 jyldan beri әlemde AQSh-tan keyingi ekinshi ekonomika. Búl teketires týpting týbinde ghalamdyq túraqtylyqqa qauip tóndirui mýmkin. Songhy 500 jylda jana damushy memleketter ýstemdik qúrushy eldermen 16 ret taytalasyp, kýsh synasqan. Sonyng 12-si soghyspen ayaqtalypty.
№ 4 ghalamy ýrdis. Bank әlemi
Bankter tik biriktirilgen biznes-modeliden kóldeneng biriktirilgen biznes-modelige kóshedi: ekojýieler qúrady, infraqúrylymdardy jalgha beredi jәne jalgha alady. Bigteh kompaniyalardyng qatysuymen sifrlyq valutalar payda bolady. Ortalyq bankter tranzaksiyalyq biznes pen aqsha saqtau isinde kommersiyalyq bankterdi yghystyrady. Kriptovalutalar kelmeske ketedi. Nesie beru naryghyna iri IT-kompaniyalar shyghady. Big-data-ting arqasynda olardyng ónimderi qolayly jәne jeke adamgha beyimdetile týsedi. P2P nesie beru isi qayta damidy. Bankter mýddeli biznestermen, qarjy jәne bigteh-kompaniyalarmen kelisimder jasasyp, jana mýmkindikterge ie bolady.
№ 5 ghalamy ýrdis. Kommunikasiya jәne virtualdandyru
1984 jyly alghashqy internet jelisine shamamen 1 000 qúrylghy qosylghan edi. 2005 jyly olardyng sany 500 mln-gha jetti. Býginde әrbir sekund sayyn shamamen 20 mlrd qúrylghy jelige derekter jiberedi. Aldaghy 10 jylda olardyng sany 500 mlrd-qa deyin kóbeyedi. Jana baylanys tehnologiyalary arqyly alys ónirler qamtylyp, derekter jiberu sapasy artady. Energiya az tútynylyp, tiyimdiligi arta týsedi. 2025 jyly adamdar sifrlyq derektermen orta eseppen әrbir 18 sekund sayyn júmys isteydi: derekterding 20%-y naqty uaqyt rejiminde tuyndaydy, al 95%-y IoT qúrylghylarynan kelip týsedi. Tek songhy 10 jyldyng ishinde derekter jiberuding transshekaralyq jelisining syiymdylyghy 45 eseden astam ósti. Boljam boyynsha aldaghy 5 jylda taghy 10 esege artady. Virtualdy bolmysqa boylatatyn әlemdik naryq mólsheri 2035 jylgha qaray 1.2 trln AQSh dollaryna jetedi. Mysaly, 2018-2021 jj. múnda patentter sany 2 ese ósti. 2021 jyly AR/VR startaptaryna salynghan investisiya 3,9 mlrd dollargha jetti. Kóp salada aralas bolmys qúraldary qoldanylady. Mysaly, VR tehnologiyasy kliyentke tauardy virtualdy kenistikte «shaqtap» kóruge jol ashsa, AR – kamerany baghyttau arqyly adamgha animasiyaly 3D-nysandy kóruge mýmkindik beredi. 2050 jylgha qaray kýndelikti júmystardyng 50%-yn robottar atqarady, mamandyqtardyng 50%-y ózgeredi, adamdardyng 50%-y qashyqtan júmys isteytin bolady.
№ 6 ghalamy ýrdis. Biotónkeris
Bioinjeneriya medisinalyq problemalardy sheshuge qoldanylady. Jana tehnologiyalar qúnarly әri anaghúrlym arzan, jasandy taghamdardy jasaugha mýmkindik beredi. Neyroprotezdeu tәsili arqyly adamdy emdeuge jәne týrin ózgertuge bolady. Zaqymdalghan nemese joq organdardyng ornyna jana organdar DNQ kómegimen ósiriledi. Gendik terapiya aurulardyng aldyn alugha jәne emdeuge mýmkindik beredi. Ding jasushalarynan sintetikalyq úryqtar ósiriledi. Qazirding ózinde tyshqandargha zertteuler jýrgizilude. Alghashqy zertteu nәtiyjesi: jana my ósip, jýrek sogha bastady. Bioinjeneriya kómegimen alynatyn әlemdik ónimderding ýlesi 60%-dan asady. Aurulardyng 45%-y bioinjeneriyanyng kómegimen emdeledi. Sonday-aq 2030 jylgha qaray mal etine súranys 70%-gha azayady. Al basqa azyq-týlikke súranys 35%-gha artady.
№ 7 ghalamy ýrdis. 2.0 adam
Adamdar edәuir tózimdi jәne aqyldy bola týsedi әri qazirgige qaraghanda aitarlyqtay úzaq ómir sýredi. Áleumettik jaghdayy jaqsarady. Jynystar arasyndaghy alshaqtyq joyyla bastaydy, adamdar tapsyrys boyynsha biozerthanalarda tuylady. Qazirgi aurulardyng kóbisi onay emdeledi, biraq dildik aurular sany artady. Qalagha shoghyrlanu ýrdisi tómendeydi.
3.0 adam: Sifrlyq mәngi ómir
Kez kelgen biologiyalyq dene tozady, al ólmestikting yqtimal joldarynyng biri – adamnyng miyn ne sana-sezimin kompiuterge (basqa da jasandy denege) ótkizu eken. Qazirding ózinde midy skanerleu tehnologiyasy damuda. 2014 jyly OpenWorm jobasy ayasynda qúrttyng miy skanerlendi. Sóitip qúrt sekildi jyljityn Lego roboty ýshin baghdarlamalyq jasaqtama retinde óndeldi. Biraq qúrttyng miynda 302 neyron ghana bar. Al adam miy 100 mlrd juyq neyronnan túrady. Metaghalam men esepteu quattarynyng damuyna qaray, adam ómiri birtindep sifrlyq әlemge enedi. Onda naqty dene kerek bolmay qalady-mys.
Abai.kz