Jaqynda teledidardan bir baghdarlamagha kózim týsip ketti. Áp-әdemi jýrgizushiler men qonaqtar suisid mәselesin qyzu talqylaugha salyp jatyr eken. Óz-ózine qol júmsaghandar men olardyng ólu әdisteri turaly syr shertip jatyr. Biraz tyndaghan song búl taqyryptyng da shet jaghasyn jazudy jón kórdim. Mýmkin bireuge paydasy tiyer degen oy ghoy bizdiki sol bayaghy.

Suisid mәselesin atýsti qarap, onay sheshimin izdeu ýlken qatelik. Óitkeni búl óte kýrdeli problema. Bizding memleket suisid keninen taraghan dýnie jýzining 10 memleketterining qataryna kiredi. Sondyqtan bizding el ýshin búl óte ózekti jәne jan-jaqty is-sharalardy talap etetin mәsele ekenin esten esh shygharmaghan jón.

Búl problemanyng eki jaghy bar. Bireui – balalar men jasómpirimderding arasyndaghy suisiyd, ekinshisi – eresekterding arasyndaghy. Ekeuining sebebi de, aldyn alu sharalary da mýldem ózgeshe.

Sondyqtan aldymen jastardyng arasyndaghy suisid turaly әngimeleseyik.
Eger qajet desenizder kelesi joly eresekterding suisiydin de qarastyrarmyz.

Sonymen. Ózerinizge belgili, kóptegen elding ertegileri men anyzdary suisid jasaghandargha arnalghan. Mysaly alghanda ataqty Romeo men Djulietta tarihy. Bizde de solay. Qyz-Jibek, Bayan, Enlik taghy da sol siyaqty anyzdarymyzdyng basty keyipkreleri mahabbat ýshin janyn qighan súlular emes pe? Tipti dýniyening tórt búryshynyng qay jerine barsang da, әiteuir osynday anyzdan taraghan tau, sarqyrama, kól nemese taghy da basqa kóptegen tabighattyng әdemi kórinisterinying ataulary kezdesedi.

Yaghni, osy mәseleni romantikalyq kóriniste beyneleu әr qoghamda bayaghydan qalyptasqan.

Tabighatta eshbir tiri jan óz-ózine ziyan keltirmeydi. Jan saqtau instinkti әrbir jannyng boyyndaghy eng kýshti instinkt. Suisid tek qana adam balasyna tәn qúbylys.

Ótpeli jastan bәrimiz óttik. Esterinizde bolsa, bizding 13-15 jas kezimizdegi eng tanymal filimderimiz «V moey smerty proshu viniti Kravu K.» nemese «Vam y ne snilosi» atty filimder bolmap pa edi? Olardyng da negizgi maghynasy sol bayaghy jauapsyz mahabbat, ýlkenderding týsinbeushiligi jәne ghashyqtardyng sol «qiyndyqtardan» ótui edi ghoy? «Ne degen mahabbat! Shirkin!» – dep biz de solargha úqsap baqtyq emes pa?

Ómirding osy bir kezenining ózinshe erekshiligi bar. Keshegi baldyrghandar qúlpyryp, ózderining kim ekenin sezinip, gormondary tasy bastaghan kezi. Keremet kezen, әriyne! Qayran jastyq...

Taaak, әngimege qayta oralayyq. Sol jasta kez kelgen bolar bolmas uaqigha birneshe ese úlghayyp, ghalamdyq tragediyagha ainaladtynyn bilesizder. Ol sol zamannyng kinonsyn alghanda.
Al qazir internetting bizding sanamyzdy tolyghynan jaulap alghan zamanynda balalardyng ne kórip, ne tyndap jýrgenin kim saraptaghan, teksergen?

Sondyqtan әr zamannyng ózinshe erekshelikteri bar. Sonymen birge tolyghynan jetilmegen jandardy ólimge aparatyn sebepter de әr týrli.

Balkon, tramplin nemese jartastyng shetine kelip tómen qarasanyz «Osydan sekirip ketsem ne bolady?» - degen oy bәrimizding miymyzgha keledi, ras pa? 100 adamnyng 99-y «Qúday saqtasyn!» - dep keri sheginse, bireui "qalay sekirsem eken?"- degen oidy ishinde saqtap qalady.

Al búl qadamdy jasatu ýshin bir týrtki kerek, adam janynyng eng týpkirinde jatqan týimeshesin basatyn sebep kerek.

Ár memleketting de óz ereksheligi bar. Mysaly alghanda Ontýstik Koreyada jastardyng arasynda suisid óte keninen taraghan. Sol týrtkining negizgi sebebi – plastikalyq operasiya jasatugha aqshanyng joqtyghy. Songhy jyldary modagha ainalghan K-pop ýrdisi qazirgi kezde Koreya jastarynyng dinine ainalghan dese de bolady. Sondyqtan әdemi bolu, bet-әlpettegi týrli kemshilikterdi operasiya jasap týzetu problemasy jasóspirimderding negizgi iydeyasyna ainalghan. Sondyqtan oghan qol jetkize almaghandar múnday ómirden ólim artyq dep suisidti tandauda. Osyny eskere, Koreya memleketi qajetti baghdarlama jasau arqyly jaghdaydy dúrystaugha әreket jasap jatyr.

Evropanyng problemasy olardan mýldem bólek. Memleket neghúrlym bay bolghan sayyn jasóspirimderding arasyndaghy suisid kórsetkishi de soghúrlym joghary bolady. Yaghny búl әleumettik jaghdaygha tyghyz baylanysty qúbylys emes.

Mysaly, osydan 20 jylday búryn búl mәsele Finlyandiyanyng da ózekti mәselesine ainalghan bolatyn. Ghylymy zertteuler jýrgizip, onyng sebebi anyqtalghan. Negizgi sebep – mektepte oqudyng tym kýrdelilenip ketkeni eken. Býkil ýige berilgen tapsyrmalardy oryndaugha uaqyty men shamasy jetpegen jastar baghalarynyng tómendep ketkenine riza bolmay, birazy emtihannan óte almandyqtan, ózderin kemtar sezinip, óz-ózine qol júmsaudy tandaghan.

Osyny teksere kele býkil Finlyandiyanyng oqu baghdarlamasy ózgertilip, orta bilimning jana ýlgisi engizilgen. Onyng bir ereksheligi – ýige mýldem tapsyrma berilmeytini. Kýni boyy sabaq oqu barysynda oquyn oqyp, tapsyrmalardy oryndap, alatyn baghalaryn alyp, oqushylar ýige tek demalugha ghana keletin bolghan. Sonyng arqasynda suisid kórsetkishi de kýrt tómendegen.

Osy jerde bir aita ketetin jaghday, sol Finderding orta bilim berudegi engizgen núsqasy býgingi tanda әlemning eng ýzdik núsqalarynyng biri bolyp tanylyp, basqa elderge ýlgi retinde úsynylady.

Al bizde shi? – dep súraysyzdar ghoy. Osydan 10 jylday búryn bizde de osynday zertteuler jýrgizilgen edi. Sonyng negizgi nәtiyjesi – bizding qoghamnyng basty problemasy bolyp «Júrt ne deydi?» degen úghym anyqtaldy.

Yaghny biz balalarymyzdyng týisigine jastayynan júrttan qalmau, kórshining balasy siyaqty bolu, emtihan tapsyra almaghansha ólgen artyq degen jәne de osy siyaqty kóptegen qyzyl jalaulardy qaghyp qoyyp, ózimiz angharmay sol balkon/jartastyng úshynda túrghan úl-qyzdarymyzdy songhy qadam jasauyna iytermeleydi ekenbiz...

IYә, bizding problemamyz osynday. Endi osynyng ainalasynda arnayy sharalar qabyldap, búl mәselemen shúghyl týrde ainalysa bastamasaq, suisid kórsetkishimiz odan әri óse beretini anyq. Osyny oilastyruymyz qajet.
Ol әriyne úzaq merzimdi әngime. Dәl osy qazir ne isteuimiz kerek?

Birinshiden, suisidti «jarnamalaudy» jәne jasyryn nasihattaudy dogharuymyz qajet.

Teledidarda, әleumettik jelilerde suisid jasaghan jastar turaly aita bergen sayyn ondaylardyng sany da arta týsedi. Búl dәleldengen fakt. Ony tekserginiz kelse, internettegi aqparattardy bir qarap shyghuynyzgha bolady.

Teledidar nemese basqa da búqaralyq aqparat qúraldarynda bir uaqigha jaryq kórse, mindetti týrde kóp úzamay dәl sonday oqighalar tirkele bastaydy. Tipti tandalghan tәsilderi de birdey bolady. Osydan biraz uaqyt búryn biyik ýilerding shatyrynan sekirushiler kóbeyip ketkeni esterinizde shyghar? Búl sonyng dәleli.

Sondyqtan suisid jayly aitudy toqtatayyq. Suisid osy mәselening egjey-tegjeylerin biletin arnayy úiymdar men mamandar ainalysatyn kýrdeli problema. Sondyqtan búl súraqty solardyng qarauyna bereyik. Al susid turaly aityp reyting jinaytyn arnalar men basylymdar ózderining búl súraq boyynsha jauapkershiligin týsingeni jón.

Erik Abenovich

Abai.kz