Curette: 1.  Álimjettik jasap, aqsha bopsalap jýrgen Mәdina esimdi sotqar qyz. 2. Tepkining astynda qalghan belgisiz oqushy qyz

Júmystan qolym qalt etse, әleumettik jelilerdi kezip ózime әri shygharmashylyghyma qajetti materyaldar jinastyru - әdetki sharuam. Osylaysha ghalamtordy kezip jýrip YOUTUBE  viydeo jelisinen súmdyq jaghdaydy kózim shalyp qaldy. «Teperi devushky zanimaitsya reketom», - degen aidarmen berilgen búl týsirilimge әdetki alys-júlys eken dep mәn bermey otyrghanmyn. Anyqtap qarasam, әlgi «reketterim» qazaqtargha úqsaydy. Dereu ashyp qaradym. Kórdim de  ókindim. Beynetaspa 2012 jyldyng qazan aiynyng biri kýni Taraz qalasynan jariya bolghan eken. Qoldaghy bar mәlimet osy ghana.

Curette: 1.  Álimjettik jasap, aqsha bopsalap jýrgen Mәdina esimdi sotqar qyz. 2. Tepkining astynda qalghan belgisiz oqushy qyz

Júmystan qolym qalt etse, әleumettik jelilerdi kezip ózime әri shygharmashylyghyma qajetti materyaldar jinastyru - әdetki sharuam. Osylaysha ghalamtordy kezip jýrip YOUTUBE  viydeo jelisinen súmdyq jaghdaydy kózim shalyp qaldy. «Teperi devushky zanimaitsya reketom», - degen aidarmen berilgen búl týsirilimge әdetki alys-júlys eken dep mәn bermey otyrghanmyn. Anyqtap qarasam, әlgi «reketterim» qazaqtargha úqsaydy. Dereu ashyp qaradym. Kórdim de  ókindim. Beynetaspa 2012 jyldyng qazan aiynyng biri kýni Taraz qalasynan jariya bolghan eken. Qoldaghy bar mәlimet osy ghana.

Órimdey qazaqtyng qyzy ózi shamalas jap-jas qyzdy tekpining astyna alyp jatyr. Áriyne, týsirilimning sapasy aitarlyqtay bolmaghanymen barlyghyn anyq angharugha, estuge  bolady. Boqtyq sózge auyzyn toltyryp alghan boyjetken bet qaratatyn emes, jyghylyp jatqan qyzdy tebedi, úrady, shashynan júlady.  Shoshyp kettim. Ekeui de qazaq. Anyqtap tyndasam tekpining astynda jatqan sary shashty qyz  ana «myqtygha» aqsha berui kerek eken. Aqsha bolghanda bir, ne eki jýz tenge emes - baqanday 20 myng tenge. Esimi belgisiz tayaq jeushi qyz baryn aityp jalynghanymen  Madina (sotqar qyzdyng esimi) ýsti ýstine tópelep, ana bayqústyng bet-auzyn qyzyl-ala qan qyldy. «Aytqan sózde túrmaytyn chortsyng ba? Álde meni sonday dep jýrsinder me sender?!» - dep jәne kijinedi. Onysymen qoymay ózi de tayaqtan kóz ashpay jatqan balang qyzdy  sheshindirip tastap tekpileydi kelip. «Dúrystap keshirim súra, endigәri qaytalanbaydy búl qatelik dep ait!» - dep qorqytady.  Madina ashuyna taghy minip, ýsti-ýstine soqqy berip jatyp, «43-ting eng mal qyzymyn dep ait»,- deydi. Múnysyna qarasaq, 43 - Taraz qalasyndaghy  mektepterding biri boluy mýmkin.

Aqyry tekpige shydamaghan bayghús qyz ata-anasyna ótirik aityp, Madina súraghan jiyrma (20 myn) myng tengeni әkelip beretinine sendirip, ant su ishti. Apyr-ay, sonda  jәbirlenushi ata-anasyna ne dep bardy eken, qyzyl-ala qan bolghan qyzyn kórip ata-ana qalay ýnsiz qaldy?

Aytayyn degenim: bizding memleket әleumettik jelilerge de bir uaq kóz salyp qadaghalap, Qazaqstangha qatysty búzaqylyq әreketterge mәn berse eken deymin. Egerde әlgi Madina esimdi boyjetkenning búl qylyghyn der kezinde toqtatpasa, erteng mektep qabyrghasynan shygha salysymen qolyn qangha boyauy әbden mýmkin emes pe?  Al әlgi jәbirlenushi qyzdyng densaulyghyna kelgen zalalgha kim kepildik beredi? Besikten beli shyqpay jatyp bireudi qan josa etip úrghan qyz erteng qalay ana bolady? Osy jaghyna mәn beruimiz qajet.

Maqalanyng qysqa mazmúnyn oqyp ne ghalamtordaghy beynetaspany kórgen atqa minerler men qúqyq qorghau salasynyng mamandary Madinanyng qay ónirlik ekenin anyqtap dereu tiyisti shara qoldanulary qajet. Áytpese ózi de qanypezerge ainalyp kete jazdap túrghan Madina erteng bireudi jazatayym etip jýrui әbden mýmkin.

Abai.kz