Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 5148 0 pikir 14 Tamyz, 2009 saghat 15:08

Tamara ASAR: Menen ótken yrymshyl joq

- Tamara, sizdi Almatydan izdep edik, Aqtaudan taptyq. Óner ordasynan batys ónirge shyghandap ketkeniniz qalay?
- Búiyrtsa, osy tamyz aiynyng sonynda jazushy Ábish Kekilbaevtyng 70 jyldyghyna oray ótetin auqymdy mәdeny sharagha at salyspaqpyn. Qazir Aqtauda soghan dayyndalyp jatyrmyz. Aqtau filarmoniyasynyng әrtisi retinde osy sharanyng barynsha biyik dengeyde ótuine qolymnan kelgenshe ýlesimdi qospaqpyn. Aldyn ala «júrttyng bәrin tanghaldyramyn!» dey almaymyn, әiteuir halyqtyng kónilinen shyghatyn dengeyde óner kórsetkim keledi.
- Alda taghy qanday josparynyz bar?

- Jaqynda kórshiles elderding birinde halyqaralyq әn festivali ótedi. Soghan qatysudy josparlap otyrmyn. Bayqaudyng irikteu kezenderinen ótip qoydym. Qay el ekeni әzirge qúpiya.

- Tamara, әnshilerding toydan ózge taghy qanday tabys kózi bar?
- Basqa әnshiler turaly aita almaymyn. Ózimning jalghyz tabys kózim - halyq. Ánshilerdi ýlken qarjymen qamtamasyz etetin konsertter bizding elde tapshylau. Sol sebepti, elding quanyshynyng arqasynda nesibemizdi terip jýrmiz desem bolady. Ózge elderdegi siyaqty úlanasyr konsert ótkizu ýrdisi Qazaqstannyng shou-biznesine әli kele qoyghan joq qoy.

- Tamara, sizdi Almatydan izdep edik, Aqtaudan taptyq. Óner ordasynan batys ónirge shyghandap ketkeniniz qalay?
- Búiyrtsa, osy tamyz aiynyng sonynda jazushy Ábish Kekilbaevtyng 70 jyldyghyna oray ótetin auqymdy mәdeny sharagha at salyspaqpyn. Qazir Aqtauda soghan dayyndalyp jatyrmyz. Aqtau filarmoniyasynyng әrtisi retinde osy sharanyng barynsha biyik dengeyde ótuine qolymnan kelgenshe ýlesimdi qospaqpyn. Aldyn ala «júrttyng bәrin tanghaldyramyn!» dey almaymyn, әiteuir halyqtyng kónilinen shyghatyn dengeyde óner kórsetkim keledi.
- Alda taghy qanday josparynyz bar?

- Jaqynda kórshiles elderding birinde halyqaralyq әn festivali ótedi. Soghan qatysudy josparlap otyrmyn. Bayqaudyng irikteu kezenderinen ótip qoydym. Qay el ekeni әzirge qúpiya.

- Tamara, әnshilerding toydan ózge taghy qanday tabys kózi bar?
- Basqa әnshiler turaly aita almaymyn. Ózimning jalghyz tabys kózim - halyq. Ánshilerdi ýlken qarjymen qamtamasyz etetin konsertter bizding elde tapshylau. Sol sebepti, elding quanyshynyng arqasynda nesibemizdi terip jýrmiz desem bolady. Ózge elderdegi siyaqty úlanasyr konsert ótkizu ýrdisi Qazaqstannyng shou-biznesine әli kele qoyghan joq qoy.

- Marqúm Ruslan Bólebay ekeuiniz júp qúrap, ýlken sahnada әn shyrqadynyzdar. Aldaghy uaqytta basqa әnshilermen duet qúrugha qalay qaraysyz?
- Kez kelgen әnshi shygharmashylyghyna ózgeris engizip, tyndarmandaryna janalyq úsynugha tyrysady. Búl óner adamynyng ósuine kómektesedi. Aldaghy uaqytta duet qúru oiymda bar. «Myna әnshini tandadym» dep qazir kesip aita almaymyn. Sebebi, shygharmashylyq izdenis kezinde týrli oilar tuyndaydy. Adamdy әruaq qysqan siyaqty, jana iydeyalar kelip, búrynghy josparyng jýz seksen gradusqa ózgerip shygha kelui yqtimal.

Qazir belgili kompozitor Arman Dýisenovpen birlesip jana әnderdi talqylap jatyrmyz. Bolashaqta Arman ekeumiz sahnada júp qúrauymyz mýmkin.
- Kishkentay úlynyzdyng beyneklipke týskenin bayqap qaldyq. Aldaghy uaqytta úlynyzdy óner jolyna tartqynyz kele me?

- Júrt «mening úlym» dep menshiktep aitady ghoy. Men kishkentayymdy «qúdaydyng balasy, qúdaydyng bergeni» deymin. Ár adam - bir taghdyrdyng iyesi. Sondyqtan, úlym óskende әnshi bolady nemese ózge bir mamandyq iyesi bolady dep, onyng taghdyryn aiqynday almaymyn. Men oghan tek baghyt-baghdar berushimin.
Ózimning oiymsha, er balanyng mindetti týrde sportqa jәne ónerge beyimi bolu kerek. Al mamandyqty asyqpay tanday jatar. Áyteuir, úlym bolashaqta bir arugha tirek bolugha jaraytyn azamat bolyp ósse eken.
- Ánshiler qauymyna daghdarys qalay әser etip jatyr? Daghdarystyng salqynyn óziniz sezdiniz be?

- Shynymdy aitsam, dәl qazir daghdarys maghan әser etip jatqan joq. Kerisinshe, jaz mezgilinde bizding júmysymyz qyzady. Toy da, konsert te kóbeyedi. Kýzge qaray qalay bolatynyn bir qúday bilsin?! Qazir jaghdayym jaman emes. Halqym quanyshtaryn bólisuge shaqyryp jatyr. Qarnym toq, balam qasymda.

Jalpy, men aldyn ala sasqalaqtap, dýrlikkendi únatpaymyn. Daghdarys kele jatyr dep baybalamday bergen dúrys emes siyaqty. Ómirge kelgen adamnyng ana dýniyege әiteuir, bir ketetini anyq. Biraq sol turaly kýn sayyn aita berse, kýn sayyn ólim turaly oilay berse, onday adamnyng ghúmyry da qysqa bolady. Daghdarys turaly kóp uayymday bermey, ómir sýrip jatqan әrbir mezetti baghalay bilgenge ne jetsin!
- Yrymgha senesiz be? Qanshalyqty yrymshylsyz?
- Óte qatty yrymshylmyn! Qazaqstanda menen ótken yrymshyl әnshi joq shyghar. «Japon ghalymdary bәlen depti, Amerika ghalymdary týgen depti» degen siyaqty neshe týrli yrymdar men boljamdar kóp qoy. Shetel ghalymdarynyng payymdaularyna da senem. Biraq qazaqtyng yrymdaryn bәrinen biyik qoyam. Bizding halyqtyng yrymdarynyng әrqaysysy qúralaydy kózge atqan mergendey dәl keledi.

Talay ret yrymdar tura kelip poyyzdan, úshaqtan qalyp qoyghan, josparlaghan jerge keshigip qalghan kezderim kóp. Sol kózim tartsa, ishtey qúlhuallamdy qaytalap, kózime qaghaz jabystyryp, kәdimgidey әbigerge týsemin. Rasynda da, sol kózim tartqannan keyin kóp úzamay bir jaghymsyz janalyqtardy estiymin.

- Sizdin әnshilikten basqa el bilmeytin qanday qyrynyz bar?
- Dizaynerlikke iykemim bar. Adamnyng syrt kelbetin, kiyim kiyisin, sahnadaghy beynesin qalyptastyrugha shebermin. Áriyne, dizaynerlikpen bel sheship aralaspaghannan keyin, búl ónerimdi elge kórsetuding sәti týsken emes. Ony maqsat tútpaymyn da. Biraq jeke ózimning kiyimdi talghap, jarastyryp kiiime, sahnagha shyqqanda halyqtyng nazaryn audaruyna osy ónerding paydasy tiyip jýrgeni ras. Dizaynerlik sheberligim shygharmashylyghymda ýlken ról oinaydy dep oilaymyn.

- Jurnalister qauymy tanymal adamdargha týrli saualdar qoyyp, әr nәrseni qazbalaugha әues keletinin jasyrmaymyz. Óziniz jurnalisterding qanday saualyna jauap berginiz kelmeydi?
- Jurnalisterding arasynda jaghymsyz súraqtar qoyatyndary kezdesedi. Ondaylargha jauap bermeyin desen, halyqtyng atynan kelip otyrghan ókil dep qúrmetteysin. Jauap beruge taghy qinalasyn.

Songhy kezderi әnshiler jurnalisterding qaruyna ainalghanday. Gazet-jurnaldargha, teledidargha qarasan, Qazaqstanda әnshilikten ózge mamandyq qalmaghan siyaqty kórinedi. Qalam ústaghan qauym әnshining toy jasaghanyn, perzentti bolghanyn, qayda jәne qalay demalghanyn, ýy salghanyn, kólik alghanyn, bәrin qazbalap jazugha qúmar. Sonda basqa mamandyq iyeleri toy jasamay ma, kólik almay ma, ómir sýrmey me?! Áriyne, men býkil әnshiler qauymynyng atynan aityp otyrghan joqpyn. Mening jeke kózqarasym osynday.
- Ánshiler, akterler, sol siyaqty sayasatkerler jurnalisterding arqasynda ýnemi halyq nazarynda jýretini ras. Jurnalisterding «kinәsi» - júrtshylyqtyng qalaghan dýniyesin úsynghany emes pe?
- Kez kelgen gazet-jurnaldy ashsanyz, mindetti týrde әnshiler turaly aqparat tabasyz. Tipti, әnshining ómiri turaly tәptishtep, qazbalap jazady. Búryn óner adamdaryn halyq tek jaqsy jaghynan kóretin. Búl әnshiler halyqty aldap jýrdi degen sóz emes. Biraq key-keyde «qoqystyng betin ashpay-aq qoyghan» dúrys siyaqty.

Kez kelgen adamnyng jaqsy jaghy da, jaman jaghy da bolady. Qazaq halqy óner adamdaryn tek maqtan tútqan. Ánshilerdi de, akterlerdi de elikteuge túrarlyq myqty túlghalar dep eseptegen. Qazir de sol ýrdisti ýzbey, әnshilerdi tek jaqsy jaghymdy beynede kórsetsek degen oy ghoy meniki. Áriyne, búl mening jeke pikirim.

- «Toybastar» degen әninizdin beynekliybi kógildir ekrannan jiyi berilip jýr. Osy beynebayan ózinizding kónilinizden shyqty ma? Onyng ssenariyin kim jazdy?

- «Toybastar» Qanat Qúdaybergenovtyng әni. Klipting negizgi iydeyasy ózimdiki. Men toydy qatty jaqsy kórem. Mýmkin osy súhbattan keyin «Tamara Asar - toydyng әnshisi» deytinder tabylyp qalar. Meyli, toydyng әnshisi bola bereyin.
Toyda әn aitqanda janymdy berip aitamyn. Toy kezinde mindetti týrde ajiotaj bolady. Dastarhan iyeleri әrbir qonaqtyng kónilin tabudy, qúda-qúdaghilaryn riza qyludy oilap jýgirip, jantalasyp jýredi. Sondayda toydyng keybir kemshin tústaryn jabatyn bir-aq nәrse bar, ol - muzyka. Án - júrttyng quanyshyn odan sayyn sharyqtatady. Toy iyelerining quanyshyn bólisip, kemshiligin әninmen juyp-shayyp jiberging keledi.
Qazaqtyng toyynda talay ynghaysyz jaghdaylardyng bolghanyn kórdim. Birde jas júbaylardyng aldyna tort әkele jatty. Tort bolghanda da biyiktigin, әdemiligin kórseniz, adamnyng kózi toyghanday. Bir kezde stoldyng ayaghy tayyp ketip, tort jerge qúlap týsti. Júrttyng bәri sasqalaqtap ne isterin bilmey qaldy. Jylayyn dese, jylaugha túrarlyq oqigha emes. Kýleyin dese, kisi kýlerlik eshtene joq. Osynday sәtte qiyndyqtan әnshi ghana qútqarady. Aytayyn degenim, quanysh kezindegi osy siyaqty ajiotajdy, kónil-kýiding tasyghan shaghyndaghy oqys oqighalardy juyp-shayyp jiberu әnshilerding ghana qolynan keledi.
Men «Toybastarda» qazirgi toylardyng tabighatyn kórsetkim keldi. Anyqtap qarasanyz, búl klipte quanysh ýstindegi renishter, renjisken jandardyng tatulasuy, qysqasy týrli emosiyalar bar. Áriyne, ýsh minuttyq klipke qazaqtyng toyy qalay ótetinin tolyq syighyzu mýmkin emes. Alayda, sony az da bolsa qamtugha tyrystyq.

- Siz en alghash Shәkәrimnin «Búl әn búrynghy әnnen ózgerek» atty ghajap tuyndysy arqyly jalpaq júrtqa tanyldynyz. Búl әndi tyndap, sizding shygharmashylyghynyzgha ghashyq bolghandardyng qatarynda men de barmyn. Al qazirgi ózinizden keyin shyqqan jas әnshilerding shygharmashylyghynda ne nәrsege kóniliniz tolmaydy?
- Men tabighatymnan diplomat adammyn. Eshkimge qatty aityp, renjitkim kelmeydi. Jas әnshilerding kez kelgen qateligin keshirem. Biraq eshqashan qatelikting qaytalanghanyn keshirmeymin.

Qazirgi jastardyng kópshiligi repertuarynyng mazmúndy boluyna mәn bermeydi. Ánning mәtinine kónil bólmeydi. Jalpy, kez kelgen halyqtyng óneri uaqyt ótken sayyn órley beruge tiyis. Áriyne, óz basym bizding aldymyzdaghy agha-apalarymyzdan ozamyn nemese ozyp kettim dep aita almaymyn. Onym kýpirlik bolar edi. Soghan qaramastan, bizding buynnyng ókshesin basyp kele jatqan jas әnshiler bizding dengeyimizden ozuy kerek. Sebebi, olardyng oiy jýirik, qiyaly úshqyr. Ózderi týrli tehnikanyng tilin mengergen, basqa elderding ónerinen habardar.

Jas әnshilerding arasynan Erbolat Qúdaybergendi óte jaqsy kórem. Elding bәri Erbolattay boluy mýmkin emes, biraq Erbolat siyaqtylar qazaq estradasynda bar bolghanynyng ózine quanamyn. Sol siyaqty Qayrat Týntekov te qazaq estradasyna ózindik baghyt-baghdary bar ekenin dәleldep, janalyq ala keldi. Eger Qayrat repertuaryn qazaqylandyra alsa, onda myqty әnshilerding biri bolady dep oilaymyn. Qayrat, Erbolat siyaqty daryndy jigitterdi kórgennen keyin, qatelikke úrynghan qyz-jigitterge mәn bergim kelmeydi.

- Súhbatynyzgha rahmet! Shygharmashylyghynyz órley bersin!

Ángimelesken Aybyn AQPATShA,

«Núr Astana» gazeti, 13.08.2009

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5265