Jazghy demalysyn elde, óz auylynda ótkizip jatqan deputat Uәlihan Qalijan Almaty qalasyndaghy bir top oralman ziyalylarymen kezdesip, kókeyde jýrgen kóp saualdary tónireginde pikir alysty. Aldaghy sessiyada Parlamentte talay salmaghy zil batpan qújattar qabyldanbaq. Sonyng biri - "Halyqtyng kóshi qony turaly" zan. Búl zang ýsh týrli mәselege erekshe nazar audaratyn bolady. Ol - etnikalyq qazaqtardyng Otanyna oraluy, ishki kóshi-qon jәne enbek migrasiyasyn retteu. Parlamenttegi Kóshi-qon jónindegi konsulitativtik kenesting tóraghasy Uәlihan Qalijan myrza osy jana zannyng mindetteri men kóterer jýgi turaly óz oiyn ortagha saldy.

QYTAYDAN KÓSh NEGE TOQYRAP TÚR?

Jazghy demalysyn elde, óz auylynda ótkizip jatqan deputat Uәlihan Qalijan Almaty qalasyndaghy bir top oralman ziyalylarymen kezdesip, kókeyde jýrgen kóp saualdary tónireginde pikir alysty. Aldaghy sessiyada Parlamentte talay salmaghy zil batpan qújattar qabyldanbaq. Sonyng biri - "Halyqtyng kóshi qony turaly" zan. Búl zang ýsh týrli mәselege erekshe nazar audaratyn bolady. Ol - etnikalyq qazaqtardyng Otanyna oraluy, ishki kóshi-qon jәne enbek migrasiyasyn retteu. Parlamenttegi Kóshi-qon jónindegi konsulitativtik kenesting tóraghasy Uәlihan Qalijan myrza osy jana zannyng mindetteri men kóterer jýgi turaly óz oiyn ortagha saldy.

QYTAYDAN KÓSh NEGE TOQYRAP TÚR?

Deputat eng әueli býginde assimilyasiyagha úshyrap bara jatqan Qytay men Ózbekstandaghy qazaqtar jaghdayyna alandaushylyghyn bildirdi. Búl eki memleketting de jýrgizip otyrghan últtyq sayasatynyng astary bir. Ekeui de mysyqtabanday otyryp, qolastyndaghy úsaq últtardy óz últyna sinirudi kózdeydi. Sol sebepti de, osy elderdegi qazaqtardyng Qazaqstangha keluine mýddeli bolghanymyz abzal degen oy tastady ol:
- Qytay men Ózbekstandaghy qazaqtardyng jaghdayy býginde qatty alandaushylyq tughyzyp otyr. Aytalyq, Ózbekstanda 565-ten astam qazaq mektebining 50-i ghana qaldy. Jalghyz Nizamy atyndaghy uniyversiytette Qazaq tili fakuliteti qaldy. Yaghni, ýnsiz memleketti apparat assimilyasiyagha úshyratu isin jýrgizip keledi. Sondyqtan da biz qalay bolghanda da psihologiyalyq jaghynan dayyn Ózbekstandaghy qazaqtardy kóshirip aluymyz kerek.
Qytaydaghy qazaqtardyng jaghdayy búdan da mýshkil. Birinshiden, ishki Týrkistannyng mәselesi ushyghyp túr. Ekinshiden, Qazaqstan men Qytay arasyndaghy memlekettik kóshi-qon kelisimining bolmauy qiyndyq tudyruda. Sondyqtan da, ondaghy qazaqtardy 3 jolmen әkeludi úsynyp otyr. Búl memlekettik kvota jәne tuystyq jolmen shaqyru jәne qoghamdyq úiymdardyng úiytqy boluy arqyly kóshirip alu. Búl úiymdar qazaqtyng Qazaqstangha keluine júmys jasauy kerek. Olardyng Qazaqstangha kelgennen keyingi beyimdeluine ótuine qolúshyn sozuy tiyis, - deydi.
Kóshi-qon jayyndaghy mәselelerding barlyghy qúzyrly organnyng ókilettigine de baylanysty. Býgingi ministrlik qúramyndaghy Kóshi-qon komiytetining qúzyry da tym tar deydi deputat:
- Kóshi-qon zany býgingi kýnning zamanauy talaptaryna jauap bere almaydy. Osyghan oray, eki konferensiya ótkizdik. Sonyng biri "Shanyraq" qoghamdyq birlestigimen birge ótkizildi. Olar ishki kóshi-qon mәselesine qatysty óz oilaryn ortagha saldy. Sóitip, Ýkimetke 16 týrli úsynys jasap engizdik. Qazir kóshi-qon mәselesimen 5 ministrlik ainalysady. Olardyng basy birikpeydi. Árqaysysy bir-birine siltep otyra beredi.
Sondyqtan, ministrlikting qúramyndaghy Kóshi-qon komiytetining ókilettigin úlghaytu kerek. Migrasiya jónindegi agenttik nemese ministrlik qúryp, atalghan 5 mekemening basyn biriktiretin iri memlekettik úiym kerek. Sonda ghana biz bolashaqta memlekettik sayasat dengeyinde kóshi-qon sayasatyn jýrgize alamyz, - degen oghan jinalghandar ózderin tolghandyryp jýrgen mәselelerdi de sóz etti.

Qytaymen aradaghy memlekettik kóshi-qon kelisimine qol jetkizu bylay túrsyn, búghan deyin ondaghy qandastarymyzdyng oraluyna múryndyq bolyp jýrgen "Kóshi-qon shaqyrtuy da" Qazaqstan tarapynan toqtap túr eken. Deputattan ziyalylar osy mәselening anyq-qanyghyn bilip beruin súrady. Óitkeni, búl mәsele ondaghy qazaqtardyng kóship keluine qol baylau bolady eken. Qazir Qytaydaghy qazaqtar eki týrli shaqyrtumen - "tuystyq" jәne "oqu" shaqyrtuymen kelip jatyr. Onyng ózindik qiyndyqtary bar eken. Mәselen, kәsipker Talghat Mamyrúlynyng aituy boyynsha, tuystyq shaqyrtu arqyly ondaghy qazaqtar mekteptegi balasyn shekaradan alyp shygha almaydy eken. Yaghni, ózi kelse de, otbasyn tolyq kóshirip әkele almaydy. Búl kóshting toqyrauynyng basty sebebi bolyp túrghangha úqsaydy.
Uәlihan Qalijan myrza búl mәseleni egjey-tegjeydi jazyp berulerin ótindi. Aldaghy kýzde Parlamentte Ýkimetke deputattyq saual retinde joldaudy qúp kórip otyr.

"ORALMAN" ATAUYN ÓZGERTU KEREK

Qazir qoghamda "oralman" atauynyng da qyzu talqylanyp jatqany belgili. Uәlihan Qalijan myrza aldaghy sessiyada qabyldanar zanda osy ataudy týbirimen ózgertu kerek degen pikirde:
- Qazir búl ataudy Qazaqstan qoghamy qabylday almaytyn dәrejege jetti. Qoghamda "oralman keshe el basyna kýn tughanda qashyp ketip, býgin qayta oralyp otyr" degen týsinik beleng alyp barady. Búny qalyptastyryp otyrghan da BAQ. Syrtta jýrgen qazaqtyng bәri qashyp ketken qazaq pa? Joq imperiyalardyng bólshekteu sayasaty kezinde ózge elderding qol astynda qalyp qoyghan territoriyadaghy qazaqtyng úrpaghy ma? Osy jaghyn әli ekshey qoyghan joqpyz.
Úmytpasam, 1860 jyly Shәueshekte, 1881 jyly Peterborda Resey men Qytay shekara bólisi
jayynda kelisimge keledi. Osy kelisim boyynsha, ózenning arghy beti Qytay imperiyasyna, bergi beti Resey imperiyasyna tiyesili bolghan. Qazaqtyng bólinu tarihy osydan bastalady. Qytaydaghy qazaqtyng bәri repressiya jyldarynda ketip qalghan qazaq emes, olar óz ata júrtynda qalyp qoyghan qazaqtar. Ózbekstandaghy qazaqtar da solay. Tashkentting Ýisinderding astanasy bolghany da mәlim. Tóle biyding beyiti sonda jatyr. Ol kezde әriyne, resmy shekara bekitilmegen, shekaralar osynday beyittermen aiqyndalatyn. Jaqynda "Manghystau maqamdary" atty "Egemen Qazaqstan" gazetine maqala berdim. Sonda Pir Beketting beyitining Týrkimenstan men Qazaqstan shekarasyn belgileytin nýkte bolghanyn aittym. Demek, shettegi qazaqtar turaly týsnikti týbirimen ózgertip, bar qazaqtyng - bir qazaq ekendigin әshkereleytin kez tudy. Yaghni, "oralman" atauyn ózgertu kerek. Áriyne, songhy kezde búl ataugha baylanysty keybir pikirlerdi baspasóz betterinen oqyp qalamyn. Sonda "oralman" bola ma, basqa bola ma, ol ataudy ózgertkennen ne útamyz?" degen oilar basym aitylady. Áriyne, búl Ýkimetting de qolayyna jaghady. Óitkeni, "oralman" atauy 42 zannamalyq úghymgha engen. Demek, ol sózdi ózgertetin bolsaq, 42 zannamalyq aktilerge ózgeris engizetin bolamyz. Biraq, búl bizge kedergi bolmauy kerek. Aldaghy Parlamentting jana sessiyasynda "Halyqtyng kóshi-qony turaly" jana zang qabyldanbaq. Osy zanda әueli ataudan bastap, barlyq mәselelerge keshendi týrde mәn beretin bolamyz. Búl ataudy "etnikalyq otandastar" degen ataumen almastyru kerek. "Etnika" degen termindi býkil әlem moyyndaghan. Biraz uaqyttan keyin "etnikalyq" sózi kómeskilenip, "otandastar" atauy qalady. Búl bizding aramyzgha syna qaqpaytyn, jaqyn sóz.

KÁSIBY JÚMYSShY BOLMAY, QOGhAM DA ALGhA JÝRMEYDI

Qazaqstannyng qarjysy býginde basqa elge ketip jatyr. Elde kәsiby júmysshylardyng azdyghy saldarynan shetten kelgen zansyz migranttardyng enbek kýshine jýginuge tura kelude. Olar zansyz tapqan aqshasyn shetel asyryp, óz memleketining qarjysyn molaytyp jatyr. Búghan deyin Qazaqstanda shamamen 1 million zansyz migrant boldy. Qazir olardyng 370 myndayy 3 jyl uaqytpen zandastyryldy. Taghy 500 myndayy bar. Deputat eki jyldan keyin Qazaqstannyng shekarasy zansyz migranttar ýshin jabylatyndyghyn aitady. Sonda qazaqtyng qara júmysyn kim isteydi?
- Qazaqstanda kәsiby júmysshylar joq. Múnay-gaz salasynda, qúrylys salasynda. Eger, shekara jabylsa qazaqtyng qúrylysyn kim salady, maqtany kim jinaydy, eginin kim salady? Demek, ózimizding kәsiby júmysshylarymyzdy da dayyndauymyz kerek.
"Kóshi-qon turaly" Zangha sheteldik iri kompaniyalargha baylanysty bir úsynys engizdim. Ol qoldau tapqan edi. Onda "Qazaqstanda júmys isteytin sheteldik kompaniyalar jergilikti últtardyng negizinde júmysshylardy dayyndaydy" delingen. Zang kýshi bar. Alayda, ony qadaghalau qolgha alynbay otyr. Sonday-aq, shetten júmys kýshine bólinetin kvotagha syrtta jýrgen qandastarymyzdyng arasyndaghy bilikti mamandardy tartu mәselesin de kezinde kótergen edim. Ony Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri bolyp túrghanynda Berdibek Saparbaev qoldaghan. Qazir onyng da jýzege asu-aspauy ekitalay bolayyn dep túr, - deydi ol.

KONFUSIY: ELDI JAULAP ALU ÝShIN SOGhYS AShUDYNG QAJETI JOQ, GhASYRYNA 1 MM ALGhA JYLJYSANG BOLDY

- Qazir Qazaqstanda qytaylanu ýrdisi beleng alyp barady, - deydi Uәlihan myrza. - Qazaqstanda qazaq tilining problemasy sheshilmey túrghan kezde biz qytay tilining problemasyn sheshumen ainalysyp kettik. Shanhay úiymynyng kelisimine baylanysty, Qytayda bir qazaq ortalyghy ashylu kerek. Qazaqstanda bir Konfusiy ortalyghy ashylu kerek bolghan. Biraq, qazir Qazaqstannyng barlyq joghary oqu oryndarynda Konfusiy ortalyghy ashylyp jatyr. Bizge qytay tilining mamandary sonsha kóp qajet pe?
Men osyghan oray deputattyq saual joldadym. Ýkimetten kelgen jauaptyng mazmúny "Shanhay yntymaqtastyq úiymynyng kelisimine oray" delinipti.
Beyjindegi uniyversiytette qazaq tili men әdebiyeti fakuliteti bar. Búryn ol kafedra edi. Onda qytay balalary bilim aluda. Olar әriyne, Qazaqstandy zertteuge kirisip jatyr. Demek, biz qytaydyng sayasatyn jyldamdatugha kómektesip jatyrmyz. Yaghni, aidahardyng jemsauyna kirip ketpeymiz be degen alandaushylyq mende basym. Óitkeni, búl oqu oryndary tehnikalyq qajetti kәsiptik mamandardy dayarlaytyn oqu oryndar bolsa bir sәri. Búnda Konfusiy ilimi men qytay tili ýiretiledi. Búnyng sonsha kóbengi kim ýshin kerek? Týsinbedim. Biz qytay tilining mamandary bizge qansha kerek ekendigin eseptey otyryp, jekemenshik uniyversiytetterde qytay tilining mamandaryn dayarlaugha jol bermeuimiz kerek. Al, memleketting strategiyalyq sayasatyna qayshy keletin mәselelerdi memleketting ózi ýilestirui kerek.

Esengýl KÁPQYZY,

«Týrkistan» gazeti, 13.08.2009