Rejisser Ermek Túrsynovty tanystyrudyng qajeti joq. Ol «Shal» , «Kelin» filimderi arqyly qazaq kinosyna ýlken janalyqtar alyp keldi, kinogha degen kózqarasty ózgertti. Qyzu pikirtalastardyng ótinde jýrip kinotriptihtyng alghyshartyn jasady. Songhy kezderi rejisserding jurnalisterge bergen әrbir súhbatyndaghy aitylyp qalghan oqys pikirler BAQ betinde «hiytqa» ainalyp ketti.

Búl joly biz Ermekpen «Kenje» filimin týsiru qarsanynda kezdestik.

- Ermek, qazaq qoghamynyng ruhany dengeyi qalay, degdar toptyng tolyqqandy tirshiligi bar ma, joq pa, qalay oilaysyz?

- Qazaqstanda barlyq elderdegi jaghday qaytalanuda. Tehnologiyanyng qarqyndy damuy qarapayym adamy qatynastardy yghystyryp barady. Kommunikasiya jyldamdyghy kitaptan da alystatty. Óner oiyn-sauyq industriyasyna ainalghandyqtan, «әlemdi dollar biyleydi» degen amerikandyq sanany sinirip jatqanymyzdy aiqyn kóruge bolady. «Seks, aqsha, qos tapansha» degen filim bar. Aqsha kózi osy ýsh taqyryptyng tónireginde bolghandyqtan, shygharmashylyq adamdarynyng izdenisteri de osynyng manayynan alystay almay jýr. Osy ap-arzan ónimderding ózine qarsy túrarlyq eshtene jasay almadyq. Tasqyn kómip, qolymyz erbendep, aghyspen kete bardyq. Sodan baryp, әlgi : «Almatyda pәktikten aiyrylu», «Qayrat-chempion», «Júldyzgha arnalghan kokteylider» payda boldy.

Rejisser Ermek Túrsynovty tanystyrudyng qajeti joq. Ol «Shal» , «Kelin» filimderi arqyly qazaq kinosyna ýlken janalyqtar alyp keldi, kinogha degen kózqarasty ózgertti. Qyzu pikirtalastardyng ótinde jýrip kinotriptihtyng alghyshartyn jasady. Songhy kezderi rejisserding jurnalisterge bergen әrbir súhbatyndaghy aitylyp qalghan oqys pikirler BAQ betinde «hiytqa» ainalyp ketti.

Búl joly biz Ermekpen «Kenje» filimin týsiru qarsanynda kezdestik.

- Ermek, qazaq qoghamynyng ruhany dengeyi qalay, degdar toptyng tolyqqandy tirshiligi bar ma, joq pa, qalay oilaysyz?

- Qazaqstanda barlyq elderdegi jaghday qaytalanuda. Tehnologiyanyng qarqyndy damuy qarapayym adamy qatynastardy yghystyryp barady. Kommunikasiya jyldamdyghy kitaptan da alystatty. Óner oiyn-sauyq industriyasyna ainalghandyqtan, «әlemdi dollar biyleydi» degen amerikandyq sanany sinirip jatqanymyzdy aiqyn kóruge bolady. «Seks, aqsha, qos tapansha» degen filim bar. Aqsha kózi osy ýsh taqyryptyng tónireginde bolghandyqtan, shygharmashylyq adamdarynyng izdenisteri de osynyng manayynan alystay almay jýr. Osy ap-arzan ónimderding ózine qarsy túrarlyq eshtene jasay almadyq. Tasqyn kómip, qolymyz erbendep, aghyspen kete bardyq. Sodan baryp, әlgi : «Almatyda pәktikten aiyrylu», «Qayrat-chempion», «Júldyzgha arnalghan kokteylider» payda boldy.

- Sayasy elitamyz osy qúbylystargha toytarys beru kerek edi. Biraq olardyng qatary tym az boldy. Osydan kelip últtyq elita sanatyndaghy keybir ziyatkerlerimiz  antielitagha, qoghamnyng jansyz jatyrynan shyqqan jartylay robot, jartylay adamgha úqsap ketti degen pikirler aityla bastady. Bizding qogham eki qosyndynyng qaysysyna basymdyq berip jýr?

- Jalpy ýshin jauap bergenim jón bolmas. Ózim biletinder jayly sóz etsem jarar. Mening biylik salalarynda dostarym bar. Bilimdar, kózqarasy ken, әngimemiz jarasatyndyqtan, olardy janyma jaqyn tútamyn. Biraq, olar qúbylyp kýn kóruge mәjbýr. Júmysta basqa, ýide basqa, dostarymen mýldem ózgeshe. Robot, terminator, qarapayym adamnyng keypine tez enedi. Sondyqtan kóbine olardy týsine almaymyn, óitkeni, ózimde qúbylmaly minez joq. Alayda olargha kinә artugha haqym bar ma? Peshenesine jazylghany - sol. Ózderi tandaghan jolmen jýrip keledi. Qazaqtardyng ýnemi jau izdeytin әdeti baryn jadymnan shygharghan emespin. Kerek jauyn tauyp ta alady. Al tappasa, oidan shyghara salady.

- Biz osy últtyq iydeya mәselesin kóteruge dayynbyz ba? Ruhany elitamyzdyng boyynan últtyq iydeyamyzdyng qalyptasuyna degen talpynysty bayqaysyz ba? Olar dayyn ba búghan...

- Songhy kezde búl mәselege bas qatyrmaytyn boldym, sebebi bizde ruhany tútastyq joq. Pikirtalas mәdeniyeti de qalyptaspaghan. Ruhany jetekshiler de tym az. Qoghamnyng ruhany ómirinde eleng etkizerlik manyzdy oqighalar da siyrep barady. Songhy jyldarda últtyq iydeya turaly birde-bir túshymdy pikir, úsynys estigen joqpyn. Mikrofon bos aighayshylar men aqysy tólengen sózuarlardyng qolynda. Elimizdegi shygharmashylyq odaqtardyng eshqaysysynyng «shygharmashylyq»  atanugha haqysy joq. Biz - tegis etip otap qoyghan aghylshyn gazony sekildimiz. Bir aramshóp qyltiya qalsa bәri jabylyp tamyrymen júlyp tastaydy. Sondyqtan búl taqyrypty kóp qauzay bergendi únatpaymyn. Typ-tynysh óz júmysymdy jasap jýrmin.

- Keshegi Asqar Sýleymenov Chadaeevtyng surtugin kiyip, qazaqy ortagha moyynúsyna almady. Qazaqy orta óz degenimen jýrgisi kelmegenderdi ózi qalaghan «biyiktikpen» tenestirip jiberuge peyildi me, qalay oilaysyz?

- Chadaeevtyq shekpendi, tipti, endiuorholovtyq plashty da kiiine bolady. Hemengueyding trubkasyn tartyp, Chaplinning qalpaghyn japsyryp al. Ne ózgeredi? Ishing sol bayghy nepoleondyq kompleks bughan borsyqbay kýii, esh ózgerissiz qalady ghoy. Men «jattyng kiyimin kiygennen eshtene útpaymyz» dep oilaymyn. Ózindikin ki, maqtan. El tanysyn. Ol ýshin tereng bilim, ózinning artyqshylyqtaryndy tany biletin qasiyet kerek. Ol qasiyetting qúpiyasy-dәstýrindi qasterlep, ótkenindi úlyqtay biluinde, «tayaz últshyldyq» dertinen arylyp, aiqyn maqsatqa qaray nyq qadam basuynda jatyr. Myna әlemde óz ornyndy tabu kereksin. Biz әli adasyp jýrmiz. Jol tappay sendelip kelemiz. Kózge kóringen keruenge ilese jónelemiz. Al jolbasshylarymyz   ne jol bilmeydi, ne bolmasa bóten bireulerding kartasyn paydalanady, әiteuir óz betinshe jol bastasa, mindetti týrde tartylyp, borsyp ketken qúdyqqa әkelip, qinaydy.

- Mysaly, Oljas aqyn asqar tau edi, biraq ortamyzda ony óz dengeyimen tenestirip jiberuge dayyn túratyndardyng qatary tym kóbeyip barady. Túlghanyng túlghalyq qyry tanyluy ýshin onyng kózi ketip, ol jayly aitylatyn shóp-shalamnyng bәri qurap ketui qajettilikke ainalyp bara jatqanday. Sizdinshe dәl qazir keybir qazaqtardy Oljas - Ermekterding biyigine kótergen dúrys pa, әlde olardyng qazaqtyng dengeyine týsken dúrys pa? Qaysysy jenil jәne qaysysy tiyimdi qazaqqa.

- Eger arystan basqaratyn esekter әskeri men esek qolbasshysy bar arystandar armiyasy soghysatyn bolsa esekter әskeri jenetinine shýbәlanbaymyn...

- Siz búl jerde ne aitpaqshysyz..

- Bilesing be, biz qoldan «kumiyr»  jasaghandy jaqsy kóremiz, biraq sol túlghany jermen-jeksen etip dattap, keyin ziratynyng basynda túryp egiluge qúmarlyghymyz odan asyp týsedi. Onyng ýstine biz kez-kelgen mәseleden dau shyghara alamyz. Eger «Asyqty qalay oinau kerek?» degen súraq tua qalsa bar qazaq jabylyp, qyzyl kenirdek bolatynyna kýmәndanbanyz. Biz tartysyp, talasyp jatqanda zaman algha jyljyp kete beredi. Adamdargha shamshyraq kerek. Onsyz bolmaydy. Adasyp ketemiz.

- Amerikagha ketkeninizde «qazaqtan jerinip kettim» dep ediniz. Qaytyp oralghanynyzgha biraz jyldyng jýzi boldy. Qazir qazaqty jaqsy kóresiz be? Qazaq qay qyrynan ózgeripti. Qalyptasqan últ bolugha talpynys bar ma?

- Men búnday sóz aitqan emespin. Qaydan shyqqan sandyraq? Óz últymnan jerinsem kim bolghanym? Al, kónilge qonbaytyn jayttar, qandastyng kýiin kórip, qabyrgham qayysatyny ras. Key qylyqtary ýshin qysylasyng da. Mysaly sabaqty nashar oqityn balasyna úrsyp, aqymaq, sauatsyz, ýlgerimi tómen ekenine qaramastan ózining de maqtanshaq, órkókirek, ótirikshi ekenin jәne osy qalpyn ózi týsingisi kelmeytinin aityp kýiingen әkeni kóz aldynyzgha elestetinizshi. Osy jaghdayda әkening jany qatty auyra ma, әlde, balanyki me? Meni halyq jauy etip kórsetkisi keletin, týsinigi tayaz adamdardyng shygharyp jýrgeni janaghy aitqanynyz. Onday adamdar barshylyq. Óz zamanynda Sәken men Maghjannyn, Túrar men Múhtardyng ýstinen dәl sondaylar aryz jazghan. Sondyqtan tang qalmanyz. Batpaq bolsa, baqa tabylady.

- Siz «Biz- týrkiler - óte úzaq úiyqtadyq. Áli de mýlgigen kýidemiz. Oyana qalsaq,  qanday týs kórgenimizdi esimizge týsire almaymyz. Kóz ilgende kóretinimiz - ótkenimiz» deysiz. «Kelin»  bizding ótkenimiz,  týsimiz, ótkenimizdin, odan qala berse bay týrkilik tarihymyzdyng jemisi.  Qalyng úiqydan oyanyp, ótken kýndi ghana emes, shynayy ómir jayly týs kóruge, ony kórkem kino tiline kóshiruge dayynsyz ba?

- Men tek osymen ainalysyp jýrmin. Kórgisi kelgender enbekterime dúrystap ýnilsin.

- «Kelin»  - filosofiyalyq filim. «Shal»  da sonday. Biraq ekeuining nýktesi birdey. «Kelinnin» de, «Shaldyn» da nýktesi - jana ómir men Kók bóri. Biraq songhysy («Shal») qazaqqa jaqyndau. Jany qinalghanda aqsaqaldyghyn úmytyp ketken keyipkerinizge Qasqyr - Kók bóri ghana emes, nemeresi Shaytanbek-Erasyl kómekke keledi. Ýmitinizdi keyingi tolqyngha jalghaysyz. «Kenjenizge» búl kózqaras bóten emes pe?

- Kenje - mening izdenisterimning logikalyq jalghasy. Búl - triptiyh. «Kelin»  bizding ótkenimiz, «Shal» -býginimiz, Kenje - bolashaghymyz. Kelin - tau, Shal - dala, Kenje -qala. Kelin - ana, Shal - әke, Kenje - bala. Men shama-sharqymsha últymyzdyng damu kezenderin satylap zerttep kelemin. Týigenim - mening jeke pikirim, ol kez kelgen shygharmashylyq tuyndy syndy subiektivtivti ekenin jaqsy týsinemin.

- Sizding kózqarasynyz eshkimge úqsamaydy. Erkindikti qalaysyz. Tar qapastaghy nemese jalghyzdyq qúshaghyndaghy erkindikting dәmi qanday bolady eken? «Mynmen jalghyz alystym, kinә qoyma» dep ketken Abaygha siz tolyqtyrular engize alar ma ediniz.

- Abay kim, men kim? Tau men tóbeni salystyrmayyq.

- Men sizdi Abaygha teneuden aulaqpyn. Salystyrmaly týrde aityp otyrmyn.

- Abaygha degen óz kózqarasym, payymym bar. Onyng taghdyry - Úly jalghyzdyq taghdyry. Búl ýlken qasiret. Dәl osy qyrynan kelgende, ony jaqsy týsinemin. Onyng peshenesine jazylghany sol. Basqasha boluy mýmkin emes. Búl - kópten oqshaulanu. Kópting ishinde otyryp jalghyzsyrau. Júrtqa ilesip jýre berse, ol Abay bolmas edi. Kópting biri bolyp qala berer edi. Sondyqtan oiyndaghyny aitugha mýmkindiging bolsa, eng bastysy aitaryng bar bolsa, jalghyzdyqqa moyynúsyna ber. Eshkimge ókpeleme. Búl - taghdyr.

- Kýni býginge deyin «bizdi orys mәdeniyeti tәrbiyeledi, jetildirdi, jýiege saldy, kózimizdi ashty» dep keldik. Býgin de solay. Bir ashylghan kóz sol qalpynda baqyrayyp túra berse, búl onyng jansyzdana bastaghanynyng belgisi emes pe? «Qazaqtyng kózin de» әrtaraptandyratyn kez kelgen joq pa, qalay oilaysyz?

- Búryn tandaudan júrday boldyq. Biz ýshin basqalar tandap, sheshim qabyldaghan. Sodan baryp myna әlemdi orys tilining kómegimen tanydyq. Búghan ókinuding keregi joq. Qazir jaghday ózgerdi. Tandau jasaugha haqyng bar. Barlyq esik ashyq. Álemge aghylshyn tili esigi arqyly shyghuyna bolady. Qytaysha, ispansha, fransuzsha qara. Qalaghanyndy tandap, tabaldyryghynan atta. Barlyq esikti birden asham desende ózing bil. Tek talabyng bolsyn. Tek tu syrtynda qalghan eng basty esikti jauyp tastama. Ol sen ýshin mәngi ashyq boluy kerek. Men tughan ýiding esigi turaly aityp otyrmyn.

- Ángimenizge rahmet!

Súhbattasqan Gýlbarshyn AYTJANBAY

Abai.kz