Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 1706 0 pikir 22 Aqpan, 2023 saghat 16:33

Azat Peruashev enbek újymdarynyng ózekti saualdaryna jauap berdi

«Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng respublikalyq shtaby mýsheleri Almaty qalasynyng enbek újymdarymen kezdesuin jalghastyruda.

Saylaualdy ýgit-nasihat ayasynda Azat Peruashev pen Qazybek Isa «Aq jol» dempartiyasy atynan Mәjilis pen Maslihat deputattyghyna ýmitker almatylyq kandidattarmen birge «Maslodel» zauytynyng jәne Mikroqarjy úiymdary qauymdastyghynyng újymdarymen kezdesti.

«Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng júmysy men bastamalary turaly kompaniya menedjmenti de, qyzmetkerleri de biletini quantady. Tek biznesting ghana emes, kóptegen júmysshylardyng da nesiyeleri bar. Kóbisi Últtyq bankting bazalyq mólsherlemesi, qajet bolghan jaghdayda nesiyening payyzdyq mólsherlemesin tómendetu jónindegi ústanymymyzdy qoldaydy.

«Aq jol» dempartiyasy «Maslodel» kompaniyasyna tehnikalyq retteu salasyndaghy zandy mýddelerin qorghaugha kómektesken.

Óndeushiler memlekettik organdar olargha auyl sharuashylyghy shiykizaty men ingrediyentterding otandyq óndirisin qúrugha kómektesui kerek dep esepteydi, olardyng basym bóligi basqa elderden importtalghanmen, túraqty jәne boljamdy subsidiyalau sayasaty jaghdayynda Qazaqstanda da ósiruge mýmkindik bar. Óndirushiler sauda jelilerining júmysynda otandyq tauarlargha artyqshylyq berudi talap etedi.

Býgingi tanda iri sauda ortalyqtarymen bәsekege týse almaytyn, biraq halyqqa qoljetimdi әri ynghaylyly bolyp túrghan «ýy janyndaghy dýkenderdin» júmysyn  ýilestiru de óz aldyna bólek mәsele.

Shtab mýsheleri «Aq jol» dempartiyasynyng sayasy baghdarlamasyn tanystyrdy. Ádil bәsekelestik, shaghyn biznesting salyq eseptiligin patentke auystyru, jeke túlghalardyng bankrottyghy turaly zang jәne t.b. tarmaqtary jinalghan qauymnyng ýlken qyzyghushylyghyn tudyrdy.

«Biz zang shygharu júmysymyzda, deputattyq saualdarda kóteretin úsynystarymyzda әrdayym naryqtyq ekonomika ústanymdaryn tolyqqandy jýzege asyrudy talap etemiz. Ókinishke oray, elde naryqtyq emes ekonomika qalyptasqanyn kórip otyrmyz. Bizde oligopoliyagha tiyimdi bolghanymen, bar auyrtpalyghy ShOB pen halyqtyng moynyna jýkteletin memlekettik-monopoliyalyq kapitalizm qalyptasqan. Memleketting ekonomikagha aralasuy әdil әri adal bәsekelestikti joydy. Jәne búl jaghdayda budjetten qarjylandyrylsa da, memlekettik holdingter men últtyq kompaniyalardan budjetke kiris týspeydi.

Q.Toqaev 2020 jyly pandemiya sharyqtap túrghan kezde memleketting әleumettik mindettemelerin oryndau ýshin últtyq kompaniyalardyng kirisining 100 payyzyn budjetke audarudy tapsyrdy. Preziydentting tapsyrmasynan keyin últtyq kompaniyalar budjetke qansha aqsha audarghanyn bilesizder me? 16 payyz! Al, kvaziymemlekettik sektor JIÓ-nin, yaghny tútas últtyq ekonomikanyng jartysyna juyghyn qúraydy.

Al Parlament budjetti qaraghan kezde ekonomikanyng osy bóligining kirisin kórmeydi. Sondyqtan, Preziydent Konstitusiyalyq reforma ayasynda bizge «kýshti Preziydent – yqpaldy Parlament – esep beretin Ýkimet» atty jana jýie qajet ekenin aitty, shyn mәninde búl reforma tolyq jýzege asyrylghan joq, qasaqana sabotaj jasaluda», - dedi partiya jetekshisi.

Azat Peruashev 2022 jyldyng tamyz aiynda Q.Toqaevtyng konstitusiyalyq reformasyn damytu ayasynda «Aq jol» fraksiyasy osy reformany jýzege asyru ýshin týrli zandargha 62 týzetu úsynghanyn eske saldy. Biraq parlamenttik kópshilik búl týzetulerge qarsy dauys berdi.

«Ýkimet jәne biylik partiyasymen údayy daulasu «Aq jol» fraksiyasy ýshin ýirenshikti tәjiriybege ainaldy», - dedi Azat Peruashev.

Sonday-aq, partiya liyderi ekonomikanyng basym sektorlary ýshin QQS jәne ÚTS saralanghan mólsherlemelerine, shaghyn kәsipkerlik ýshin patent ólshemderin keneytuge toqtaldy. Súraqtargha jauap berdi.

Ol mikroqarjy úiymdaryna jeke túlghalardyng depozitterin qabyldaugha rúqsat beru turaly zaldan qoyylghan úsynysty bólek jәne egjey-tegjeyli talqylaudy úsyndy.

Sonday-aq, qazirgi kýmәndi shemalardyng ornyna  saqtandyru medisinasyn naqty engizu; saylau kezinde beynebaqylaudy engizu jәne t.b. mәseleler talqylandy.

«Aq jol» partiyasy mazmúndy júmys isteuge tyrysady. Bir mәseleni qolgha alsaq, onyng jýzege asuyna talay jyldar ketse de, sonyna deyin jetkizemiz. Saralanghan salyq mólsherlemeleri, Qylmystyq kodeksten jalghan kәsipkerlik baptaryn alyp tastau, jeke túlghalardyng bankrottyghy turaly zan, әkimderding biylik partiyasynyng filialdaryn basqaruyna tyiym salu jәne t.b. mәseleler osyghan naqty mysal bola alady.

«Ókinishke oray, anyq nәrseni dәleldeu ýshin keyde 3-4 jyl, keyde, tipti, 10 jyl uaqyt ketedi. Biraq biz óz júmysymyzdy atqarudamyz, keyingi jyldary Mәjilis pen mәslihattaghy әriptesterimning kәsibiyliginin, biliktiligining jәne tabandylyghynyng arqasynda óz degenimizdi oryndatyp ta jýrmiz. Sol ýshin men olargha erekshe alghys aitamyn», - dedi Azat Peruashev.

Ol jinalghan qauymdy nauryzdyng 19-y kýni «eng bolmaghanda bos bulleteniderdi toltyryp, saylaudy búrmalamaulary ýshin» saylau uchaskelerine kelip, óz tandauyn jasaugha shaqyrdy. «Aq jol» dempartiyasyna dauys beru eng dúrys tandau bolady.

* Materialdyng aqysy «Aq jol» partiyasynyng saylau shtabynan tólendi.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5387