Býgin jalpyúlttyq sosial-demokratiyalyq partiyasy (JSDP) kezekti sezdin ótkizdi. Sәl keshiginkirep bizde bardyq. Barsaq, syrtta JSDP-sy tóraghasynyng birinshi orynbasary Ámirjan Qosanov «Meni sezge kirgizbedi» dep syrtta otyr eken. Sóitip, Ámirjan myrzany az-kem әngimege tarttyq.

Ámirjan Qosanov:

-   Býgin biteu jaranyng jarylghan kýni. Sondyqtan aitayyn. 2009 jyly eki irgeli partiya -  «Azat» pen «JSDP» birikti. Búl birigude «Azat» partiyasy ózin sayasy qúrbandyqqa shalyp, ózin joygha jiberdi de, JSDP partiyasynyng negizinde birikti. Búl - Qazaqstan oppozisiyasynda ong qadam boldy.

Túyaqbaygha da, Ábilovke de oppozisiya birge bolu kerek dep әu bastan aityp kelemin.  Oppozisiya ýshin Altynbek, Zamanbek, Batyrhan, Ashat ómirin berip jatqan kezde bizding qyzmet pen oryntaq ýshin kim tórge ozady deuimiz úyat. Halyq búl isimizdi týsinbeydi. Tirkelmegen partiyalar men últtyq mәsele kóterip jýrgen qoghamdyq qozghalystargha esigimizdi ashayyq, birge bolayyq dedim. Biraq, ókinishke qaray, Jarmahan bastaghan top  JSDP-nyng jarghysynda tóragha ghana bar, teng tóragha, bas hatshy joq degendi jeleu qylyp, býgin mine, sezdin ótkizip jatyr.

Býgin jalpyúlttyq sosial-demokratiyalyq partiyasy (JSDP) kezekti sezdin ótkizdi. Sәl keshiginkirep bizde bardyq. Barsaq, syrtta JSDP-sy tóraghasynyng birinshi orynbasary Ámirjan Qosanov «Meni sezge kirgizbedi» dep syrtta otyr eken. Sóitip, Ámirjan myrzany az-kem әngimege tarttyq.

Ámirjan Qosanov:

-   Býgin biteu jaranyng jarylghan kýni. Sondyqtan aitayyn. 2009 jyly eki irgeli partiya -  «Azat» pen «JSDP» birikti. Búl birigude «Azat» partiyasy ózin sayasy qúrbandyqqa shalyp, ózin joygha jiberdi de, JSDP partiyasynyng negizinde birikti. Búl - Qazaqstan oppozisiyasynda ong qadam boldy.

Túyaqbaygha da, Ábilovke de oppozisiya birge bolu kerek dep әu bastan aityp kelemin.  Oppozisiya ýshin Altynbek, Zamanbek, Batyrhan, Ashat ómirin berip jatqan kezde bizding qyzmet pen oryntaq ýshin kim tórge ozady deuimiz úyat. Halyq búl isimizdi týsinbeydi. Tirkelmegen partiyalar men últtyq mәsele kóterip jýrgen qoghamdyq qozghalystargha esigimizdi ashayyq, birge bolayyq dedim. Biraq, ókinishke qaray, Jarmahan bastaghan top  JSDP-nyng jarghysynda tóragha ghana bar, teng tóragha, bas hatshy joq degendi jeleu qylyp, býgin mine, sezdin ótkizip jatyr.

Ádilettilik ýshin kýresip jýrgendikten partiya ishindegi iste әdil boluy ýshin 2009 jyly eki partiya birikken kezde bolghan delegattardyng bәrin týgel shaqyryp, «Ádilet ministrligi tirkemey jatyr. Ne isteymiz?» dep aqyldasa otyryp sheshu kerek edi.  Al, myna sezde delegattardyng elu payyzy ghana otyr. Qalghany shaqyrylmaghan.

Men JSDP-sy tóraghasynyng birinshi orynbasarymyn. Sezdge kelip túrmyn. Biraq meni kirgizbedi.

-   Sezdge nege kirgizbedi dep oilaysyz? Sizden qorqa ma, kýdiktene me? Joq әlde әngimeleriniz jaraspay ma?

-  Búlar meni oryntaqqa talasyp, zaldy ýiirip alyp ketedi de tóraghalyqqa talasady dep oilaydy-au deymin.  Osydan 10 kýn búryn Túyaqbaydyng kómekshisine habarlasyp, partiyanyng birligin oilayyq, sondyqtan men Jarmahanmen kezdeseyin dep aitqanmyn. 10 kýn ótti. Túyaqbay habarlasqan joq.

Al, keshe saghat 10 da Túyaqbaydyng kómekshisi habarlasyp, «Siz sezdge kelmey-aq qoyynyz» deydi. Men ózi tik minez adammyn. Sóitip, shaghyn bayandamamdy dayyndap alyp, sezdge qatysugha kelgen betim edi.

Meni sezdge kirgizbeui partiyanyng qazirshi basshylyghynda otyrghan azamattardyng keshiriniz, artynyng ashyluy. Yaghni, sayasy bәsekeden, ashyq әngimeden qashu. Múnday basshylyqpen partiya púshpaqqa shyqpaydy. Búlar osy isteri arqyly qanshama enbekpen qúrylghan partiyanyng abyroyyn airanday tógip otyr.

Men JSDP-na senim artqan azamattardan keshirim súraymyn. Búghan mening qatysym joq. Múny istep otyrghan partiyanyng ishindegi top. Ókinishke qaray, ony bastap jýrgen Jarmahan Túyaqbay boluy mýmkin. Biraq men onymen әli sóilesken joqpyn.

2012 jyly JSDP eshtene istegen joq. Janaózen oqighasy baylanysty komissiyagha búl partiya kirgen joq. Men úyalghanymnan partiyamnyng atynan komissiyagha kirdim. Referendumnyng úiymdastyru komiyteti qúryldy. Oghan da kirgen joq. Ol komiytetke de partiyanyng abyroyyn oilap taghy da men bardym.

Ótken jylghy saylaudan keyin Túyaqbay basqa kensege kóship ketti. Ol jaqqa óz manyndaghy apparatyn ghana shaqyrdy. Biz shaqyrylghan joqpyz.

-  Júrt sizderdi әlsiz, últtyq mәselelerdi kótermeydi, halyqty sonynan erte almaydy dep jatady ghoy.

-  Biz barlyq kýsh-jigerimizdi, quatymyzdy sonday júmystargha saludyng ornyna býgingidey sayasy intrigagha baryp jatyrmyz. Myna әreketteri Qazaqstan oppozisiyasynyng masqaralau.

- Búdan keyingi is-әreketiniz qanday bolady?

-  Men partiyanyng qatarynda qalamyn.

- Sezdge kirgizbey otyrghan partiyanyng qatarynda nege qalasyz?

- Óitkeni búl jikshilder men topshyldardyng partiyasy emes, halyqtyng partiyasy.

Partiyama ashyq jazamyn. Partiyanyng qataryndaghy ilgerleushilikti qalaytyn azamattargha úran tastaymyn.

- Partiya qatarynan shygharyp tastasa ne isteysiz?

- Osy kýnge deyin óz oiyn ashyq aityp, jazyp, kýresip kelgen Ámirjan Qosanov bolyp qala beremin. Eger shygharyp jatsa, janasha kýsh qúru kerek shyghar.

- Jarmahan Túyaqbay o basta oppozisiyagha ótkende kónilderinizde jýrgen biraq aitpaghan kýdikteriniz boldy ma?

- 2005 jyly kýdigim bolghan joq. Óitkeni, sol jyly Preziydent saylauy kezinde búl kisimen birge 16 oblysty araladyq. Biraq qazir kýdigim bar. Mynau (sezd) demokratiyalyq kýshterding birligin oilaghan adamdardyng tirligi emes.

- Oppozisiyada buyn almasu prosesi bolu mýmkin be? Álde biylik auysqan kezde oppozisiyada da ózgerister bola ma?

- Oppozisiyada buyn auysu bolmay onyng halyq aldynda bedeli bolmaydy. Yaghni, ana jaqta bir adam, myna jaqta bir adam tapjylmay otyratyn bolsa, halyq biylikke de, oppozisiyagha da senbeydi. Ýshinshi kýshti kýtedi.

Tayau arada partiya basshylarymen sóilesemin. Eger osy zandy partiya últtyq, azattyq, demokratiyalyq mәselelerdi qozghap, sol jolda júmys isteuge mýmkindik bermese, jana kýsh qúramyn. Oghan mening tәjirbiyem jetedi.

-  Ol kýsh qanday baghytta bolady?

- Úlshyldyq, demokratiyalyq baghytta boluy kerek.

Ámirjan Qosanovpen qysqa súhbatty ayaqtap, sezd ótip jatqan ghimarattyng esigine birneshe jurnalist baryp edik, kýzetshiler kirgizbedi. Aqyry, jinalys ayaqtalyp, jurnalisterge arnap brifing ótkizip jatyr degende ghana baryp ishke kirgizdi.

Jarmahan Túyaqbay, JSDP-nyng tóraghasy:

- Bizding eki partiyany qossaq degen isimiz nәtiyje bermedi. Onyng sebepterin birneshe mәrte aitqanbyz. Ótken qysta qosylghan eki partiyanyng arasynda kózqaras qayshylyghy qalyptasty. Sodan keyin әrkim óz jolymen jeke ketu mәselesi algha shyqty. Sondyqtan býgingi tanda eki partiya bar. Biri - «Azat», ekinshisi - JSDP. Ábilov myrza «Azat» partiyasynyng tóraghasy.

Eki partiyanyng qosyluyn zandy týrde tirkemegennen keyin osy mәsele partiyanyng tóralqasynda qaraldy. Sol jerde kózqarastar ekige jarylyp, tóralqanyng kópshilik mýshesi ne anda emes, ne múnda emes bolyp jýrgennen góri әr partiya óz jolymen jýrgeni dúrys degen úsynys aitty. Sodan beri Qosanov myrza jyldan astam uaqyt partiyanyng júmystaryna aralasqan joq. Osy bir jyldyng ishinde  partiya tóraghasynyng búrynghy birinshi orynbasary retinde partiya júmystaryna aralasuyn, atsalysuyn aityp kelissóz jýrgizdik. Ókinishke qaray, kelissózder esh nәtiyje bermedi. Biz ony býgingi sezding delegaty bolatyn shyghar dep aqyryna deyin kýttik. Biraq ol kelisimin bergen joq. Ol býgin sezding júmysyna aralasugha emes, basqa oimen kelgen.

Sezd oiynshyq emes. Partiya jarghysyna sәikes delegattar men shaqyrylghan adamdar ghana qatysatyn jinalys. Sondyqtan, Qosanov myrza sezd delegaty bolmaghandyqtan, jinalysqa qatysa almaydy.

Mening oiymsha býgingi sezden sayasy qiytúrqy izdeuding keregi joq. Ámirjan Qosanov partiyada bolatyn bolsa, biz qarsy emespiz. Partiyagha birlik kerek. Sol birlikte júmys isteymin dese, esigimiz ashyq. Biraq Ámirjan Qosanov partiyadan shyqqan joq. Biz ony shygharghan joqpyz.

Ámirjan sezdge kelgish bolsa, nege konferensiyagha qatysyp delegat bolmaydy? Kim oghan qarsy bolypty?! Biz oghan qayta kel dedik qoy. Keshegi kýnge deyin kelissóz jýrgizdik. Birese kelem deydi, birese kelmeymin deydi. Aqyrynda kelip, aiqay shygharu ýshin senderding aldaryna kelip sóilep jatyr. Ar jaghyn aitqym kelmeydi.

- Oghan keshe Sizding kómekshiniz habarlasyp, kelmeuin ótinipti.

-  Bilmeymin. Onyng aldynda kelem desen, kel dep biz oghan arnayy aitqanbyz. Artynan ol men kelemin de sezding tas-talqanyn shygharamyn deydi. Sonda biz soghan kónip otyruymyz kerek pe? Búl sezd ghoy, sezd! Oiynshyq emes.

Sezd júmysyna keshigip barghan jurnalistterding nege kirgizlmegenin aitqan «Ashyq alan» gazetining jurnalisti Inga Imanbaydan Jarmahan Túyaqbay keshirim súrady. Al, partiyanyng baspasóz qyzmeti bolsa, kýzetshilerden ketken qatelik dep aqtaldy.

Sóitip, «Kóktóbe» shipajayynda ótken JSDP-nyng kezekti sezi ayaqtaldy.

Ómirjan Ábdihalyqúly - Abai.kz

Birinshi suret Inga Imanbaydyng feysbuktaghy paraqshasynan alyndy