Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 1870 1 pikir 17 Aqpan, 2023 saghat 20:21

Coursera 25 joghary oqu ornynyng studentteri ýshin qazaq tilinde qoljetimdi bolady

Qazaqstandyq 25 joghary oqu ornynyng studentteri Coursera halyqaralyq platformasyna qazaq tilinde qol jetkize alady. Studentter shamamen 10 000 kurstan óte alady. Osyghan baylanysty birneshe joghary oqu oryndarynyng studentteri óz pikirlerimen bólisti, dep habarlaydy Azattyq Rýhy.

E. Bóketov atyndaghy QarMU studenti Mereyli Jaqsylyqtyng aituynsha, búl platformagha qol jetkizu ýlken mýmkindikterdi ashady.

«Birinshiden, Coursera – onlayn oqytu. Biz siyaqty jastar ýshin búl kurstardy dayyndaytyn óz salasynyng mamandarynan jana bilim men tәjiriybe aludyng óte ynghayly qúraly. Studentterge 10 myngha juyq kurs qoljetimdi bolady. Onyng akademiyalyq seriktesterining arasynda Stenford, Duk, Michigan, HEC Paris, Pensilivaniya, Virdjiniya, Penn, Prinston siyaqty tanymaldar bar», - dedi ol.

Student kurstar qazaq tilinde bolatynyn basa aitty. Sonymen qatar Coursera platformasy 25 uniyversiytetting studentterine oqu kezinde ghana emes, sonymen qatar demalys kezinde de qoljetimdi.

«Búl semestr kezinde de, bos uaqytta da qosymsha kurstardan ótuge mýmkindik beredi. Sonymen qatar eger kurs uniyversiytetting bilim beru baghdarlamasy boyynsha bolsa, onda studentterge sertifikatty sәtti alghany ýshin JOO-da osy pәn boyynsha synaq esepteledi. Coursera-da eng tiyimdisi, kurstardy ayaqtau ýshin kóp uaqyt qajet emes. Tәjiriybe siz uniyversiytettegi sabaqtardaghyday bolmauy mýmkin, biraq siz dәstýrli sabaqtargha qaraghanda tezirek qozghalyp, dәrejenizdi tezirek ala alasyz. Sonday-aq dәreje alu nemese bayau qarqynmen jýru ýshin úzaghyraq uaqyt qajet boluy mýmkin. Sonymen qatar búl qarapayym uniyversiytetke qaraghanda arzanyraq. Platformada bilim alugha asyghyp jýrmin», - dep atap ótti Mereyli Jaqsylyq.

Student Álisher Ergharin de osylaysha studentter óz bilimderin jetildiruge mýmkindik alatynyna senimdi. Ol qazirding ózinde platformada oqudy bastap ketken, endi ony tegin jalghastyra alady.

«Coursera kursynan ótu – búl men shyn jýrekten úsynatyn keremet tәjiriybe. Degenmen kurstan lәzzat alu ýshin siz dәristerge, sholu materialdaryna, viktorinalargha tolyghymen nazar audaruynyz kerek jәne taqyrypqa qyzyghushylyq tanytuynyz kerek. Men Coursera-nyng aghylshyn tili jәne psihologiyagha qatysty birneshe kursyn tyndadym, sonday-aq olardy paydaly dep taptym», - deydi Álisher Erghariyn.

Student ýsh kursty tandap, olardy iygeruge kiristi. Onyng aituynsha, әrbir beynedәris 20-30 minutqa sozylghan.

«Olar uniyversiytet professorlary oqytatyn materialdarmen qanyqqan. Búl resurstar mening oqu tәjiriybeme kómektesti jәne oqytylatyn taqyryptar boyynsha bilimimdi keneytti. Uaqyt óte kele viktorinalar men synaqtardan ótu qiynday týsti. Coursera – әriyne, ghylymy júmystardy zertteu, sholu jәne talqylau ýshin tamasha resurs. Ol kóptegen resurstarmen, sonyng ishinde qosymsha resurstargha arnalghan Wiki paraghymen jәne synyptastary bir-birinen beynede talqylanghan tarmaqtardy týsindirudi jәne kóru jәne ýirenu ýshin oqu toptaryn qúrudy súray alatyn forummen birge úsynylady», - dep qorytyndylady ol.

Platformagha sonymen qatar HATU studentteri de qol jetkize alady. Saltanat Ábdinazardyng aituynsha, Coursera – studentterge óz bilimderin paydalanugha jәne әriptesteri men oqytushylarynan keri baylanys alugha mýmkindik beretin keremet platforma.

«Coursera sonymen qatar mansaptyq ósudi qalaytyn studentter ýshin qúndy aktiv bola alatyn әrtýrli sertifikattyq baghdarlamalardy úsynady. Kóptegen júmys berushiler Coursera sertifikattaryn ýmitkerding bәsekege qabiletti enbek naryghynda manyzdy boluy mýmkin bilimi men daghdylarynyng senimdi kórsetkishi retinde tanidy. Jalpy, Coursera qoljetimdi, iykemdi jәne joghary sapaly tamasha oqu tәjiriybesin úsynady», - dep bólisti ol.

 

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1479
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5470