Ángime

Jenil mashina jeldey jýitkip, Sarytoghaydyng shatqalyn artqa tastap, Kókpekting jazyghynda zyrlap kele jatty. Qarap otyrghansha ermek bolsyn dep, radioqabyldaghyshtyng qúlaghyn búrap edim, basy birikpey irip ketken әuen әuelep qoya berdi. Ayghaylap jatyr ma, attandap jatyr ma tanyp, týstep bolmastay qym-quyt әuser ýn kónilimdegi kórikti oidyng túnyghyn shayqady. Lezde jan dýniyem qúlazyp, jýdep sala berdi. Janaghy shudy  әn dep tanyp, tyndau bylay túrsyn, eki qolyndy tóbene qoyyp, bezip ketking keledi eken. Tipti mynagy qazaq әni deuding ózi úyat.

– Áy, әsem әuenge  iritki týsti ghoy, – dep osyghan deyin ýnsiz otyrghan seriktesim keyistik bildirdi, – Tirligimizding týri – mynau. Ertengi shaydy iship otyryp, keshki nannyng baghasy qanshagha qymbattar eken dep, púshayman bolamyz. Ánimizding siqy – mine.  Shirkin, bizding jastyq shaghymyzdy aitylghan әnder-ay desenshi...

Seriktesim sóz ayaghyn kýrsinispen ayaqtady da, ýnsiz qaldy. Mynany әn dep tyndap jarytpasymyzdy bilgen son, men radioqabyldaghyshtyng qúlaghyn búrap, óshire qoydym.

– Dúrys aitasyz, otaghasy, – dedim onyng sózin qostay týsip, – Janaghy shudy býgingi qazaq әni deu úyat.

–  Búl әn emes, – dedi seriktesim kýizele til qatyp, – Búl – qúry aiqay. «Qúr aiqay baqyrghan, qúlaqqa әn be eken» degen Abay netken dana edi. Qyzyghy sol, qúry aiqay búl kýnderi әn bolyp túr.

– Tegi basqasyn bylay qoyghanda, – deymin alystan oraghyta sóilep, – kýni keshe ghana ómirden ótken Shәmshi men Núrghisaday dýldýli bar qazaq әnining osynsha jútaghanyna, osynsha azghyndap ketkenine tanym bar. Janaghy әnderdi tyndaghanda ózgege qaydam, men ózim  Shәmshi men Núrghisanyng әruaghynan úyalamyn...

Án turaly oy ekeumizding ortaq dertimizge ainalyp, biz bir-birimizge tipten jaqyndasa týstik. Jýre ottaghan malday, әrnening basyn bir shalyp,   endigi sóz jol jayy, mashina hikayasyna auysyp edi.

– Osy mashinany aluyma da, onyng satylmay qalghanyna da sebepshi әielim edi. Áy, pende degendi qoysanyzshy. Sóitken әielimdi de adamnan ary, itten beri etip, qorlaghanymdy qaytersin,  – dep sózdi әriden qozghap, sәl tizgin iriktim.

– Áyelimdi deysing be? – dep Barbosyn agha qaytalap súrady.

– IYә, – dedim men.

– Demek, renish bolghany ghoy.

– E, nesin aitasyz, bәri de bolghan. Bәrine de kinәli ózimmin. Biraq Alla sәtin salghanda shanyraq shayqalyp, bosagha qisayyp baryp, qayta qalpyna týsti. Men soghan quanyshtymyn.

– Búl bir arty batpaq, aldy baqytqa tirelgen qyzyq әngime boldy ghoy ózi. Aytsang qaytedi...

Men seriktesimning ótinshin jerge tastay almadym. Ángime bastalyp ta ketken.

– Men әnzәli ghúmyr boyy tehnika jaghalap, tiyseli dәnimdi tórt dóngelekting jolynan terip jep kele jatqan janmyn. Áu basta traktorshy boldym. Maqtanghanym emes, óz isimdi kәp-kәdimgidey istep, kónilden shyghyp jýrdim. Sonyng arqasynda kommunist qataryna qabyldandym. Dәrejem artty. Qazir ghoy, bәri bos sóz, qysyr әngime. Óz kezinde kommunist bolghan qyzyl jaghaly adamnyng manynan jýrip, aldynan ótuding ózi qiyn bolatyn. «Auzy qisyq bolsa da, baydyng úly sóilesin» degen tәrizdi ne nәrse bolsa da, kommunist bolghan adam kepil bola ketetin. Biz siyaqtynyng onynyng aitqan sózinen jalghyz kommunisting aitqan jalqy sózi óktem edi. Kommunisting aq degeni alghys, qara degeni qarghys bolyp, týkirigi jerge týspey túrghan әumesir shaq edi ghoy ol. Áne, otaghasy, zaman solay bolghan.

Kommunist boluyn boldym, әitse de deputat bolam dep oilaghan joq edim.

Mezgil kóktemning basy edi. Qayshy dep atalatyn qúshaghyn kenge jayghan jalpaq dalanyng tósinde jer jyrtyp, aradaghy qol qalt etken bos mezgildi paydalanyp, traktordyng aqauy sezilgen jerdi týrtpektep, jóndep jatyr edim. Qasymda partiya úiymnyng hatshysy Ýkey degen bar bolatyn. Kóktemgi egindikti aralay kelgen beti eken. Mening toqtap túrghanymdy kórip, anany ýitpedin, mynany býitpeding dep, ezui kópirip, myljyndap túrghan. Saghat týski on eki, on birler shamasy bolsa kerek.

Bir mezette qaydan sap ete týskenin bilmeymin, aldynghy әinekteri kýnge shaghylysyp, jarq-júrq etip su jana «Volga» mashinasynyng syrghyp kelip, toqtay qalghany. Partorg bayqús qapelimde shoq basqanday yrshyp týsip, tapyraqtady da qaldy. Arsalandap aldynan shyghyp, qol qusyryp, qúraq úshty. IYesin kórgen ittey qylmyndap, qasapshynyng pyshaghynday jalang qaqty. Traktordyng astynda jatqan jerimnen ynghaylanyp qarasam, kelgen audandyq partiya úiymynyng birinshi hatshysy eken. Dókey keldi degen osy. Men de ynghaysyzdanyp, jaysyzdau kýy keshtim. Óz-ózinen kókiregim qysylyp, qolym qaltyrady. Ózimshe esendesken boldym.

Birinshi hatshy sol shirengen kýii syzday til qatty.

– Búl kim?

Manadan beri qúlaghymnyng týbinde Ilening sary masasynday yzyndaghan alasa boyly, semizshe kelgen, tórtpaq, japalaq sary jigit sózding ótirik- shynyn aralastyryp, sydyrta jóneldi.

–  Búl, – dedi dauysyn kenep qoyyp, – bizding bólimshedegi eng ozat, eng ýlgili mehanizatorlardyng biri. Shynyn aitqanda osynyng aldyna týser traktorshy  joq. Óz mindettemesin oryndau ýshin jan ayamay enbek etedi. Ózgeler qúsap uaqytpen sanasu degendi әste bilmeydi. Búghan kýning de bir, týning bir. Istey beredi, istey berdi. Ózi naghyz kommunist.

Osynsha jasqa deyin auzy dualy basshy aldynda maqtau sóz estip túrghanym osy bolar. Eki betim albyrap, eki day kýige týstim.

– Ym, – dedi birinshi basshy ynyranyp qoyyp, – búlar kommunizmning irgetasyn qalap jatyr. Biz, – dedi birinshi hatshy ýni erkinsy shyghyp, – Osynday adamdardy marapattap, әste qadir tútuymyz kerek. Sebebi, biz osylardyng arqasynda ghana kommunizm dep atalatyn úly óris, baytaq qonysqa jete alamyz.

– IYә, – dep ilip әketti partiya hatshysy, – IYә, bizge dәl osyndaylar kerek. Bizdi kommunizm eline aparatyn osylar.

Kommunizmge aparatyndar әldeqanday bir erekshe bitimdi, ghalamat adamdar dep joramaldaushy edim. Endi sol úly óriske eldi bastap aparatyndardyng biri men ekeni esime týskende әri qayran qaldym, әri kónilim qonyltaqsydy. Ayaq astynan kýlkim  keldi. Alayda sabyr saqtadym.

– Jigitim, – dedi birinshi hatshy mekirene sóilep, – Jatuyng jetti bilem. Endi ornynnan túr, beri, mening qasyma kel.

Men dereu ornymnan túryp, ýstimdi qaghyp, qasyna bardym.

– Qansha balang bar? – dedi hatshy.

– Ázirshe eki balam bar. Áyelim ekiqabat, – dedim.

– Kommunissing ghoy.

– IYә, kommunispin.

– Óte jaqsy. Sol kommunistik dәrejege osy kók traktordyng arqasynda qolyng jetti ghoy?

– IYә, naq solay.

– Az qaldy, – dedi hatshy oilana sóilep, – Búiyrsa arman bolghan kommunizmge de jetemiz. Sen de, men de azdap eseyinkirep qalamyz. Ol – sózsiz. Demek, kommunizmning aibyndy qarttary biz bolamyz. Al, ana eki qolqanatyng kommunizm uniyversiytetining studenti bolyp, eng kishkeneng kommunizmning baqytty bala baqshasynda da tәrbiyelenetin bolady. Áyelim deysing be, әieling sol baqytty bala baqshanyng aspazy bolyp isteydi.

– Aytqanynyz kelsin, auzynyzgha may, – dedim men.

Bastyqtyng sózin  Ýkey de qolday ketti.

– Oi, búl kisiler ne aitsa da bilip aitady ghoy. Basekenderding aitqany keledi әli...

– Onda bәri de ortaq, – dedi basshy dәp ózi sol jaqty kózimen kórip kelgen adamday kósile sóilep, – Bәri ortaq. Seniki degen, meniki degen mýlde bolmaydy. Úzyn stol, – dedi qolyn kólbey sozyp, – ýsti tolghan aluan týrli dәm. Ne kerektining bәri bar. Shetine otyr da jey ber.

– Rahmet, – dedim kýle sóilep, – sizder aman bolsanyzdar sol kýnge de jetermiz.

– Ýkey, – dedi hatshy endi partorgke tikeley til qatyp, – Erteng senbi, arghy kýni demalys. Sen myna jigitti dýisenbi kýni ertengisin maghan әkel. Búl jigitting mandayy jarqyrap, tasy órge domalap túr eken. Qazaqstan Respublikasynyng Joghary kenesine deputat bolyp saylanady.

– Maqúl, – dep Ýkey qalbang qaqty, – maqúl.

– Rahmet, – dedim men ýnim dirildep.

Birinshi hatshy óz sheshimin aitqan song kóp kidirmedi. Aq «Volga» qayqang etip, kelgen izimen keri qaytty. Artynan Ýkey ilesti.

Týs kórgendey bolyp, anyryp men qaldym. Kóz aldyma kommunizm auyly, ýsti aluan týrli dәmge toly úzyn dastarqan, student bolghan eki úlym jәne bala baqsha elestedi. Áyelim kil aq jibekke malynyp, kiyinip alghan eken deymin. Aluan týrli gýl kómkergen bala baqsha aulasynda qalyng býldirshinderding arasynda otyrghan siyaqty. Qiyaldaghy qyzyq jalghasa týsti. «Opyr-ay, – deymin ishtey tolqyp, kók traktordyng astynan әldebir jerin shúqylap, júmysymdy onan әrmen jalghastyrghan qalpy, – kommunizm degende bir ghajap nәrse eken ghoy. Bir kóshe  basynan ayaghyna deyin sozylghan aluan týrli dәmge toly. Úzyn ýstel ýsti sol qisapsyz qalyng dәmdi әreng kótergendey bolyp, beli mayysady. Ne kerektining bәri bar, al da jey ber, jey ber. Kelesi kóshedegi  ýstel ýstine qoyylghan  jemisten kóz túnady. Jәne qaydan әkelgenin kim bilsin, ghúmyrynda kózine ilikpegen jemister. Jeu bylay túrsyn, qarap túryp, ash qúrsaghyng aldanghanday. Odan arghy kóshege birneshe qatar altyn nauashyqtar tartylypty. Birinde qyzghylt týsti, ashang susyn aqsa, ekinshisinde odan da móldir, odan da túnyq aqshyl týsti susyn bayau lyqsidy. Nauashyqtyng әr kertpegine gauhar shýmekter ornatylghan. Búrap qalsang bitti, әlgi susyn altyn tostaghandargha qúiylyp, sau ete týsedi. Meymildetip toltyryp al da, synghyta ber, synghyta ber. Odan arghy kóshege úzyndyghy bir shaqyrym jerge kýmis kermege neshe qily kiyimder ilinipti. Kil qytaydyng jibek qúrt matasy men ýndining ýlbiregen nәzik jibeginen   tigilgen júp-júqa óndi, kóbelek qanat kiyimderden kóz túnady. Sәl berirekte jazandau jerge ayaq kiyimder qoyylypty.

– Keliniz, – deydi bir ýlbiregen jap- jas qyz aldymnan shyghyp, – keliniz. Búl kim deytin shygharsyz. Esh nәrsege tandanbanyz. Biz óziniz arman etken kommunizmning qyzdary bolamyz. Ayaq kiyimning qanday týrin alghynyz keledi, ala beriniz. Áueli ayaq kiyminizdi sheshkeniniz jón bolar.

Jýregim su ete týsti. Shoshynatyn da jónim bar edi. Ayaq kiyimning basy qaqyrap, tabany ashylyp ketuge shaq qalghan. Al, sholaq baypaghymnyng ókshesi kýldirep tozyp, bashpaylardyng túsy әldeqashan jyrtylyp, júlym- júlymy shyqqan. Onyng ýstine shuash iyisi de әbden sinip, qolqany qabatyn. Al, myna kommunizm aruy ayaghyndy shesh dep túr.

– Qaryndas, – dep  mingirleymin, – qaryndas kelesi joly kelsem bolar ma eken. Býgin zauqym bolmay túrghany.

– Joq, olay demeniz, – dep qasarysady kommunizm aruy, – olay dey kórmeniz. Ayaghynyzdy dәl kәzir sheshkeniniz jón deymin.

– Jә, endi degenmen, – dep taghy kibirtikteymin, – erteng de bolatyn edi ghoy.

– Erteng bolmaydy. Bәlkim, ayaghynyz kir bolar. Odan seskenbeniz. Biz qazaqtardyng ayaghyn jaqsy bilemiz...Kerek bolsa, juyp ta beruge әzirmiz. Sebebi, kommunizm dep atalatyn ónirge birinshi kelgen qazaq siz qoy. Kelgen qadamdarynyzgha núr jausyn. Qyzymetine dayynbyz qazaqtardyn.

– Endi ne desem eken? – dep  taghy tartynamyn. – Jalpy jaqsy ghoy bәri de.

–  IYә, jaqsy, – deydi qyz, – siz biler me ekensiz myna bir jәiitti?

– Ol ne nәrse?

– O dýniyede beyishting esigin qazaqtar ashatynyn estip pe ediniz?

– Estigen emespin.

– Endeshe tyndanyz, o dýniyede beyishting esigin, dәlirek aitqanda bir qaqpaghyn qazaqtar ashady.

– Qashan?

– Ár júma derlik. Júma sayyn o dýniyelik músylmandar sol aradaghy meshitte júma namazyn oqidy.

– Ol jaqta da namaz oqy ma?

– Oqidy. Sol shaqta bas imam qalyng júrtqa qarap, «aralarynda qazaq bar ma?» dep ýsh ret aighay salady eken. Áriyne, qazaq bolmaushyma edi, qazkender jetedi. Qazaqtar biz barmyz dep shu ete týsedi. Endeshe bireuing qaqpany ashyndar deydi eken  meshit basshysy.

Janaghy aitqanymyzday, ol jaqta qazaqtar degen jyrtylyp, aiyrylady. Biraq osy ómirdegidey bir birimen aryzdaspaydy eken. Múqym tatu kórinedi. Ýlkenin, aghasyn syilaghan el ghoy. Kezek talassyz ýlken úldyng enshisinde  synayly.

– Ýlkeninen ózgesi  qaqpany ashyp kórip pe tegi?

– Áy, olargha qaqpa ashu kezegi әli tiymegen shyghar. Biraq sol kezekting jaqyndap qalghany sózsiz. Sol sekildi siz de ýlken ýiding balasysyz ghoy. Keliniz, ayaghynyzdy juyp alynyz.

– Úldyng ýlkeni ekenim ras, – dep men bayqús taghy sheginshekteymin, – aitqanmen de, tegi qalay bolar eken.

– Eshtene de bolmaydy. Anau jerde altyn aralastyrghan taza su bar. Soghan ayaghynyzdy malyp alsanyz boldy, әp- sәtte tap-taza bolyp shygha keledi. Búdan keyin óle-ólgenshe ayaghynyzgha shang qonbaydy.

– Shirkin, deseyshi, – dep taghy tolqimyn, – kommunizm degening tipten ghajap eken ghoy.

– Álbette ghajap, – deydi qyz, – ghajaby sol emes pe, o dýniyede beyishting qaqpaghyn qazaqtardyng ashatyny sekildi, búl jalghanda da jer betindegi barsha halyqtyng ishinen kommunizm eline  alghashqy bolyp, qazaqtar kelip otyr. Basqan qadamdaryna qút qonsyn, aibyndy alash eli!

– Rahmet.

Sodan ary oiym búldyrap, kóz aldym ymyr- shymyr bolyp ketti. Kommunizm qyzdary әu degende bireu edi, endi qaptap ketkendey. Biri kelip, basymnan sipap, qúlaghymnyng búlyghyn tazalap jatsa, endi biri,  әielimning atyn súrap, sonyng salaqtyghyn, kýieuine kýisizdigin aityp, jany ashyghansidy. Osynday tәtti qiyaldyng qanatyna terbelgen qalpy kók traktordyng astynda әldebir tetigin shúqylap jatyp, úiyqtap ta ketippin.

– Ei, túr, túrsanshy, – degen qatqyl dauystan oyanyp kettim. Qarasam, Ýkey eken. Birdemege ashulanyp, kýibindep sóilep jýr.

– Estenning kók iyti kótek arbanyng astynan shyqpaushy edi. Sening myna jatysyng soghan qatty úqsap ...

Men lәm dep auzymdy ashpadym. Birdeme deudin  reti de joq edi.

Júmys ayaqtaldy. Ýkey  meni mashinasyna salyp, tótesinen auylgha  tartty.

– Jolyng boldy, – dedi ol maghan jәutendey sóilep, – jol boldy degen osy. Búl da bolsa mine, mening arqam. Jaqsylyq degen osy, sen sony týsin, bauyrym. Deputat bolghan son, úmytyp ketip jýrme.

– Joq, – dep men azar da bezer bolamyn, – men jalpy onday jigit emespin. Sizding búl jaqsylyghynyzdy óle-ólgenshe úmytpaymyn. Búl mening kommunistik sózim.

Kommunistik sózim degen әser etti me, Ýkey kilt ózgerip sala berdi. Birjola sengen siyaqty.

Mejeli uaqyt ta kelip jetip, hatshy aitqan dýisenbi emes, kelesi dýisenbi kýni ertengi ondar shamasynda birinshi hatshynyng kensesinen bir-aq shyqtym. Kóp sóz ne kerek, hatshy óz aitqanyn oryndap tyndy. Áueli ózi menimen onashalap, jeke sóilesip aldy da, odan song kópting talqysyna saldy. Bәri de maqúl dep, jón desip jatyr. Neshe týrli gazetke suretim basylyp, men turaly jazylghan etektey-etektey maqalalar da jaryqqa shyqty. Radiodan sóilep, teledidardan da óz mindemettelerimdi aityp shyqtym. Talay jerde talay mәrte kezdesuler  de bolyp ótti. Bir tәuiri jinalysta  ne aitam, radioda ne sóileymin dep basymdy qatyryp jatpaymyn. Men aitugha tiyisti sózderding bәri kýni ilgeri jazylyp, tasqa basylyp, dayyn túrady. Men sol dayyn dýniyeni oqushy ghanamyn. Odan tys qiyalay tartqan qiyn súraqtar bolsa, onyng birazy mardymsyz jauap alyp, kóbi ayaq asty   qalyp jatatyn. Jәne ol jaghyna ýnilip, jiti baqylaghan da eshkim bolmaytyn.

Ne deriniz bar, mening ómirimning jarqyn sәtteri  kýtpegen tústan osylay bastaldy. Sharua jaghy da shamaly, ýy ishi de júpyny edi. Úryn kelgen en dәulet, mol qazynanyng astynda qalghanday edim.  Deputatqa degen tosyn kómek qory bar eken. Sonyng arqasynda ainalasy eki-ýsh aidyng shinde býkil tirshiligim ózgerip sala berdi. Qaydan kelgeni jәne qansha aqsha ekeni de belgisiz aluan týrli týkti kilem barlyq bólmemizdi tegis aralap, orap aldy. Bes bólmeli ýiding ishi qayta týlep, janghyra týsti. Arnayy telefon tartylyp, jazu ýsteli qoyyldy. Búryndary qos qasyq su maygha shyjyldap quyrylyp jatatyn kók jua endi kózden búlbúl úshty. Qara qazanda auyq-auyq et qaynap, qaqpaqtary maygha tershidi.   Ánsheyinde bayqamaydy ekenmin, tileules jan, býirek búrar aghayyn múnday kóp bolar ma. Birinen song biri kelip, qútty bolsyn aityp, qiyla qarap, asyqtay ýiiriledi. Bәrinen de әielim Jadyrany aitsanshy. Qara tory óni bógde quanyshtan bal-búl janyp, jayrang qaqty. Búryn da sypayy edi, endi tipti syzyla týsipti. Jazylyp jastyq, iyilip tósek bolyp, ayaghynyng úshymen jer basty. Ózi qúralpy әieldermen sóileskende de sәl tәkaparsyp, salqyn kýimen syzday qalypty.

Múnyng bәri deputattyqtyng alghashqy ailarynda bolghan jay edi.

Kók traktor jayyna qalyp, Respublika joghary kenesi deputatynyng at ýstindegi kýnderi ótip jatty. Qayda barsang da qaumalaghan qoshemetshi top ýzilip, ýzdigip túrghan tileules jannan kóz túnady. Jangly dastarhan, aluan týrli sharap, ish te je jaghyn aityp jetkize almaysyn. Kýni kesheleri mynau kim ey degendey, mýrnyn shýiire keykiyip qaraytyn auyl basshylary týgil, alystan salqyn syz berip, shirep túratyn audan basshylarynyng ózi meni kórgende qoghaday japyrylyp, qol qusyryp, qyzday syzyldy. Nebir dókeymen tabaqtas, әriptes boldym. Nebir  sylandaghan qyzdar, jýzikting kózinen ótkendey súlu kelinshekter qiyla qyzmet etti. Solarmen neghúrlym jaqyndasqan sayyn auyl da, onyng adamdary da qarabayyr tartyp, alystap bara jatty.

Zaman óstip óte berer me edi, qayter edi, kim bilsin. Jaghday sol oqighadan keyin kýrt ózgerip sala berdi.

Audan ortalyghyndaghy atqaru úiymynyng mekemesinde mening qyzmet bólmem boldy. Ár aptanyng ýshinshi kýnin sonda ótkizemin. Kәdimgi bastyq siyaqtymyn. Kelushilerdi qabyldaymyn, olardyng tolyp jatqan súraqtaryna jauap beremin. Isti ózimshe qarap, sheshim qabyldaymyn. Kóbinese aryzben ainalysamyn. Qolymnan kelse, sol aryz iyelerining jaghdayyn dúrys sheshudi kózdeushi edim. Talay adamnyng alghys, rizashylyghyna da ie boldym.

Birde júmys uaqyty ayaqtalar sәtte, jasy әli otyzgha erkin jete qoymaghan, ayaqtary oqtauday júp-júmyr, aq tushaday búlanytqan jas qyz kirip kelip edi. Kózi qap-qara, moyylday bolyp móldirep túr. Aq qúba jýzine onsha úzyn da emes, onsha qysqa da emes, úsh jaghy kýltelenip, búiralana qayyrghan tolqyndy qara shashy tipten jarasyp túrghan tәrizdi. Ýstine de osyghan layyqtap, tógildirip aq jibek kóilek kiyipti. Túl boyynan esil jastyq pen әldeqanday tәkaparlyqtyng lebi anqyp túrghanday edi.

Ol sypayy syzylyp, ibamen sәlemdesken song az bógeldi de, bir japyraq qaghazdy úsyndy. Aryz eken. Kóz jýgirtip sydyrtyp oqyp shyqqannan keyingi úqqanym mynau edi: ózi dәriger eken. Oqu bitiripti. Ortalyq emhanada tórt-bes jyl istese de, jóndi pәter ala almapty. Sonyng saldarynan túrmys ta qúra almapty. Qansha qúlshynsa da jana pәterge qoly bir jetpey keledi eken.

– Halima, týsinikti, – dedim aryzdy ýstel ýstine qoyyp jatyp, – Sәti týsse jana pәter de alyp qalarsyn.

– Rahmet, – dedi qyz quaqy jymiyp, –siz sekildi jaghdaydy  týsinetin aghaylar túrghanda nege jana pәter almaymyz, әriyne, alamyz.

– IYә, alasyn.

– Endi, aghasy, pәter alu onsha keshige qoymas.

– Qarastyryp kóreyin. Ynghayy kelip jatsa, dereu alyp beruge at salysarmyn.

– Tanystyq degen jaqsy ghoy, – dedi qyz erkinsy sóilep, – Tiyisti oryndargha әnsheyin jay maman eken, qoljetimdi ýy kerek deseniz sóziniz júghymdy bola qoymas. Odan da, – dedi qyz oinaqylana qarap, syqylyqtay kýlip. – Búl mening әkpemning jalghyz qyzy edi denizshi. Sol da jetip jatyr...

– Ákpemning qyzy deyin be? – dedim men de kýlgensip.

– IYә, sóite salynyz. Nesi bar, men sizding әkpenizding qyzy bolugha, tipti basqalay janashyrynyz bolugha quana-quana keliser edim.

– Jaraydy, onda túrghan ne bar deysin. Aytsam aitayyn...

–  Sóitiniz, – dedi qyz quana qol shapalaqtap. – Sóitseniz isimiz tez ongha basady.

Ángime osylay bastaldy da, odan әri órby týsti. Qyz mening telefon nomerimdi, jalpy adresimdi tegis jazyp aldy. Alghashqy tanystyqtan song da ýzbey qara kórsetip, habarlasyp jýrdi. Kele-kele әueli aldaghy uaqytta ne isteytinimdi, júmys josparymdy, qayda baratynymdy da bilip, súraghyshtaytyn әdet tapty. Ne ekenin qaydam, әiteuir osy qyzdy kórdim bitti, emeshegim eljirep, ýziluge shaq qalam. Ne dese de maqúl dep, shybyndaghan jylqynyng kýiin keshemin.

Janylmasam eki ret menimen birge Almatygha baryp ta qaytty. Qashan kórseng et jýregi ezilip, qúraq úshyp, qúshaq jayyp túrghany. Al, myqty bolsang shydap kór... Kónil kete bastaghan. Bir kezdeskende jigittik niyet bildirip edim, onsha ket әri emes eken. Noqtagha ózi bas súqqan malday tez kóne ketti. Anau kezdegi jay tanystyq endi qyz qúshaghynan bir-aq shyghyp edi. Audan ortalyghyna baruym jiyiley týsti...

Arada eki-ýsh ay ótkende Halima ýsh bólmeli jap-jana pәterge ie boldy. Ata-ana, et jaqyn tuystaryn shaqyryp, toy jasady. Toydyng qaq ortasynda alshanday basyp, men jýrdim.

Pәter tek Halimanyng ghana emes, ekeuimizding mekenimizge ainalghanday edi... Jasyratyn nesi bar, kóp uaqytym osynda ótip jatty. Halima mening jay ghana kónildesim emes, týptep kelgende mening nekege otyrmaghan әielime ainalghanyn ózim de sezbey qalyppyn...

Birde ertengi shaydyng aldynda kýtpegen tústan shang shyqty. Halima balkongha shyghyp, keshige berdi. Qaynaghan shay suyp, ishiletin as kesheuildey bergen. Búghan ne boldy eken dep baspalap qarasam, Halima teris qarap jylap túr eken.

– Halimash, ne boldy? – dep túra úmtyldym.

Halimada ýn joq, solq-solq etedi.

– Jylamashy, – dep jalynyp jatyrmyn, – jylamashy, janym. Kóz jasyndy kórsetpeshi maghan. Aytshy, saghan ne boldy?

– Ne boldy deysing be? – dep әiel búrylyp, barlay qarady, – Ne bolushy edi. Bәri de boldy. Eng bastysy men sening әieling boldym. Biraq qanday әielinmin.

– Halima, – deymin kýmiljip, – qoyshy endi. Ras, әiteuir birdemeler boldy.

– Kimmen qaraysan, sonymen aghar degen. Endi men ýshin eki týrli jol qaldy, – dedi ol zildene sóilep, –  Ne saghan túrmysqa shyghuym kerek. Ne osy ýshinshi etajdan qúlap óluim kerek.

– Ol jaghy sheshilgen, – dedim boyymdy pәleden aulaq salyp, – Men sendikpin, janym. Ol jaghynan esh uayym etpe.

– Uayym ete qoymaspyn, – dedi ol bir týrli melshie qarap, – Aytqansyng talay ret jar etem dep. Endi sol sózinning ýdesine shyq. Auylgha bar da ana әielinning saudasyn bitirip, tyndym qyp kel...

– Maqúl, – dedim men ile til qatyp, – Bәri de tek sen oilaghanday bolady.

Osy aitqan sózimning retinde ony qúshaqtap, aimalap sýie bastadym.

Jamanat habar qashan jerde jatushy edi. Mening dәriger qyzben kónildes bolghanym  audannan tarap, auyldy da ainalyp shyqqanday edi. Nýkeng audan ortalyghynan dәriger qyz alatyn bolypty. Auyldaghy әielin tastaydy eken. Kónili ózgege auypty degen sóz biz tirlik keshken ónirdi jeldey jýitkip, tegis sharlap shyqqanday bolghan. Mening eki ottyng ortasynda qalghanym anyq edi.

Sol kýni auyldan arnayy izdep kelgen әielim meni Halima ýiinen tapty. Ol ýide joq edi.

– Ras pa, – deydi esikti ashyp ýige kirgen boyda, bosaghada maghan telmire qarap, – Shyn solay bolyp jatyr ma?

– Neni súrap túrsyn, – deymin men betim býlk etpey, – Aytyp túrghanyng ne nәrse ózi?

– Sen osy ýide túratyn dәriger qyzben nekelesetin bolypsyng ghoy?

– Kim aitty?

– Elding bәri aityp jýr.

– Ótirik.

– Onda búl ýide neghyp jýrsin?

– Neghyp jýrgeni nesi, jay, qyzymet babymen jýrmin...

Áyelim ne derin bilmey mýdirip qaldy.

– Óle qalmaspyz, – dedi sodan song ónin búzyp, – Maghan janyng ashymasa meyli, ol jaghyn ózing bil. Biraq ana ýsh úlgha janyng ashysyn. Solardyng kózining jasy, múrnynyng sorasy seni týpting týbinde ondyrtpaydy. Meni jesir, ýsh balany tiri jetim etip, baqytty bolamyn dep oilay kórme.

Áyelim osyny aitty da, óksip jylaghan kýii ýiden shyghyp ketti. Sileyip túdym da qaldym.

Halimamen iliktes kýnder bayau jyljyp óte berdi.

Óstip jýrgende dýniyening tóbesi tónkerilip, zamannyng zaual shaghy jetti. Kenes atty qyzyl imperiyanyng shanyraghy shayqaldy da, túqymy túzday qúrydy. Kenesting túqymy kýnge eritken múzday qúryghan son, bizding ne tamtyghymyz qalsyn. Óz-ózimizden torghayday tozyp, shilding qiynday shashyrap, berekemiz ketti. Deputattyq mansap   short tiyldy. Aynalyp kelgende bәri de qúrydy. Sol qúryghan tirlikpen birge mening de Halimamen aradaghy qimastyghym su ayaghy qúrdymgha ketkendey edi.

Búl әiel degen tumysynda túrlausyz, aua rayynday qúbylmaly halyq qoy.

Jayshylyqta aldynan kelsen, Nýketaylap moynyna asylyp, alysqa úzay qalsan, artynnan qol búlghap, qarap túratyn jana qosaghym kóz aldymda sabynday búzylyp, irip bara jatty. Bir týrli tong teris, búiyghy hal tanytty. Kóp sóilemeydi. Sóiley qalsa da, búrynghyday jadyrap kýlip, jaynandap qoynyn ashpaydy. Uaqytpen birge ózgerip, onyp bara jatqany anyq edi. Áueli key kezderi pәterding kiltin tastamay, ózi jalghyz ketip, esik kýzetken kýnderim de ótti. Ne deysin, úrsa almaysyn. Úrugha tipti qúqyng joq. Jay ghana jaydaq ses kórsetkensip, qúr ishten tynamyn da qoyamyn. Nekelespegen әieling bolghan son, ashu shaqyrghan da, dauys kótergen de qisynsyz kórinedi eken.

Janylmasam qazan aiynyng alghashqy kýnderining biri bolar. Týs әletinde ýige kelsem, tórde dәl men otyratyn oryndyqta, shәniyip bireu otyr. Ózi әskery adam eken. Menen góri jastau, qiyaqtay qara mýrtty, qyzyl shyrayly, iyqty kelgen jas ofiyser. A degennen janyma jaysyz әser etti. Bir súmdyqty sezgendey ishtey tynyp, tiksinip qaldym. Jýregim zyrq ete týsti. Kirerin kirip alyp, ne tórge ozarymdy, ne shyghyp keterimdi bilmey, óz-ózimnen kiriptar kýy keshtim. Al, búlardyng mende tegi sharuasy joq siyaqty. Jas ofiyser orys tilinde әldene dep edi, qarsy bólmede as әzirlep jatqan Halima mәz bolyp, synghyrlaghan kýmis kýlkisimen jauap qatty. Kýlip bola bere ózi de birdeme dep edi, endi kep eki iyghy selkildep jas ofiyser kýlsin. Búdan arygha shydap túra almadym.

– Halima, kensede bir júmysym bar edi, – dedim ózimshe syltau aitqansyp, – Soghan barudyng mezeti kelip túrghanyn qarashy.

Halima qarsy bólmeden shygha keldi de:

– Bar, – dedi jaqtyrmay til qatyp, – Bara ber. Men bilsem, búl ýide sen ayaldaytyn  týk te qalmaghan tәrizdi. Jolyng bolsyn.

Men sýmireyip ýiden shyqqanda, artymnan esik tars etip, qatty jabylyp, kilttelip te jatty. Endi búl esikti kórsem, jelkemning shúqyryn kóreyin degen oimen enteley basyp, kóshege shyqtym. Qayda bara jatyrmyn, jәne ne isteytinim de belgisiz edi. Kóringen kóshede japyraq terip jayylghan malday, albaty laghyp kettim.

Ýsh kýnnen song «qaydasyng auyl» dep jolgha shyqtym. Keshtetip ózim ósken momaqan pishindi, ayaday auylgha da jettim. Kóshening sheti kóringende әudem jerden, alystan týsip qaldym. Sodan ýige tura barmay, auyldy oraghytyp, syrttay shenberley jýrip, ýige bet aldym. Bizding ýy auyldyng tau jaq jelke túsynda edi.

Kýn batyp bara jatty. Qolymda týiinshek. Týiinshekte úldarym men әielime songhy tiynyma   satyp alghan azdaghan syilyghym bar. Empendep jýrip kelemin. «Oypyr-may, әielimning betine qalay qaraymyn. Búl qylyghymdy qalay týsiner, – dep oiym ongha bólinedi, – Týsinse jaqsy, ot basynyng týpkilikti iyesi bolyp qaldym. Al, týsinbese qayttim».

Osynday aluan týrli oilarmen syrtqy qaqpany ashyp, ishke bet algham. Aldymnan arsyldap ýrip, Aqtós shyqty. Meni tanydy. Jym boldy. Erkelep ayaghyma oratyldy. Mening kónilim bosady... Aqtósti basynan sipadym.

Ýige tayanghan sayyn úrlyq isteytin janday buyn-buynym bosap, boyymnan әl ketti. Qinala kep, qipaqtay kelip, aqyry esikting tútqasyna  da qolym ilikti-au. Ýige kirdim. Maghan kózi týsken boyda әielim bireu tóbeden soghyp ótkendey, tereze aldynda sileyip túrdy da qaldy. Eki úlym bolsa birinen song biri kelip, qúshaghyma qúlay ketti. Ekeuin alma kezek sýiip, әkelgen bazarlyghymdy berip, mauqyn bastym.

– Men eshkimmen ýilengen joqpyn, – dedim әielime qarap mingirlep, – Elding aitqan sózining bәri ótirik. Senbesen, mine, – dep tiyisti qújattarymdy úsyndym. Áyelim qújattardy alghan boyda demi qaltyray auyr kýrsinip, sәl kidirdi. Sәl kidirdi de, artynsha qújatty keudesine basty. Men uh dep rahattana dem aldym. Aldymnan jana dýniyening esigi ashylyp, kel dep, ymdap shaqyrghanday edi...

Men óz janúyammen osylay tabystym.

Ángime bitti. Men de, mening seriktesim de azkem ýnsiz qaldyq. Jenil mashina búl kezde qala shebine tayap qalyp edi...

Dәnesh Ahmetúly

Abai.kz