Seysenbi, 27 Aqpan 2024
Birtuar 21715 11 pikir 16 Aqpan, 2023 saghat 12:13

Qanyshtyng mereytoyy úmyt qalmasyn, Premier myrza!

Qazaq Elining tarihynda mәngi óshpes iz qaldyrghan Últ Ústazy Ahmet Baytúrsynúlynyng 150 jyldyghy әlemdik dengeyde nasihattalyp, iygilikti is-sharalardyng iske asuy jәne eskertkishteri elimizde ghana emes, Týrkiya memleketinde qoyylghandyghy – deputattyq saual kótergen әri oryndaluyna at salysqan Senat basshylyghy men deputattary ýshinde zor mәrtebe.

«Bilim men ghylym – egiz» demekshi, bilimning atasyna kórsetilgen yqylas pen qúrmet «Qazaq ghylymynyng baghyna tughan Sәtbaevqa» da kórsetilui qajet. Kelesi jyly 125 jyldyghy atalynatyn Qazaqtyng birtuar perzenti, esimi әlemge mәlim – Shyghys elderinen shyqqan alghashqy akademiyk, asa kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri, adamgershilik qasiyetteri men kisilik kelbeti halqynyng auzynda anyz bolyp qalghan kemenger әri ghúlama Qanysh Imantayúly Sәtbaev. Ghúlamanyng basshylyghymen ken baylyghy bar qazbalardyng metallogendik boljau kartasy jasalynyp qana qoymay, sol arqyly osy kýnge deyin paydaly qazbanyng jana kózderi ashylyp otyr. Ghalymdardyng esepteui boyynsha, tek, bir ghana Jezqazghan-Úlytau aimaghy mys keninen 200 milliard dollardyng qazynasyn bergen. Qanyshtay mәngi asylymyz qaldyrghan orasan zor sarqylmas baylyqtyng búl bir ghana parasy.

«Úlytau atyrabyn jan-jaqty órkendetu – mening ómirlik armanym!» – degen ghúlamanyng maqsatyna jetip, Jezqazghan-Qaraghandy temirjolynyng 414 kilometrlik negizgi bóligi men 458 kilometrlik Ertis-Qaraghandy kanalyn saludaghy úlanghayyr enbegi arqyly, qanshama qalalar boy kóterdi, shóleyt dalalar gýldendi. Mendeleev kestesindegi elementterding barlyghy Qazaq jerinde shyghatynyn geolog-ghalym dәleldedi. Altay men Aral, Qaratau men Alatau arasyndaghy qazyna, tipti Manghystau men Atyrau ónirindegi múnay men gazdyng әlemdik mol kózin  boljap,  kóregendik kórsetti. Býgingi Astana Elorda boluy kerek ekendigin de 1948 jyly alghash aitqan Qanysh Sәtbaev bolatyn.

Ótken jyly El Preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng Jarlyghymen Úlytau oblysy ashylyp, Qanysh qalaghan Últtyq Ghylym Akademiyasyna memlekettik status qaytaryldy. Juyrda ghana Ghylym jәne tehnologiyalar jónindegi Últtyq kenes qúryldy. Búl El basshylyghynyng ghylymdy damytu arqyly bolashaq úrpaqqa jәne býgingi jastargha degen qamqor kónilin kórsetedi.

Bayandalghandargha baylanysty, memleket dengeyinde әri Pavlodar, Qaraghandy men Úlytau ónirlerin de qamtityn 55 punktten túratyn Akademik Qanysh Sәtbaevtyng 125 jyldyghyna (Memlekettik komissiya qúrylyp, tómendegi Qosymsha 15 bettik jospardyng jobasyn talqydan ótkizip, qabyldauyn súraymyz) qajetti qarajat bólinuin súray otyryp, úsynylghan jospar jobasynyn,  negizgilerine ghana toqtalyp ótemin:

1. Qazaq halqynyng birtuar perzentine layyqty qúrmet kórsetu jәne qisapsyz úshan-teniz enbegin keninen nasihattau maqsatymen Astana qalasynda «Sәtbaevtanu» ortalyghyn ashu;

2. Tughan eli Pavlodar qalasynyng aeroportyna «Akademik Qanysh Sәtbaev» esimin beru;

3. Alghashqy akademikting 10-tomdyq tolyq jinaghy men 5-tomdyq akademiyalyq shygharmalar jinaghyn dayyndau jәne ensiklopediyasyn tolyqtyryp, janadan eki tilde shygharu;

4. Ruhaniyat janashyry bolghan ghúlama turaly tolyqmetrajdy kórkem-derekti filim týsiru jәne qayratkerge arnalghan Qazaqstandaghy muzeylerdi zamanauy qalypqa keltiru;

5. Kindik qany tamghan jerde memorialdyq keshen túrghyzu jәne búghan deyingi deputattyq saualda kóterilgen 30 kilometrlik turistik joldy saludy bastau;

6. Qazaq Elining tautúlghalary arqyly memleketimizdi shetelde kórsetu túrghysynan «Mening halqym menen de biyik» degen Úlybritaniyada ataqty U.Cherchillige aitqan sózderining kezdesu sәtin beyneleu maqsatymen astanasynda eskertkish qoydy qarastyru.

Memleket basshysy ózining kezdesulerinde birneshe ret Qanysh Sәtbaev turaly jyly lebizderin bildirdi. Qanyshtay dara túlgha óskeleng úrpaqty tәrbiyeleude ýlgi-ónege! YuNESKO kóleminde toylanghan bilimning atasy - Ahmet Baytúrsynúly men ghylymnyng shamshyraghy - Qanysh Sәtbaev ghasyr sanlaqtary ghana emes, mynjyldyqtargha úlasatyn, ertengi kýnning Ál-Farabiyleri!

«Qazaqstan  Respublikasynyn  Parlamenti  jәne onyng deputattarynyng mәrtebesi turaly» Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyalyq Zanynyng 27-babyna sәikes, Sizden deputattyq saualgha zanda kózdelgen merzimde jauap berudi súraymyz.

Qúrmetpen,

Áleumettik mәdeny damu jәne ghylym komiytetining deputattary

Altynbek Núhúly 

Abai.kz

11 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1598
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1678
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1367