Meni keyingi kezderi myna jan-jaghynan jau izdep, alasúrghan kórshimiz - Reseyding ózining eng jaqyny deytin ukraiyndyqtardy bala-shaghasyna da qaramay, qany qarayyp, qyryp jatqan tústa bizdegi separatisterding tym kóbeyip bara jatqany qatty alandatady. Búlar әlemjelini ózderining úrandatatyn alanyna ainaldyrghan sekildi.

Jalpy úly derjavalyq shovinizm auruyna shaldyqqan ózge últtardyng ókilderi negizinen bizding teristik aimaqta kóp úshyrasatyndyghy ýirenshikti jaytqa ainalghany kópshilikke belgili. Men búl jerde «ózge últtardyng ókilderi» degendi beker aityp otyrghan joqpyn. Bizdegi separatister tek negizinen orys últynan qúralady desek, qatty qatelesesiz. Áriyne, býlik salushylardyng ishinde olardyng ýles salmaghy mol ekendigi ras. Byltyr Qostanayda bir orys jigiti aiday әlemge: «Qazaqstannyng soltýstigi orys jeri - Reseyding bir bóligi», - dep shaynandap túryp, shaynaghan. Sodan, әriyne, әdettegidey keshirim súrap qútyldy.

Al jaqynda osynday bir aqyl toqtatty degen orta jastaghy bireui Pavlodardyng atyn ózgertuge qarsy ekendigin, jalpy soghys bolsa Resey jaghyna shyghatyndyghyn ashyq aityp, batyrsynyp túrdy. Búl da ertenine qysqa ghana keshirimmen qútyldy.

Bir qyzyghy, búl jolghysy kózimiz әbden ýirengen «úly halyqtyng ókili» emes, qarapayym ghana moldavan bolyp shyqty. Minekey, bizdegi «halyqtar dostyghynyn» aiqyn kórinisi. Bizdegi Qazaqstan halyq Assambleyasy degen myqty úiymnyng «pәrmendi júmysynyn» nәtiyjesi.

Jalpy, ashyghyn aitu kerek, Reseyge qarap býiregi búratyndardyng ishinde ózimizding qarakóz qazaqtarymyz da jeterlik. Men, mәselen, osy Qostanaydan kýndiz-týni Reseyding tileuin tilep, Ukrainany jengenin asa saghyna kýtip, ýiinde tek Resey telearnalaryn ghana kóretin tútas bir ýlken otbasyn bilemin. Jәne ózderi bizge bóten de emes. Mening qarsy aitqan bir sózime bәri birdey óre týrgeledi. Sosyn amal joq, «mashayyqtan qashayyq» degendey, tym alysyraq jýre túrugha keldi. Minekey, separatist degendering úiymdasqan ýlken bir internasionaldy top, óz iydeyadaryna asa berik kýsh. Olarmen oinaugha bolmaydy, «e,ne qylar deysin, aitar da qoyar», dep arqany kenge salu da qauipti.

Múny aityp otyrghan sebebem, keyingi kezderi Reseyge qarap qúldyq úryp, olar «qashan keler eken», dep týn úiqysyn tórt bólip jýrgen óz qazaghymyzdyng da qarasy kóbeyip jatyr. Osy jaqynda ghana ózimizding Qyzyljardan ózge emes, ózimizding atpalday qazaq jigiti - Rýstem Qazenov әlemjelidegi chat-ruletkagha kirip alyp: «Men eger Reseymen soghys bolsa Qazaqstannnyng emes, Resey jaghyna shyghyp soghysamyn. Jalpy, qysqasha týiip aitar bolsam, orys joq jerde, qazaq degen de joq», - dep aidy aspangha bir-aq shyghardy. Endi búghan ne dersin? Óz qolyndy ózing kesesing be? IYә, búl da kelesi joly jartylay ghana keshirim súrap qútyldy. Elimizdegi qalyptasqan iygi dәstýr boyynsha.

Ary qaray oy qozghalyq. Al balalaryn negizinen tek orys mektepterine beretin orystardan basqa úighyr ne dúnghan sekildi aghayyndardyng ne oilaytyndaryn kim bilsin? Olardyng taza patriot ekendigin de әzirge bayqay qoyghan joqpyz. Al patriot degenimiz, sol elding shynayy azamatymyn degen jan balasyn aldymen sol elding memelekettik tilindegi mektepke bermes pe? Álde meniki qate me?

Songhy týiin. Bizding ózimizding patriottyghymyz da shamaly. Separatisterding qay-qaysysyna da «búl sózdi bayqamay, mastyqpen aityp qalyp edim» dep ótirik keshirim súraghansyp, qazaqty aqymaq etip, múrtynan kýlip jýre beredi. Zan-zakónine týkirgeni bar. Búlargha degen janashyrlyghymyz ben kenpeyildigimiz erekshe. Qazaqtardy taza últshyl etip shygharghan bay-manap Ramili Muhoryapov degen sabazgha tipti, bir eskeru aitugha qoryqqanymyz sonday, ony asa әdiletti prokuruaturamyz «sýtten aq, sudan taza» ekendigine kózi anyq jetip, basynan sipap qoya berdi. Qazir shyrt-shyrt týkirip, bostandyqta tayrandap jýr. Demek, onyng kez-kelgen orysqa memlekettik tilde jauap bergenimiz «últshyldyq» bolyp tanylatyndyghy zang jýzinde bekitildi degen sóz bolghany ghoy. Algha, mәngýrtter!

Al Ermek Narymbay men Marghúlan Boranbay sekildi shynayy patriottar tar qapasta әli otyr. Jas ta bolsa, bas bolghan Janbolat Mamaydy Qantar kóterilisining úiymdastyrushysyna ainaldyra jazdadyq.

Sonymen qazaq eli patriottary týrmede otyratyn, al ózderi separatizmdi ashyq nasihattaytyn niyeti búzyqtardy keshirim súrasa, basynan sipap qoya beretin elge ainaldyq. Álde, men bóten elde ómir sýrip jatyrmyn ba? Bәlkim, búl tipti, týsim de shyghar?  Mýmkin, bireulering meni oyatyp jiberersizder?

Jaybergen Bolatov

Abai.kz