Saghat Jýsip. Últshyldyqty qalay bastap edik?
Jeke qaghazdarymdy qarap otyryp myna hatty tauyp aldym. Búl 1989 jyldyn 23 mausymynda Mәskeude ótken SK-nyn últaralyq mәsele boyynsha ótetin Plenumyna joldaghan ýndeuimiz. Ol kezde Qyzylorda oblystyq atqaru komiytetinde bólim bastyghy bolyp júmys isteymin. Mihail Gorbachevting "qayta qúruyna» quanyp jýrgen kezimiz. Kommunistik partiyany «reformalaugha» bolady degenge Qúdayday sengen uaqyt. Ásirese, «adam faktory» degenge erekshe sendik. Tipti «Adam faktory» degen kórkem filimdi shyghardy qazaq rejisserlary. Últymyzdyn talay jylghy mәselelerin, tili men tarihyna baylanysty mәselelerine Kremliding kónilin búramyz dep oiladyq. Anqau basymyz-ay...
Oblatkomnyng apparatynda isteytin bir top qazaqtyng jigitterining basyn qosyp últtyq taqyryptardy әngime etemiz. SK-nyng әrtýrli plenumdary men sezderine, gazetterge hat, jedelhattar dayyndaymyn. Ózim birinshi bolyp qol qoyamyn, meken jayymdy kórsetemin...
Qazaghymyzdyng qapastan shygha almay jýrgen erkindikke degen oi-sanasyn oyatudy osylay bastaghan edik. «Últshylsyn» degen qazaq ýshin eng auyr aiypty sózdi sol kezde óz qazaghymyzdan esty bastadyq. Osy jyly «Qazaq tili» úiymyn qúryp onyng oblatkomdaghy tóraghasy boldym. 1990 jyly «Azat» qozghalysyn qúryp onyng alghashqy bes tóraghasynyng biri, sosyn ýsheu, sosyn jalghyz tóraghasy. Sosyn kompartiyadan aryzben shyghu, oblatkom júmysyn tastauym...
Jeke qaghazdarymdy qarap otyryp myna hatty tauyp aldym. Búl 1989 jyldyn 23 mausymynda Mәskeude ótken SK-nyn últaralyq mәsele boyynsha ótetin Plenumyna joldaghan ýndeuimiz. Ol kezde Qyzylorda oblystyq atqaru komiytetinde bólim bastyghy bolyp júmys isteymin. Mihail Gorbachevting "qayta qúruyna» quanyp jýrgen kezimiz. Kommunistik partiyany «reformalaugha» bolady degenge Qúdayday sengen uaqyt. Ásirese, «adam faktory» degenge erekshe sendik. Tipti «Adam faktory» degen kórkem filimdi shyghardy qazaq rejisserlary. Últymyzdyn talay jylghy mәselelerin, tili men tarihyna baylanysty mәselelerine Kremliding kónilin búramyz dep oiladyq. Anqau basymyz-ay...
Oblatkomnyng apparatynda isteytin bir top qazaqtyng jigitterining basyn qosyp últtyq taqyryptardy әngime etemiz. SK-nyng әrtýrli plenumdary men sezderine, gazetterge hat, jedelhattar dayyndaymyn. Ózim birinshi bolyp qol qoyamyn, meken jayymdy kórsetemin...
Qazaghymyzdyng qapastan shygha almay jýrgen erkindikke degen oi-sanasyn oyatudy osylay bastaghan edik. «Últshylsyn» degen qazaq ýshin eng auyr aiypty sózdi sol kezde óz qazaghymyzdan esty bastadyq. Osy jyly «Qazaq tili» úiymyn qúryp onyng oblatkomdaghy tóraghasy boldym. 1990 jyly «Azat» qozghalysyn qúryp onyng alghashqy bes tóraghasynyng biri, sosyn ýsheu, sosyn jalghyz tóraghasy. Sosyn kompartiyadan aryzben shyghu, oblatkom júmysyn tastauym...
Saghat JÝSIP. 26.03.2013 j.
MOSKVA
SK KPSS PLENUMU SK KPSS
Prosiym na Plenume rassmotreti y snyati sushestvovavshiy zapret s voprosa ob uniziytelino-oskorbiytelinom prosentnom menishinstve korennogo naseleniya Kazahstana. Predlagaem rasskazati vsu pravdu o deformasiyah y prichinah priyvedshih k takomu nespravedlivomu menishemu udelinomu vesu kazahov. Schitaem takje, chto ono poslujilo odnoy iz prichin priniyjeniya roly yazyka y potere mnogih nasionalinyh chert ego kulitury. Chtoby sohraniti korennui nasionalinosti kak nasii, neobhodimo priznati kazahskiy yazyk gosudarstvennym, russkiy - yazykom mejnasionalinogo obsheniya. Schitaem, chto menishiy udelinyy ves korennogo naseleniya ne doljna byti prichinoy ushemleniya interesov ego yazyka y kulitury.
G. Kzyl-Orda. Rabotniky oblispolkoma: Jusupov S, Januzakov K, Smaganbetov K, Baytasov U, Uzakbaev B. 23.06. 89 g.
Abai.kz