Qazaq tarihynda halyq arasynan shyqqan aqyn-jyraulardyng handar men súltandargha óz oiyn ashyq aityp, kezi kelgende qateligin moyyndatyp, óz pikirine moyynsúndyra alghandyghy jóninde kóptegen jayttardy kezdestiruge bolady. Kezinde Búqar jyraudyn:

-  Ay, Abylay, sen on bir jasynda
Ánsheyin-aq úl edin.
On bes jasqa kelgende
Arqada Ábilmәmbet tórenin
Týiesin baqqan qúl edin,
Abylay atyng joq edi,
Sabalaq atpen jýr edin,

Qazaq tarihynda halyq arasynan shyqqan aqyn-jyraulardyng handar men súltandargha óz oiyn ashyq aityp, kezi kelgende qateligin moyyndatyp, óz pikirine moyynsúndyra alghandyghy jóninde kóptegen jayttardy kezdestiruge bolady. Kezinde Búqar jyraudyn:

-  Ay, Abylay, sen on bir jasynda
Ánsheyin-aq úl edin.
On bes jasqa kelgende
Arqada Ábilmәmbet tórenin
Týiesin baqqan qúl edin,
Abylay atyng joq edi,
Sabalaq atpen jýr edin,

- dep bastalatyn Abylay hangha aitqandary osynyng bir dәleli bola alady. Uaqyt óte kele qazaq handyghy bodandyq qamytyn kiygen tústa  da óz pikirin taysalmay aityp, әdildik jolynda bay-súltangha qarsy shyqqan aqyn-jyrshylar kóptep sanaldy, keshegi Mahambet, Jayau Músa, Mәdi  syndy kóptegen aqyndar men jyrshylar óz zamanynyng әdiletsizdigi men el basqarushylardyng jibergen qatelikterin taysalmay betine basyp, azamattyq ústanymdarynan tayqymay, ashyq kýreske shyghyp otyrdy. Búl ýrdis tek kenes zamanynda ghana repressiyanyng әserinen toqyraugha úshyrap, sol kezendegi aqyn-jazushylar óz zamanyna qatysty syndy astarlap bolsa da jetkizuge tyrysty. Kenestik kezendegi qazaq ýshin tәuelsizdik kýresining jarshysy bolghan  Jeltoqsan oqighasy halyq arasynan óz pikirin ashyq aityp kenestik biylikke qarsy túrar aqyndardyng ortagha shyghuyna yqpal etti. Osynau, әli de bolsa kenestik biylik taghynan taya qoymaghan shaqta Júban Moldaghaliyev,  Múhtar Shahanov, Qayrat Rysqúlbekov syndy qazaqtyng joghyn ashyq joqtaghan batyl da aibatty aqyndar qataryna qazaqtan shyqqan túnghysh bard aqyn Tabyldy Dosymov ta qosylghan edi.

Tabyldy Dosymovtyng qogham men sayasat turasyndaghy kózqarastaryna toqtalmas búryn, ol  jayly az ghana aqaparat bere ketu artyq bolmas, aqyn 1965 jyly 15 shildede Atyrau oblysy, Inder audany, Inderbor poselkesinde tughan. 1982 jyly Ál-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq memlekettik uniyversiytetining jurnalistika fakulitetin tamamdaghan. 1983-1985 jyldar aralyghynda Germaniyada әskery boryshyn ótegen.
1990 jyly arnayy joldamamen Atyrau teleradiokomiytetine kelip, jana oblystyq televiziyanyng qýryluyna atsalysqan. 1992 jyly oblystyq Núrmúhan Jantórin atyndaghy memlekettik filormoniyada shygharmashylyq jýmystarmen ainalysqan. «Jeltoqsannyng jebesi» atty jas talaptar tobynyng jetekshisi, 1993 jyly Inder audandyq til basqarmasynyng bastyghy, 1995 jyly oblystyq dәrejedegi Mahambet qorynyng diyrektory qyzmetin atqarghan. 2000 jyldan beri audandyq mәdeniyet jәne tilderdi damytu bólimining bastyghy. «Janarymnyng jarqyly» (2000), «Únatamyn men seni» (2002) jyr jinaqtarynyng avtory. Respublikalyq «Ýkili ýmit» bayqauynyng diplomanty, oblystyq Jastar syilyghynyng laureaty (2000), Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining «Mәdeniyet qayratkeri» belgisimen marapattalghan (2003).

Jeltoqsan oqighasy bard aqynnyng shygharmashylyghyna ýlken ózgeris әkeldi dep nyq senimmen aitugha bolady, sondyqtan, Tabyldynyng ónernamasyn negizinen jeltoqsan kóterilisine deyingi jәne odan keyingi dep eki kezenge bóluge bolady. Ol 1986 jylgha deyin otyzdan astam lirikalyq әnder shyghardy (J. Qúliyev. Alyp ket meni auyldan agha... Altyn Orda, 13 qazan  2011 jyl,  № 41 - 10 b.).  Jeltoqsan oqighasynyng qatysushysy bolghan Tabyldy Dosymov oqudan shyghyp qalghan song  aulyna baryp bir jyldan song ghana qayta oquyn jalghastyrady. Jeltoqsan oqighasynan son  aqyn  últjandylyq sipattaghy, qazaqy patriottyq  saryndaghy, elining múnyn shertetin, jerining joghyn joqtaytyn biyik oily shygharmalaryn dýniyege әkeldi (Q. Baydauletova. Halqym ýshin qan dodagha kirmey, qalay jay tabam. Ayqyn 16 jeltoqsan 2010 jyl, №234 - 8 b.).  Onyng Jeltoqsannan keyin tughan әnder qataryna «Qazaq edim degenshe...», «Jeltoqsandaghy jyr әn», «Túnghysh balyqshylar Gurievterding әkesi Guriy Nazariev aqsaqaldyn  ruhyna ashyq hat», «Jalghyzdyq», «Asan qayghyny ansau», siyaqty ólenderin  jatqyzugha bolady. Kenestik rejim últtyq mýdde jolynda bas kótergen qazaq jastaryn jazalap, qughyndap jatqan tústa ol otarshyldar turaly ashy shyndyqty óz shygharmalaryna arqau etip, elding azattyq turasyndaghy kózqarasynyng qalyptasuyna ózindik ýlesin qosa bildi. Osynday ólenderding biri  «Túnghysh balyqshylar Gurievterding әkesi Guriy Nazariev aqsaqaldyn  ruhyna ashyq hat» edi, onda aqyn otarshylyq sayasat yqpalymen qazaqtyng qalasynyng atyn iyelengen balyqshy shaldyng ruhyna ashyq hat arnaydy.

Sen kelip, maly tósinde oinaghan

Dalamdy mening ýrkittin.

Sonynan maldyng kóshudi oilaghan

Babamdy mening ýrkittin.

Jauady býgin súraqtyng bәri,

Saualy bolyp ótkennin.

Balyqty myqtap únattyng daghy,

Halyqty itten jek kórdin.

Su asyp, qanghyp kelgen oryspen,

Jaulasyp qazaq búzyldy.

Qulyghyng sening keudene týsken,

Saqalyng qúsap úzyn dy...

Kezderge sol bir ókinedi elim,

Qúra almay qalghan qaqpandy.

Tórt ghasyr tayday bekirelerim

Resey jaqqa attandy.

Katerler úqsas qara albastygha,

Aulary beyne qayghy mún.

Úrpaghyng sening oralmas sirә

Kaspiyding qúrtpay baylyghyn...

Osynday eli men jerining basqynshylar qolyna ótui jayly tarihy shyndyqty ol ózining «Sarayshyq» atty óleninde barynsha batyl sipattaydy.

Kónilim auyp osynau gharip qalagha,

Týbinde jatqan týmendey tas túmandardyn.

Sarayshyq barsam sartap múng saryp sanama,

Babalar qolyn sozady astynan jardyn.

Sarayshyq barsam, zúlymdar qiratqan, alyp,

Sýiekter qalghan kómusiz qatargha bettey.

...Túnshyghyp jatam týsimde ziratta qalyp,

Sol qúrbandardan arylyp, shahargha jetpey...

Tәuelsizdikting manyzyn jete týsingen aqyn sol tәuelsizdikting qanshalyqty manyzy bar ekendigin, elding erkindikke qol jetkizui ghasyrlar boyghy kýresting nәtiyjesi bolghandyghyn tәuelsizdik jolynda jan pida etken Mahambetting ruhyna óleng arnau arqyly ózgelerge jetkizedi. «Sening atyng Mahambet» óleninde ol ghasyrlargha sozylghan azattyq kýresining aqyry ong nәtiyjege jetkenin maqtan tútady.

Tәmәm bop hannyng qastandyqtary,

Bizge de bir bostandyq tany atar dep,

Jýrekke qayghy baylaghan edin,

Aqyngha sóitip ainalghan erim Mahambet!

Zamandar ólip kózge múng qatqan.

Oyran bolghasyn ózdering jatqan abaqty.

Jeltoqsanda da ah úryp edik,

Tәuelsizdikting aqyry kelip, tany atty

Tabyldy Dosymov kenes dәuirinde oryn alghan adamdar sanasyndaghy dýniyeqonyzdyq, materialdyq baylyqty  basqadan biyik qoiy siyaqty teris minezderdi syngha aldy, ómirding mәnining jighan dýniyede emestigin jana zaman tilinde, gitara yrghaghymen tyndar qúlaqqa jetkizuge tyrysty. Kezinde danyshpan Abay Eskendir jayly poema jazyp oqyrmanyna ómirding mәni baylyqta emes ekendigin mysalmen týsindirse, Tabyldy aqyn dýniyening mәni jayly oilaryn «Tabyldyng әni» shygharmasynda  zamanauy tilmen jetkize bildi.

Sol jaqqa attanasyng bәri barghan,

Qalady kókireginde alyp arman.

Qalady auyzynda sary tisin,

Qalady garajynda sary «Volgan».

Bireude aqshang qalar qaryz alghan,

Múrnyndy, shaqshang qalar, zәri jarghan.

On bólme ýiing qalar, qiyn bolar,

Óitkeni bәri jalghan, bәri jalghan...

Búl qazaq mol baylyqty tekke izdeydi,

Aqshandy milliongha jetkiz meyli.

Senimen búl qúdayym o dýniyege,

Som týgil, soqyr tiyn ótkizbeydi.

Jana zamanda ruhany baylyqtan túl bolyp, tek materialdyq baylyqty pir tútqan qoghamda oryn alyp jatqan ersi qylyqtar men jappay ruhany azghyndau oryn alghanyna kýiingen aqyn, dýniyening jalghandyghy, adamdardyng óz әreketi ýshin týbinde jauapqa tartylatyndyghy jayly oilaryn  «Ruh» óleninde jalghastyrady.

Men búrynghy saudagermin salqyn qan,

Baqyrynnan baqyt izdep sharq úrghan.

Tarazydan talqan útyp jýrgende,

Qarghys alyp qalyp edim halqymnan.

Men de jerding perzenti edim aryndy,

Baylyq ýshin salyp edim barymdy.

Bir aq týnde Ázireyil keldi de,

Jahannamgha attandyrdy janymdy.

Alla maghan jazghannan song óludi,

Las tәnimdi salyp qaldy kór uly...

Ómir boyy ólip óship jinaghan,

Aqsham qaldy mazarymda kómuli.

Janym mening úshyp baryp jyraqqa,

Ahiyrette azap kórdim bir apta...

Jerde qylghan kýpirligim ýshin de,

Qúday meni jibergen joq júmaqqa.

Jalpy, kenestik sayasat saldarynan qazaqtyng bar jaqsy men jaysanynan airylyp, el tútqasyn kedey úrpaghynyng ústauy, kommunistik partiyanyng jasaqtaghan biyleushi tobynyng últtyq mýdde men últtyq armannan jyraqta qalghanyn, tek mansap pen lauazym jolynda kezdesken kedergini jaypay ótip, degenine jetpey tynbaytyn kenestik zaman sheneunikteri  jayly aqyn óz oiyn «Zamany zar» óleninde ózgeshe órbitti.

Asau úldary armangha jetpey, biyikke jetpey tý-u asqar,
Tórt-bes shandyghyn tozgha sap tozyp, jýnjip ketkende juastar.
Qayyn atasyn kәmpeskeletip, kók etik kiyip bәldendi,
Auyzy asqa jarymay ósken, shúlghaudan shyqqan shuashtar,

- dep  keletin jyr joldaryndaghy «Shúlghaudan shyqqan shuashtar» kompartiyanyng basynda otyrghan biylikshil top edi. «Barlyq elding proletariaty biriginder» úranymen qúrylghan totalitarlyq jýiede biylikke dәstýrli qazaq elitasynyng ókilderi, qalyptasqan tirkespen aitqanda «jaqsy men jaysannyn» emes, kedey taptyng ókili keletin ereje bolghan (N. Lahanúly. Tәuelsizdik kezenindegi qarsylyq әnder. www.azattyq.org/content/blog/2193804.html.).

Tabyldy Dosymovtyng ózin jyraulardyng jalghasy dep sanauynda ýlken mәn bar, sebebi, ol kezindegi qazaqtyng úly jyraulary salghan jolmen jýrip, óz zamanynda eshkimnen taysalmay oiyn ashyq týrde ortagha sala bilgen az ghana azat oily jannyng biri edi. Osy tústa aqynnyng kurstasy Serik Janbolattyng pikirin keltire ketu artyqtyq etpes degen oidamyn, «Tabyldyng ereksheligi - jyraulyq dәstýrdegi ruhty býgingi zamangha beyimdegendiginde. Onyng gitarasy qazaqtyng ruhymen sóiledi. Aqyndyghy bar, oryndaushylyghy bar, sazgerligi bar osynyng bәri qosylghan kezde naghyz jyraulyq dәstýrding býgingi zamanghy beynesi emes pe? Qazaqtyng jyraulyq dәstýri epostarda, dastandarda nege qalyp qongy kerek? Erlik, órlik ruhy býgingi zamangha beyimdelui kerek. Tabyl sonyng bastauynda túr» (J.Jýrsin. Aqtóbede Tabyldy Dosymovty eske aldy. azattyq.org). Ol ózi kuә bolghan jaylardy ólenge qosty, elde oryn alyp jatqan jaghdaylargha bey-jay qaray almady,  kenestik kezde qalyptasqan jaramsaqtyq pen últsyzdyqty, mansapqorlyq pen satqyndyqty ashyq syngha aldy.

Mandaygha jazghan taghdardyng sory - qazaqqa ghana qazaq qas,
Sondyqtan zarmen, tabaqtas boldy, azapty minip tozaq qas.
Tereging qurap, tekti ering tulap itjekkenge asyp ketkende,
Tenselgen elge sen tóre boldyn, teksizden tughan tezekbas.

Sol bir teksizder dastarhandardy teuip bir ketse tórden kep,
Jaramsaq qular jýitkidi talay Mәskeuden úshqan «orden» bop.
Qara ZIYM-derding alashandaghyn shampanmen juyp tazartyp,
Tórelerge arnap qúlyn soyghandar tiri jýr әli ólgen joq...

Jana zaman kelip, tәuelsizdikti qolgha alghanmen de basshy oryndarda sol bayaghy kommunisterding ornyghyp, elding sanasynyng janaruy men ruhynyng kóteriluine qatysty mәselelerding kóterilmeuin, til, din, dil mәselesinde aitary bar túlghalardyng naqty әreket jasauyna mýmkindikting bolmauyn aqyn kýiine otyryp, «Jeltoqsandaghy jabyrqau» atty ólenge qosty.

Shamyrqaghasyn sharshaghan mening miymday,

Kókiregimde sher shemen kóshti tiylmay.

Áli de qansha beynet shegesing tughan el,

Óz asyldaryng óz qajetine búiyrmay?!.

Jalpy shygharmashylyq adamynyng kóp jaghdayda ózgelerge týsiniksiz bolyp, ómirden kóp tayaq jeytinin, shyndyqty aitam dep ayaghyna shyrmau týsetinin, ór minezdilerding shyrmaugha týsip, órge ayaq basa almaytynyn aqyn kelesi jyr joldarynda kýiine bayandaydy:

Bolmysty kezip bayqasan, jaymen angharyp,

Dýniye-jalghan, aqylmen oilaghangha anyq.

Qay tentegine tektilik tanytar deysin,

Mahambetining basymen oinaghan halyq...

Aldynda ardyng aqtyghyng sanattan óship,

Sәtsizdik-sayqal jatqanda tamaqtan osyp.

Shayyr bitkender shyrmalyp shyrmauyq-múngha,

Jútady sosyn qayghyny sharapqa qosyp...

Bardtyq óner qazaq topyraghy ýshin de jat emestigin, onyng jyraulyq ónerding jalghasy bolyp tabylatyndyghyn nasihattaudan jalyqpaghan aqyn adamdardyng ómirding ótkinshi ekendigin esten shygharmauyn tiledi, adamnyng ólimning barlyghyna senip óz isine jauapkershilikpen qarauyn jaqtady. «Bauyrjan dos...» óleni onyng jalpy qazaq qauymyna arnaghan ýndeui sekildi...

Tauym qaytyp opasy joq,

oryndalmas armannan,

Men de bir kýn jónelermin mynau

fәny jalghannan.

Mendik jýrek sóner me eken,

semer me eken mәngilik,

Talay senip, talay ret aldanghan...

Dostar sonda qabirime kelmender,

Tirilerdi tanymaydy ólgender.

Dostar sonda kóz tikpender tabytqa,

Men senderdi kýtem ylghy tamúqta...

Ólmender,

Erlender...

Birge oqyghan joldastarynyn, dostarynyng estelikterin oqy otyryp Tabyldy Dosymovtyng últjandy, últtyq namysty ózgeden joghary qoya bilgen, ór minezdi azamat bolghanyna kóz jetkizdim. Ózgelerden Tabyldy Dosymovty ereksheleytin taghy bir jayt onyng ómirin auylda ótkiziui bolsa kerek, ol ata anasynyng jalghyz úly bolghandyqtan oqudy bitirip auylgha qaytady. Ómirining sonyna deyin ózi tughan elde әrtýrli qyzmetter atqarady. Ámirjan Qosanovtyng bergen pikirine sýiensek, «Auylda jýrip Tabyl tvorchestvo adamdaryna tәn keybir teris qasiyetterden, rugha, jýzge bólinushilikten, әsire kórealmaushylyqtan, laureattyqtar men syilyqtargha talastardan alys boldy» (Á. Qosanov. Auylgha barghan ziyaly. Jas qazaq. 29 qazan  2010 jyl, № 42 - 7 b.). Aqynnyng qalanyng qym quyt tirliginen alysta boluy onyng sanasynyng ózge úsaq nәrselermen ulanbay, el ishinde jýru arqyly halyqtyng bastan keshirip otyrghan halin úghynyp, últtyq oy baghytynda shygharmalar tudyruyna sebep bolghanday.

Jalpy,  Últtyq kitaphanadan qansha izdegenmen, Tabyldy Dosymovtyng ólender jinaghyn taba almadym, baspasóz betterinen de tek onyng kurstastary, zamandas dostary jazghan estelikterden ózge jarytymdy material da kezdestirmedim. Tipti, aqynnyng ólenderining bir toptamasynyng birneshe gazette qaytalanyp jariyalanghany bolmasa ómirining songhy jyldary jazghan dýniyeleri baspasózde jariyalanbaghan-au degen pikir qalyptasty mende. Bauyrjan Babajanúly búl turasynda bylay deydi: «Qazaqtyng túnghysh bardynyng ne jóni týzu kitaby shyqpapty, Astana men Almatyny bylay qoyghanda, ózi tughan oblystyng ortalyghynda da jeke konserti úiymdastyrylmapty. Tipti óz audanyndaghy konsertte de shetke qaghylypty birde...» (B. Babajanúly. Ómirdi mynau, qalqam au mәngilik deme. Ayqyn 19 sәuir 2012 jyl, № 71  - 22 b.). 2007 jyly qazaq radiosynyng «Atameken aspanymen» jobasy boyynsha Atyraugha baryp Dabyldy Dosymovtyng әn  jinaghyn ala kelgen jurnalist Altyn Imanbaeva onyng әnderining kórkemdik kenesting talabynan shyqpay efirge berilmey qalghanyn, sóitip Tabyldy әnderining radiodan beriluine rúqsat berilmegendigin eske alghan (M. Ábsattar, Tabylsyz ótken bir jyl... Alash ainasy, 14 qazan 2011 jyl, № 182 -  5 b.).

Ómirining basym bóligin auylda ótkizgen aqyn ózin jete týsine bilmegen sol ortadan da mezi bop bir uaq Almatyny ansaghany jayly onyng «Alyp ket meni auyldan, agha» atty óleninen habardar bolamyz.

Alyp ket meni auyldan, agha,

Seni ansap biraz shet jýrdik.

Men ómir sýrgen qauymgha qara-,

Aynalysqany boq tirlik.

Janymdy salma zarlatyp otqa,

Bolmysym seni kýtti әr kýn.

Alyp ket meni Almaty jaqqa,

Azaptan sýitip qútqarghyn.

Rәsuasy bolyp essiz ghalamnyn,

Denderim - tughan jerimde.

Mahambet qúsap

Bassyz qalarmyn,

Qaraoydyng qara kórinde.

Almatygha saghynysh, qazaqtyng ziyaly qauymynyng qút mekeni bolghan shahardy ansau aqynnyng kelesi óleninde jalghasyn tabady:

Almatysyz jetpeytindey birdene

Qayghy-qúmda qayyrlauly jyr-keme

Tuma bauyr tapsa-daghy kónilin

Toryghumen ótkizude ómirin

Tughan auyl deytin "Úly" týrmede...

Óz basym búryn shygharmashylyghymen tanys bolmaghan bard aqyn Tabyldy Dosymovtyng birneshe ólenin internet betinen oqyp, onyng ólenderining el men jerge degen sýiispenshilikke toly, eshkimnen taysalmaytyn ór sipatyn kórip osy maqalany jazudy úighardym. Aqyndy ózgesheleytin qasiyeti onyng bir ólenmen ýlken bir dәuirde últtyng basynan keshken qiynshylyqtaryn tolyqtay bere aluynda jәne eshkimnen taysalmay óz oiyn ashyq bildire alatyn batyldyghynda dep topshylaugha bolady. Meninshe, kenestik sayasat kesirinen órlikten airylghan últtyq ruhty janghyrtuda, halyqtyng qúldyq sanadan qútylyp azattyqtyng mәnin týsinuine Tabyldy Dosymov jyrlary óz ýlesin qosa alary aqiqat.

Abai.kz