Oqqa baylanghan taghdyrlar
16 qantarda Gh. Mýsirepov atyndaghy qazaq memlekettik balalar men jasóspirimder teatrynyng sahnasynda Qarasay audandyq «Temiren» teatry belgili aqyn-dramaturg Baqyt Bedelhannyng «9 gramm…» intellektualdy poetikalyq dramasynyng premierasy boldy. Rejisseri – Júldyzbek Júmanbay, kompozitory – Qanat Ibragimov.
«Temiren» degen atau teatrgha әzirge shartty berilgen. Onyng týpki maghynasy – jebening úshyndaghy qorghasyn. Alayda, teatrdyng qújat boyynsha resmy atauy – Almaty oblystyq Qarasay audandyq «Jastar teatry». Búghan deyin B. Bedelhannyng «Jýrekting kózi ashylsa» atty dramasy boyynsha qoyylghan spektakli 22 halyq teatrynyng arasynan ýzdik tanylyp, bas jýldege ie bolghan. Atalmysh is-shara barysynda Qazaqstannyng halyq әrtisi T.Jamanqúlov B.Bedelhannyng úsynysy boyynsha teatrgha «Temiren» dep azan shaqyryp at qoyghan bolatyn. Audandyq dengeydegi halyq teatry bola túra joghary bedelge jetip, Gh.Mýsirepov teatrynda óner kórsetu – ekining birine búiyra bermeytin baq. Ózge halyq teatrlaryna ýlgi bolar teatr újymy ýlken sahnagha kelmes búryn «9 gramm…» qoyylymymen Qaradala men Rayymbek audanynda qoyylyp, kórermen tarapynan jyly qabyldandy.
Spektakliding auyr atmosferasyn shymyldyq ashylysymen sezinu qiyngha soqpaydy. Jazyqsyz ghúmyry qiylghan Alash arystary men qogham qayratkerlerining shyndyghy turaly aq ólenmen jazylghan piesanyng kóterer jýgi auyr. Sahnanyng ortasyna jogharydan týsirilgen tor – ziyaly azamattarymyzdyng qamaugha alynyp, taghdyrynyng songhy tynys-tirshiliginen habardar etetin element tәrizdi. Sonymen qatar shyrghalang taghdyrdyng shyrmauynda jýrgen adamzattyng sayasat torynyng arbauynda ekendiginen syr shertetindey әser qaldyrady. Tәuelsizdigimizding tolghauly tarihyna deyin 9 gramm oqqa baylanghan Alash arystary qanshama? Azattyq alghannan keyin de búl ajal oghy әdildik izdegen arystardan ainalyp ótken joq. Qanmen jazylghan tarihymyzdyng qasiyetin joghaltpay, qazyqtay bolyp qasqayyp túrghan solardyng ruhy. Jiyntyq beynelerden qúrylghan búl drama keshegige taghzym, keleshekke taghylym ekendigi aqiqat.
9 gramm oqqa úshyraghan qayratkerlerimizding aghartushylyq iydeyalaryn nasihattap, úmyt bola bastaghan esimderin óskeleng úrpaqqa jetkizudi maqsat tútqan spektakli ekspozisiyasy Abaydyng «Adam bir boq kótergen boqtyng qaby» degen filosofiyalyq oiynan negiz alghan. Rejisser
J.Júmabaydyng traktovkasy boyynsha alan kólemdi doptardy iytergen qonyzdardy kórsetu arqyly adamzattyng kýibeng tirshiligin útymdy beynelegen. Qoyylymdaghy dop – adamnyng basy bolsa, al adamnyng basy – Allanyng doby. Atalmysh minimalistik qoyylym kórkemdiligimen, ekpinge qúrylghan akterler oiynymen erekshelenedi. Sonday-aq jaryqtyng qoyyluy estetikalyq túrghyda oryndaushylardyng beynesining terendey týsuine reng berip, sahna kenistigin tiyimdi paydalanghan.
Alash arystarynyng ruhyna baghyshtalghan filosofiyalyq qoyylym – tereng maghynaly, kóp qatparly shygharma. Býgingi tanda atalmysh qogham qayratkerleri turaly tarihy derekter óte ýstirtin beriledi desek, qalt aitpaymyz. Tarihy túlghalarymyzdy әli kýnge deyin jansaq pikirlerden aryltyp, aqtap ala almauymyz ókinishti. Rejisser J.Júmanbay piesadaghy shyndyqty tolyqtay sahnagha shygharudy kózdegeni angharylady. Osynday taqyrypty teatr sahnasyna shygharu ýlken jetistik dep bilemiz. Qoyylymdaghy kórermendi selt etkizgen sahna – úly túlghany atugha búiryq berip, sonynan ózderi joqtaghan keyip tanytuy. Sonymen qatar qandy qoldarymen qyzyl matany tabytqa ainaldyryp, aqtyq sapargha shygharyp salu kórinisi әserli.
Kórermender ystyq yqylaspen qabyldaghan qoyylym formaty jaghynan yqsham, bas-ayaghy júmyr, sәtti sahnalandy. Bar-joghy elu minutqa sozylatyn tuyndyny qarapayym kórermen birden qabyldap, qorytyndy jasauy onaygha soqpasy anyq. Sebebi, aq ólenmen jazylghan shygharma kýrdeli, túrmystyq tilden ada. Sonday-aq emosionaldyq túrghyda da qabyldaugha auyr.
Spektaklidegi ruh keyipkerlerin oryndaghan akterlar qúramy (Álisher Múqashev, Abzal Ábdihan, Janar Berik, Núrbol Danghyl, Serjan Elikbay, Shynar Berjanova, Jarqyn Rahymqash, Aqgýl Ernauan) kórkemdik tútastyq saqtalyp, basynan ayaghyna deyin әreketke qúrylghan oqigha jelisin barynsha shynayy asha bilgen. Ásirese jaltaq, ekijýzdi, jaghympaz beyneni jasaghan A.Ábdihannyng oiyny spektakliding ajaryn keltirip, kәsibiyligimen este qaldy.
Qorytyndylay kelsek, qoyylymnyng negizgi aitar oiy – ruhy myqty adam ghana basyna kýn tughan sәtte jolbarys jýrekti batyldyghyn tanytyp, últ aldynda adaldyghyn saqtaydy. Býgingi tanda búnday taqyryptyng kóteriluining manyzy zor.
Nazerke Qúmarghaliyeva,
teatrtanushy, ónertanu ghylymdarynyng magistri
Abai.kz