«Diny ekstremizmmen kýres dinmen kýreske ainalmasyn...»  http://old.abai.kz/content/maksat-nyrypbaev-dini-ekstremizmmen-k-res-dinmen-k-reske-ainalmasyn,  «Diny ekstremizmmen qalay kýresip jatyrmyz?» (jalghasy) http://old.abai.kz/content/maksat-nyrypbaev-dini-ekstremizmmen-kalai-k-resip-zhatyrmyz-zhalgasy atty maqala shyqqannan keyin telefon shalyp «Maqsat, sen salafitsing be?», «Vahabisterdi qoldap jatyrsyng ba?» degen súraqtar qoyylyp, Facebookta «Maqsat salafit eken», «Avtordyng salafizmge býiregi búratyny angharylyp qaldy»  degen siyaqty komentter jazylyp jatyr. Sol bauyrlaryma aitarym mynau. Búl biraq mening aqtaluym emes!

Qúrmetti bauyrlar, Álhamdulillah, men - músylmanmyn. Islamdy salafiyt, vahabiyt, sufis taghy basqa dep bóluge mýlde qarsymyn. Kez-kelgen músylmannyng mindeti Qúrandy ústanu, Múhammed payghambar (s.gh.s.) jolymen jýru dep týsinemin. Áriyne, kez kelgen til sol tildi últtyng mәdeniyetin, ruhany qúndylyqtaryn tasymaldaushy qúral. Sondyqtan arab tilinde Qúran oqyp, arab tilinde bilim alghan azamattar arab mәdeniyetinin, últtyq iydeologiyasynyng bir bólshegin alyp keledi. Jalpy qazaq tiline engen arab sózderi de az emes.

«Diny ekstremizmmen kýres dinmen kýreske ainalmasyn...»  http://old.abai.kz/content/maksat-nyrypbaev-dini-ekstremizmmen-k-res-dinmen-k-reske-ainalmasyn,  «Diny ekstremizmmen qalay kýresip jatyrmyz?» (jalghasy) http://old.abai.kz/content/maksat-nyrypbaev-dini-ekstremizmmen-kalai-k-resip-zhatyrmyz-zhalgasy atty maqala shyqqannan keyin telefon shalyp «Maqsat, sen salafitsing be?», «Vahabisterdi qoldap jatyrsyng ba?» degen súraqtar qoyylyp, Facebookta «Maqsat salafit eken», «Avtordyng salafizmge býiregi búratyny angharylyp qaldy»  degen siyaqty komentter jazylyp jatyr. Sol bauyrlaryma aitarym mynau. Búl biraq mening aqtaluym emes!

Qúrmetti bauyrlar, Álhamdulillah, men - músylmanmyn. Islamdy salafiyt, vahabiyt, sufis taghy basqa dep bóluge mýlde qarsymyn. Kez-kelgen músylmannyng mindeti Qúrandy ústanu, Múhammed payghambar (s.gh.s.) jolymen jýru dep týsinemin. Áriyne, kez kelgen til sol tildi últtyng mәdeniyetin, ruhany qúndylyqtaryn tasymaldaushy qúral. Sondyqtan arab tilinde Qúran oqyp, arab tilinde bilim alghan azamattar arab mәdeniyetinin, últtyq iydeologiyasynyng bir bólshegin alyp keledi. Jalpy qazaq tiline engen arab sózderi de az emes.

Desek te Islamnyng ózin qazaq últynyng mýddesine, últtyq ereksheligine, mentaliytetine, tarihyna, tiline, ómir sýru dәstýrine say qabyldau kerek degen oidamyn. Sebebi Allanyng ózi adamdardy últttargha, rulargha bólip jarattym degen. Ál-Hujurat sýresi (arab.: سورة الحجرات‎ ) (Bólmeler) Qasiyetti Qúran Kәrimning 49-shi sýresi, 18 ayattan túrady.

"Áy adam balasy! Shýbәsyz, senderdi bir er, bir әielden (Adam, Hauadan) jarattyq. Sonday-aq bir-birindi tanularyng ýshin senderdi últtar, rular qyldyq. Shynynda Allanyng qasynda eng ardaqtylaryng taqualaryn. Shәksiz Alla tolyq bilushi, әr nәrseden habar alushy. (49:13)"

Maqalany oqy otyryp eng aldymen býgingi әlemdik geosayasattyng baghyt-baghdary men onyng bizding elge, qazaq balasyna tiygizer әserine mәn bersenizder degim keledi. Óitkeni býgin eleusiz siyaqty kóringen nәrseler erteng ýlken jaghdaylargha әkelip soqtyruy mýmkin.

Qazir dini, islami  bilim alushylar arab mәdeniyetin, AQSh-ta, Batysta bilim alyp kelgender batystyq  mәdeniyetti, olardyng iydeologiyasyn, kózqarasyn, mentaliytetin әkelude. Memleket aghylshyn tili men orys tilining ýstemdigin qoldap, alpauyt eldermen integrasiya jasaymyz dep últtyq qúndylyqtardy  tәrk etip jatyr. Orys tilinen qashyp, latyn әripine kóshemiz dedik. Solay-aq bolsyn... (bir derjavanyng tildik bodauynan shyghyp, ekinshisine kirgende ne útarymyzdy bilmeymin) Al aghylshyn tilin bala baqshadan, birinshi synyptan bastap oqytayyq dep jatyrmyz. Búl baryp túrghan memlekettik tilge, qazaq últynyng mýddesine, bolashaghyna jasalghan qiyanat. Tili oryssha nemese aghylshynsha shyqqan baladan últshyl, memleketshil, óz otanyn sýietin azamat shyghady degenge sene almaymyn... Men búghan da ýzildi kesildi qarsymyn.

Jalpy bizdegi qazirgi bilim beru jýiesi batystyq ýlgide bolsa, ony oqytatyn oqulyq kenestik-reseylik jýiede jasalghan. Bir jaghynan bilim beruge Bolon jýiesin engizip jatsaq, ekinshi jaghynan reseylik oqulyqtar men әdistemelerdi kóp paydalanamyz. Bir birine qayshy osy eki jýie elimizdegi bilim beruding sapasyn jongmen qatar últtyq bolmysymyzdy, últtyq oilau jýiemizdi odan әri búzuda.   Qazir býkil qazaqstandyq aqparattyq kenistikti Reseyding sayasaty jaulap aldy. Internet pen әleumettik jeliler Batys pen orystyng tilin, sayasatyn nasihattauda. Búl týsine bilgen adamgha eng qauipti ekspansiya.

Tegeurindi memlekettik últtyq sayasattyn, últtyq iydeologiyanyng joqtyghy qazaqtyng últtyq mýddesining әlsireuimen birge qoghamdaghy týrli qayshylyqtardy tughyzuda. Alpauyt memleketter Qazaqstannyng syrtqy ghana emes, ishki sayasatyna, aqparattyq kenistigine, biylik jýiesine, qoghamdyq instituttaryna meylinshe yqpal etuge tyrysyp baghuda jәne onyng nәtiyjesi orasan zor.

Qazaq teren  tarihy, bay mәdeniyeti, kórkem tili, ozyq óneri bar últ. Men últshylmyn. Últymnyn, qazaghymnyng mýddesi ýshin enbek etemin, ter tógemin.

Jalpy biz, qazaq balasy kimning jau, kimning dos ekenin ajyrata biluimiz kerek. Qazaqqa qazaqtyng ghana jany ashidy, qazaqqa tek qazaq bauyr, dos, janashyr degen oidy myqtap sanagha sinirgen lәzim. Mening maqsatym - elge oy salu, shamam kelgenshe týsindirip baghu. Búl mening aqylym tasyp, elden artyq bolyp kettim degen sóz emes.  Áyteuir «baqa siyse kólge sep» dep, ózimshe últyma qyzmet etkim kelgen týrim.    Mening ózim týsine bermeytin mәseleler de az emes, әsirese memleketimizding últ bolashaghy baghytynda jýrgizip otyrghan sayasaty. Sondyqtan kemshilikter ketip jatsa, bauyrlyq taza niyetpen syn tezine salarsyzdar dep oilaymyn.

Qalay desek te qazaq balasy basyndy kóter, sergek bol, býgin ózing ýshin, ertengi úrpaghyng ýshin esendi jiberme. Óz jerinde, óz memleketinde qúl bolma. Álemning toghyzynshy kólemdegi jerin nәsip etken, úshan teniz baylyghyn bergen Alla bizdi sol toghyzynshy oryndaghy irgeli el bolsyn degen shyghar. Olay bolsa biz últ bolyp úiyp, birimizdi birimiz dinge, jerge, rugha bólip alalamay, júmghan júdyryqtay bolyp nege birikpeymiz?

Mening shynym da, barym da, bolmysym da osy, bauyrlarym!

Maqsat Núrypbaev, zanger, «Qúqyqtyq Qazaqstan ýshin» QB mýshesi

Abai.kz