«Men de shetelden kelgen qazaqtyng birimin ghoy. Ýkimet qolynan kelgenshe jaghday jasady».

«Úly jýzdi qaugha berip, malgha qoy, orta jýzdi qalam berip, daugha qoy, kishi jýzdi, nayza berip jaugha qoy» degen sóz aitqyshtardyng shygharghany bolu kerek dep oilaymyn. Áytpese, halyq arasynda maqal bolarlyqtay mәni azdau».

«Shynghys hannyng ómirbayany - әlemdegi eng kóp zerttelgen ómirbayan. Shynghys han degen kim, ol qaydan shyqty, ne istedi degen mәsele sheshilgen, aidan anyq jazylghan. Al, endi Shynghys handy basqa bireu qylamyn degen adamdar jolda qalady».

Búl joldar professor Zardyhan Qinayatúlynyng oqyrman tarapynan kelip týsken saualdaryna oray aitqan oilary. Internet-konferensiyamyzdyng qúrmetti qonaghy búdan ózge de mәselelerge baylanysty  pikiri men baylamyn ashyq bildirip otyr.

- Zәke, Nazarbaev nege Alash ardaqtylaryn auyzyna almaydy? Solardyng jaqsy isterin, qazaq ýshin, nege jalghastyra almady? Imandy adam qazirgi zamanda patsha bola almay ma? Patsha bolu ýshinimansyz bolu kerekpe?

-  Múny ol kisining ózinen súrau kerek qoy. Men oghan ne dep jauap beremin?!

«Men de shetelden kelgen qazaqtyng birimin ghoy. Ýkimet qolynan kelgenshe jaghday jasady».

«Úly jýzdi qaugha berip, malgha qoy, orta jýzdi qalam berip, daugha qoy, kishi jýzdi, nayza berip jaugha qoy» degen sóz aitqyshtardyng shygharghany bolu kerek dep oilaymyn. Áytpese, halyq arasynda maqal bolarlyqtay mәni azdau».

«Shynghys hannyng ómirbayany - әlemdegi eng kóp zerttelgen ómirbayan. Shynghys han degen kim, ol qaydan shyqty, ne istedi degen mәsele sheshilgen, aidan anyq jazylghan. Al, endi Shynghys handy basqa bireu qylamyn degen adamdar jolda qalady».

Búl joldar professor Zardyhan Qinayatúlynyng oqyrman tarapynan kelip týsken saualdaryna oray aitqan oilary. Internet-konferensiyamyzdyng qúrmetti qonaghy búdan ózge de mәselelerge baylanysty  pikiri men baylamyn ashyq bildirip otyr.

- Zәke, Nazarbaev nege Alash ardaqtylaryn auyzyna almaydy? Solardyng jaqsy isterin, qazaq ýshin, nege jalghastyra almady? Imandy adam qazirgi zamanda patsha bola almay ma? Patsha bolu ýshinimansyz bolu kerekpe?

-  Múny ol kisining ózinen súrau kerek qoy. Men oghan ne dep jauap beremin?!

-  Shynghys han babamyzdy qazaqtan bólip qaraghan adam - kókiregi biteu, kózi soqyr, qazaqtyng el boluyn tilemeytin kәzzap! Sondyqtan, Zәke, búrynghy monghol-sovettik jalghan tarihtyng shyrmauynan tezirek shyqqanynyzdy tileytin manghystaulyq bir top adaylar. Al Otyrardyng Shynghys hannan keyin de qansha ghasyr gýldengen qala bolghanyn ekining biri biledi! Sizbilmeseniz ne shara?!

-  Men  múnday kisilerge mәngýrttikten qútylynyzdar der edim. Tarihty aitu ýshin - tarihty bilu shart. Oghan bagha beru ýshin jan-jaqty qortyndy jasaluy kerek.

Al mening jazyp jýrgenim - shyn tariyh. Sebebi, múnghúldyng tek qana sovet kezindegi ghana emes, kóne tarihy derekteri, jogharyda aitqan 38 shejiredegi derekter negizinde jazylghan.

Qazirgi múnghúldyng tarihy qazir janaryp ketti. Mәselen, múnghúl handarynyng 100 tomdyq tarihy shyghyp jatyr. Búlardyng bәrin alyp, kórip-bilip otyrmyz. Sol ýshin búl adamdargha adaspandar, esterindi jiyndar der edim.

- Britandyq «TheTimes» gazeti әlemdegi 100 ýzdik JOO-lardyng reytingin jariyalady. Alayda búl reytingke Qazaqstannyng birde-bir joghary oqu orny kirgen joq. Sonday-aq Reseyden reytingke tek Lomonosov atyndaghy Mәskeu memlekettik uniyversiyteti ghana kirdi. «TheTimes» reseylik JOO-nyng 50 oryngha qoyypty. Al reytingting alghashqy oryndarynda Garvard uniyversiyteti, Massachusets tehnologiyalyq instituty, Kembridj, Oksford, Kaliforniya jәne Stenford uniyversiytetteri túr. Ghalym retinde qanday bagha beresiz? Bizdegi bilim beruding osaldyghy jemqorlyqpen baylanysty ma әlde ghalymdarymyz biliksiz be? Nemese bilim sayasaty qate me?

- Múnda kóp jaqty mәseleler bar. Birinshi - bizdegi JOO-y, ondaghy oqytushylar men oghan týsip jatqan studentterding sapasy. Onyng ýstine para beru, para alu degen mәsele da bar. Týzeletin uaqyt keler.

Jekemenshik JOO-yn azaytamyz dep jatyr ghoy. Búl - dúrys sayasat. Sannan sapagha kelip, oqu pen oqulyq jýiesi bir izge týsip, kadrlar kýshi nyghayghan sayyn oqu orny da kýsheyedi.

Qazir bolashaqta ne isteytinin oilanbay, әiteuir JOO-yn bitirip, diplom aludy ghana maqsat etip oqugha týsip jatqan jastar kóp. Keyin solardyng kóbi júmys tappay qinalady.

Degenmen, talantty, oquyn jaqsy oqyp jatqan jastar da barshylyq. Bәrin nashar deu arqyly jaqsy studentterge jazyqsyz jala jabugha bolmaydy.

-  Aqyt qajy «Abaq Kereyding arghy jaghy - Ýisin» deydi. Osyghan ne deysiz?

- «Abaq Kereyding arghy jaghy - Ýisin» deytin halyq arasynda sonday bir aghym bar. Biraq búl ghylymy túrghydan naqtylanbaghan nәrse. Búl zertteudi qajet etedi.

-  Assalaumaghaleykum Zardyhan agha! Poslujnoy spisoginizdi kórip tanday qaghyp otyrmyn. Auyz toltyryp aitarlyqtay qyzmetterde bolypsyz. Sizdey aghalarymyzdyng bolghanyn maqtan tútamyz !

Qazaqta «Alys penen jaqyndy jortqan biler, ashy menen tәttini tatqan biler» degen ataly sóz bar. Biraz tәjiriybesi bar adam kórinesiz.

Bizding elde nelikten sheteldik qandastyrymyzgha jaghday jasalynbaydy?

Qashan qarasan, qandas bauyrlarymyzdyng Atamekenge oraluyna әiteuir bir kedergiler tabylyp túrady. Auyzdy qu shóppen sýrte beruge de bolmaydy әriyne, biraz sharalar jasalyp ta jatyr. Áytse de...

"Núrly kósh"  baghdarlamasy isjýzine aspay jatyr.

Shet eldegi qazaqtardy zorlap jýrip elge qaytarghannyng ornyna, olardan at tonyn ala qashyp otyrghany qalay búl biyliktin?

Qolda barda altynnyng qadiri joq. Parlament qabyrghasynda qyzyl kenirdek bolyp, osy mәseleni ýnemi kóterip jýretin Bekbolattyng orny oisyrap túrghany anau !

Nege osylay, aitynyzshy?

Kim mýddeli osyghan?

- «Núrly kósh» baghdarlamasy oidaghyday oryndalmady. Ony halyq bilip otyr.

Al, shetelden kelgen qazaqtargha ýkimet kómek kórsetpedi degenge men kelise almaymyn. Men de shetelden kelgen qazaqtyng birimin ghoy. Ýkimet qolynan kelgenshe jaghday jasady. Ýi-kýiin berdi, aldyna mal da salyp berdi. Qazir de kóship kelgen aghayyndardyng ishinde myndap mal aidap, bay, auqatty bolghan adamdar da jeterlik.

- Zәke, Dýniyejýzi qazaqtar qauymdastyghy degen úiym jayly ne aitasyz?

- Kezinde búl úiym qazaqqa qajetti kóp nәrse istedi. Dýniyejýzi qazaqtar qauymdastyghy shetelden kelgen әrbir qazaqtyng at baylaytyn aq otauy syqyldy kórindi. Bәrimizde sodan da óttik. Qanday da bir kómegin aldyq. Úiymnyng enbegin eshqashan joqqa shyghara almaymyn. Al, qazirgi jaghdayda, kósh toqtady. Bәlkim, úiymnyng atqarar qyzmeti, isteytin júmysy, maqsat-mýddesi ózgeriske úshyraghan shyghar.

Degenmen,  Dýniyejýzi qazaqtar qauymdastyghy qajet. Sebebi, kósh toqtaghandyqtan, búl úiym Qazaqstan men sheteldegi qazaqtardyng arasyn baylanystyryp túratyn altyn kópir rólin atqaruy tiyis. Biraq býgingidey emes, jaqsy atqaruy tiyis. Úiym ózining júmys baghytyn ózgertip, qazaqtyng jýreginen qayta oryn tabugha talpynuy qajet-aq.

- Aq nayman tarihy turaly derekter berseniz.

- Mende kóptegen shejire bar. «Alashtanu» tarihy zertteu ortalyghynan naymandar turaly ýsh tomdyq kitap shyqty. Osy kitaptardan aq naymannyng tarihy turaly mol maghúlmat alugha bolady.

- Zaqa, «Jýzge bólingenning jýzi kýisin!», «Úly jýzdi qaugha berip, malgha qoy, orta jýzdi qalam berip, daugha qoy, kishi jýzdi, nayza berip jaugha qoy».Osy maqal-mәtelder tarihy ma, joq keyingi qalamger-aytqyshtardyng shygharghany ma? Ol kezde el jýz-jýz bolyp ornalasty. Qazir oblys-oblys. «Oblysqa bólingenning jýzi kýisin» dese (memleketting ózi solay bólip otyrsa), qalay estiledi? Al mal-qalam-nayzagha kelsek, ony qay jýz qalay mengergenin oinap qana aitugha bolatyn sekildi. Siz qalay oilaysyz?

- Qazaqtyng jýzdik qúrylymynyng tamyry terende. Ár jýzding әr tarihy kezende atqarghan rólderi bar. Mәselen, orta jýz jonghar shabuylyn eng birinshi bolyp qabyldady. Kishi jýz ar jaqtaghy týrikpendermen talay shapqynshylyqta kýres jýrgizdi. Biraq, qazaq jýzderi bir-birimen ózara eshqashan soghyspaghan. Eger syrttan jau shapsa, býkil elge sauyn aitylady da, ýsh jýz birigip, jaugha attanady. Ýsh jýz oshaqtyng ýsh búty siyaqty qazaqty tirep túrghan ýsh ýlken tirek. Sondyqtan jýzdik qúrylymdy qazaqtan alyp tastay almaymyz. Al, «Úly jýzdi qaugha berip, malgha qoy, orta jýzdi qalam berip, daugha qoy, kishi jýzdi, nayza berip jaugha qoy» degen sóz aitqyshtardyng shygharghany bolu kerek dep oilaymyn. Áytpese, halyq arasynda maqal bolarlyqtay mәni azdau.  Qazaqtyng jýzin, ruyn jong mýmkin emes. Qazaqtyng qazaq bolyp kelui osylardyng kýshi. Mysaly, múnghúldar bizdi 240 jyl biyledi. Bizdi múnghúl ete almady. Kerisinshe, ózderi qazaq bolyp ketti. Orystar ýsh jýz jyl biyledi. Óikteni, qazaqtyng rulyq, jýzdik jýiesi qazaqty qazaq etip saqtap qaldy.

Al, býgingi jaghdayda ru-rugha bólip, sonyng kýshin paydalanyp jýrgen qarapayym halyq emes. Rugha bóludi atqaminerler paydalanady. Bir rudan bir adam atqa minse, oghan erip on adam atqa minedi. Saylauda, basqa da jaghdaylarda atqaminerler janaghy topty paydalanady. Biyliktegi azamattar rugha, jýzge, jerge, topqa bólinuden saqtansa, óz isine, memleketke, halyqqa adal bolsa, rudan, jýzden qarapayym qazaqqa keletin ziyan joq.

- Juyqta monghol baspasózi 1989 jylghy demokratiyalyq qozghalysty Gorbachevting tapsyrmasymen Resey elshiligi men arnauly organdary birlesip úiymdastyrghanyn, oghan monghol tarapynan әldebir isti bolghan nemese zandyq mekemelerining qara tizimine engen adamdardy mol aqshamen túzaqqa týsirip paydalandy, sayasy burony, Batmónkeni taqtan taydyrdy dep jazdy. Siz sol reformanyng manynda boldynyz. Ne aitasyz? Kezinde olar sizge kóp aqsha úsynyp maqalalar jazugha tapsyrystar bergen joq pa?

- Manynda ghana emes, qyzu ortasynda, basynda boldym.  Jastargha kómek kórsettim. Jastar menen iydeologiyalyq, teoriyalyq jәne basqada kenes alyp túrdy. Sol tústaghy Múnghúliyanyng demokratiyalyq jastaryna onday kinә taghu esh mýmkin emes, óitkeni, onyng bәri ótirik, jala! Gorbachev ta, Rossiyanyng elshiligi de eshkimge eshqanday tapsyrma da, aqsha da bergen joq. Búl mәseleni múnghúliya jastarynyng ruhany kýshi, erligi, sayasy erik-jigeri sheshti. Súraq berushi aityp otyrghan pikirdi Múnghúliyadaghy demokratiyalyq qozghalystargha syrttay qaraghan nemese eski kommunisterding bireui jazghan boluy mýmkin. Kommunister búdan zorghyny isteydi. Áytpese, men biletin Múnghúliyanyng demokratiyalyq revolusiyasyn jasaghan jastar adal boldy jәne jan jýregimen halqyna qyzmet etti. Búl shyndyq - eshqashan ólmeytin shyndyq.

-  Zardyqan agha, 12.11.1944 jyly Shyghys Týrkistanda qúrylghan Shyghys Týrkistan respublikasyna kózqarasynyz qalay? Ony týrki halqynyng zandy memleketi dep aitugha bola ma? Tolyghyraq toqtaluynyzdy ótinem. A.Múqabay

-  Áriyne, Shyghys Týrkistan Respublikasy  - memlekettik qúrylym.  Alghash qúrylghandaghy negizgi baghyty dúrys edi. Negizgi maqsaty - qazaqtyng últtyq memleketin qúru edi. Biraq búl úly maqsatty eki jaqtaghy eki ýlken imperiya - Resey men Qytay eki jaqqa tartty. Sonyng saldarynan qazaqtardyng ózi ekige bólindi. Sondyqtan búl respublikanyng ghúmyry qysqa boldy. Shyghys Týrkistan Respublikasy   qúrydy degenmende sol zamandaghy qazaqtardyng últtyq, patriottyq kýsh-quatynyn, últyna adaldyghynyng bir epizody bolyp tarihtan ótti. Qazaq tarihynyng ýlken bir bóligi retinde qalady. Tipti, búl respublikanyng qajettiligi turaly Batys elderinde de jazyldy. Shyghys Týrkistangha Múnghúliyadan baryp júmys istegen qazaqtar da boldy. Sonyng biri - Múqamәdiyúly Qúrmanhan. Ol atalghan Respublikagha iydeologiyalyq jaqtan kómektesti.

-  Shynghyshannyng últy kim? Meninshe, ol manghol emes.

- Monghol emes bolsa, kim ekenin aitynyzshy?

- Qaliybek Daniyarovtyng Shynghyshan turaly kitabyn oqydynyz ba? Avtormen kelisesiz be, Shynghyshannyng últy jóninde. Men mysaly, kelisemin.

- Qaliybek Daniyarov on shaqty kitapty shyghardy. Sonyng alty-jeteuin oqydym. Jazghandaryna qarap otyrsaq, Shynghys handy múnghúl emes dep jazu turaly tapsyrystyng bary angharylady. Yaghni, tapsyryspen jazylghan kitap. Al, ghylym tapsyryspen jasalmaydy. Ol kisining kitaptary turaly oryssha da, qazaqsha da jazghan maqalalarym bar. Bireuding enbegin joqqa shygharghym kelmeydi. Biraq, tariyhqa kelu ýshin onyng derekterine adal bolu kerek.

Shynghys hannyng ómirbayany - әlemdegi eng kóp zerttelgen ómirbayan. Shynghys han degen kim, ol qaydan shyqty, ne istedi degen mәsele sheshilgen, aidan anyq jazylghan. Al, endi Shynghys handy basqa bireu qylamyn degen adamdar jolda qalady. Sebebi, olardyng aityp, jazyp jýrgenderining keleshegi joq.

- Ókinishiniz ne? Baqytynyz ne?

- Ókinishim joq. El aman, júrt tynysh. Atajúrtqa oraldyq. Múnghúliyada da jaman bolghan joqpyz. Óstik, bilim aldyq, enbek ettik. Bala-shagha er jetip, bәri ayaghynan túrdy.

- Qazirgi manghol astanasy Úlanbator ary da Týrkinin, beri de kereylerdin, sol siyaqty  Haraqorymda arghyda týrkining odan keyin naymannyng ortalyq qalasy bolghan deydi. Búghan kelisersiz. Degenmende ejelgi Húnnan týrkige odan týrki-monghol imperiyasyna jalghasqan quatty elding kóne júrty da osy kýngi monghol dalasy ghoy. Enedeshe, Mongholiyadaghy qazaqtardy beri kóshirgenshe, qytaydaghy qazaqtardy mongholgha qaray kóshirip, ejelgi júrtymyzdaghy qazaqtyng sanyn arttyrghanymyz paydaly emes pe edi. Osy jaghynan qaraghanda, ondaghy qazaqtyng sanynyng azaytyp, býginderi óz yqpalyn Mongholiyagha kóptep ótkize bastaghan orystargha tiyimdi jaghday jasap bergen joqpyz ba? Biz neden útyldyq, neden úttyq?

- Qytaydan, Múnghúliyadan jәne basqa elderden kóship kelgen qazaqtardan Qazaqstan útylghan joq. Sonyng arqasynda etnodemografiyalyq jaghdayymyz jaqsardy. Tilimizde de ósim bar. Sondyqtan Atamekenge kósh - últtyq progressivti, etnodemgrafiyalyq óte dúrys sayasat dep esepteymin. Al, endi Qytay qazaqtaryn Múnghúliyagha kóshirip alamyn dese, ol Múnghúl ýkimetining mәselesi.

Erte zamandaghy múnghúl men týriktin, kerey, nayman sekildi ejelgi taypalardyng tarihyndy úshtastyq bar. Mәselen, Qaraqorym búrynghy Ghúndardyn, keyinen kereylerdin, naymandardyng sosyn múnghúldardyng astanasy boldy. Búrynghy zamanda Ulanbatyrdyng janynda Uang hannyng ordasy bolghan. Sondyqtan súraq berushining aityp otyrghanynda tarihy shyndyq bar. Degenmen, qazirgi zamanda ózge bir elding astanasyn bayaghyda bizding ortalyghymyz bolghan dep sayasat shygharu ol mýmkin emes nәrse.

(Jalghasy bar)

Abai.kz