Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3053 0 pikir 3 Sәuir, 2013 saghat 06:22

Bas mýfty – irimeyik, birigeyik

Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng tóraghasy Erjan qajy Malghajyúly Germaniyanyng Almatydaghy bas konsuly Mihaeli Graudy qabyldady.

Bas mýfty qonaqqa qazaq dalasyna Islam dinining kelu tarihyn, eldegi diny ahualdy bayandap berdi. Mihaeli Grau Erjan qajy Malghajyúlyn jana qyzmetimen qúttyqtap, súhbat barysynda: «Diny basqarma diny aghymdarmen qalay kýrespek?» - dep saual tastady. Bas mýfty baysaldy ýnmen bayypty jauap qayyrdy: «Islamda zorlyq joq. Qúranda Alla taghala osylay degen. Biz ózgelerdi kýshtep dinge әkelmeymiz nemese óz mәzhabymyzdy ústanugha mәjbýrlemeymiz. Asyl dinimiz Islamdaghy dәstýrli baghytymyz - Ábu Hanifa mәzhaby - demokratiyalyq prinsipterge negizdelgen jol. Ol - bizding dәstýrimizben, saltymyzben biteqaynasyp ketken mәzhab. Diny basqarmanyng din salasyndaghy róli - bólshekteu emes, biriktiru. Músylmandardy mýftiyat tóniregine toptastyru. Auyzbirshilikti arttyru. «Irimeyik, birigeyik» degen úran tastap, yntymaqqa ýndeymiz. Mýftiyat - jazalaushy organ emes. Kýshteu, mәjbýrleu - dinimizge jat. Biz kez-kelgen din ókilimen dialog jasaugha mýddelimiz. Týsindiru, nasihat aitu, ýlgi bolu - maqsatymyz. Úr da jyq minez - músylmangha, din ókiline jaraspaydy».

Mihaeli Grau Bas mýftiyge salihaly súhbaty ýshin alghysyn bildirip, rizashylyghyn jetkizdi.

QMDB-nyng baspasóz qyzmeti

Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng tóraghasy Erjan qajy Malghajyúly Germaniyanyng Almatydaghy bas konsuly Mihaeli Graudy qabyldady.

Bas mýfty qonaqqa qazaq dalasyna Islam dinining kelu tarihyn, eldegi diny ahualdy bayandap berdi. Mihaeli Grau Erjan qajy Malghajyúlyn jana qyzmetimen qúttyqtap, súhbat barysynda: «Diny basqarma diny aghymdarmen qalay kýrespek?» - dep saual tastady. Bas mýfty baysaldy ýnmen bayypty jauap qayyrdy: «Islamda zorlyq joq. Qúranda Alla taghala osylay degen. Biz ózgelerdi kýshtep dinge әkelmeymiz nemese óz mәzhabymyzdy ústanugha mәjbýrlemeymiz. Asyl dinimiz Islamdaghy dәstýrli baghytymyz - Ábu Hanifa mәzhaby - demokratiyalyq prinsipterge negizdelgen jol. Ol - bizding dәstýrimizben, saltymyzben biteqaynasyp ketken mәzhab. Diny basqarmanyng din salasyndaghy róli - bólshekteu emes, biriktiru. Músylmandardy mýftiyat tóniregine toptastyru. Auyzbirshilikti arttyru. «Irimeyik, birigeyik» degen úran tastap, yntymaqqa ýndeymiz. Mýftiyat - jazalaushy organ emes. Kýshteu, mәjbýrleu - dinimizge jat. Biz kez-kelgen din ókilimen dialog jasaugha mýddelimiz. Týsindiru, nasihat aitu, ýlgi bolu - maqsatymyz. Úr da jyq minez - músylmangha, din ókiline jaraspaydy».

Mihaeli Grau Bas mýftiyge salihaly súhbaty ýshin alghysyn bildirip, rizashylyghyn jetkizdi.

QMDB-nyng baspasóz qyzmeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5387