«Jas Alash» gazetining 2013 jyl 29 nauryz (júma) kýngi № 24 (15794) sanynda M. Mynjasarúly degenning «Kolledj týlegi ózin «Akademiyk» sanaydy  Jasan Zekeyúlyn Atamekenge memleket basshysynyng ózi shaqyrtqan ba?» degen aiyptau maqalasy jariyalandy. (http://old.abai.kz/content/kolledzh-t-legi-kalai-akademik-atandy-nemese-zhasan-zekeiylyn-atamekenge-elbasy-shakyrtkan-b) Men osy maqala qozghaghan mәseleler turaly oy órbitemin. Áueli maqala taqyrybyna qaranyz.

Sonda qalay? Kolledj oqyghandar akademik bolmaydy degen zang bar ma? Ýnemi bilimin jetildirip aspirantura oqysa.. Elge enbegi sinse, memleketting damuyna ýles qossa, nege baghalanbau kerek?  Búl degeniniz Jasan Zekeyúlyn ghana emes tútas kolledj týlekterin qorlau ghoy. Jasan Zekeyúlyn memleket basshysynyng ózi shaqyrtqan ba? Deydi. Endi kim shaqyrtty? Seni, meni, býkil jer sharyna taryday shashylghan qazaqty otanyna shaqyrghan elbasy Núrsúltan Nazarbaev.  Bilip qoyynyz, siz ben bizdi, Jasandy.. tarihy otanyna shaqyrghan Viktor Hrapunov, Múhar Ábiliyazov, Rahat Áliyevter... emes.

M. Mynjasarúly «... Jasan Zekeyúly Ile medisina mektebinde 4 jyldyq arnauly kurs oqyghan» deydi. Múnda túrghan ne bar? Oqypty ghoy. Pekiyn, Tyanjin qalalarynda óz qarajatymen bilimin jetildirgeni shyndyq. Búl jiyrma jyldyng aldyndaghy әngime.

«Jas Alash» gazetining 2013 jyl 29 nauryz (júma) kýngi № 24 (15794) sanynda M. Mynjasarúly degenning «Kolledj týlegi ózin «Akademiyk» sanaydy  Jasan Zekeyúlyn Atamekenge memleket basshysynyng ózi shaqyrtqan ba?» degen aiyptau maqalasy jariyalandy. (http://old.abai.kz/content/kolledzh-t-legi-kalai-akademik-atandy-nemese-zhasan-zekeiylyn-atamekenge-elbasy-shakyrtkan-b) Men osy maqala qozghaghan mәseleler turaly oy órbitemin. Áueli maqala taqyrybyna qaranyz.

Sonda qalay? Kolledj oqyghandar akademik bolmaydy degen zang bar ma? Ýnemi bilimin jetildirip aspirantura oqysa.. Elge enbegi sinse, memleketting damuyna ýles qossa, nege baghalanbau kerek?  Búl degeniniz Jasan Zekeyúlyn ghana emes tútas kolledj týlekterin qorlau ghoy. Jasan Zekeyúlyn memleket basshysynyng ózi shaqyrtqan ba? Deydi. Endi kim shaqyrtty? Seni, meni, býkil jer sharyna taryday shashylghan qazaqty otanyna shaqyrghan elbasy Núrsúltan Nazarbaev.  Bilip qoyynyz, siz ben bizdi, Jasandy.. tarihy otanyna shaqyrghan Viktor Hrapunov, Múhar Ábiliyazov, Rahat Áliyevter... emes.

M. Mynjasarúly «... Jasan Zekeyúly Ile medisina mektebinde 4 jyldyq arnauly kurs oqyghan» deydi. Múnda túrghan ne bar? Oqypty ghoy. Pekiyn, Tyanjin qalalarynda óz qarajatymen bilimin jetildirgeni shyndyq. Búl jiyrma jyldyng aldyndaghy әngime.

Maqala avtory 1989 jyldyng mausym aiynda qyzyl kommunisterding beykýna jastardy qyzyl qangha bóktirgen «Tyaninimzni» alanyndaghy  oqigha turaly aita kelip, Jasannyng 6 bettik pikirin kóldeneng tartady. Mening tang qalatynym, qytaydan keshe ghana kelgen M. Mynjasarúlynyng miynan búrynghy ómirining barlyghy juylyp ketkenge úqsaydy. Bylayghy júrtqa týsinikti bolu ýshin aitayyn: qytaydaghy barlyq mekemelerde (memlekettik jәne memlekettik emes) jýrgizilip otyrghan sayasat jayly «Ýirenu Taqtasy» degen bolady. Oghan barlyq qyzmetkerler kommunistik partiyagha ýn qosqan adaldyghyn bildirip maqala jazugha mindetti. Oghan kezinde andaghy Mynjasarúly da, men de... qysqasy qytaydaghy halyqtyng bәri osynday nauqandy kórgenbiz. Qaytemiz? Biz jasaghan elding sayasaty solay bolsa!

Oghan múndaghy qazaqtarda tang qalmaydy. Óitkeni kezinde osynday qyzyl nauqandar «keshegi sovettik Qazaqstanda da» bolghan.

Maqalada: «Ile Qazaq avtonomiyaly oblystyq Kýitún ortalyq auruhanasyda qyzmet etken Jasan Zekeyúly.... bir jyldyq synaq merzimi ayaqtalghan song 1990 jyly 25 jeltoqsanda eng tómengi 8- dәrejeli qyzmetker ataghy berilip, jalaqysy 126 yuanigha ósirilipti.» deydi. Búl da tanghajayyp qúbylys emes. Qytayda joghary oqu orynyn bitirgen barlyq jastar bir jyldyq synaq merzimi ayaqtalghan song baryp resmy qyzmetker bolyp sanalady. Odan keyingi ósu joly, nәtiyjesi, qyzmetker ataulynyng ózine baylanysty.

Maqalada sol kezdegi emhananyng bas dәrigeri Shýy Shanchuannyng baghasyn kóldeneng tartady. Múnda «Ózinin(Jasannyn) biliktiligin jetildiru arqyly kókirek syrtqy aurular bólimindegi ýnemi kezdesetin nauqastargha jәne salmaqty nauqastargha diagnoz qoyyp, emdey alatyn dengeyge jetti»,- depti.» taghy birde «... Al ózi( Jasan Zekeyúly) enbek etken bólimning 1992 jyly 7 shildedegi qortyndy pikiri bylay jazylghan: «Óz mamandyghy boyynsha negizdik teoriyamen tanys. Shamaly tehnikalyq sheberlikti mengergen. Auru tarihyn jazu men kýndelikti kezdesetin nauqastargha em jasay alady. Qarapayym operasiyalardy jasaudy negizgi jaqtan mengergen. Júmys qabileti jaqsy. Orys tilinen әlippelik negiz qalaghan. Arnauly kurs bitirgennen keyingi júmys tәjiriybesi felidsher ataghyn beruge layyq». Búl 21 jyldyng aldyndaghy ne bәri 25 jastaghy Jasan jetken biyik qoy. «...әriyne, pysyq әri qoghamdyq júmystargha belsendi bolghanyn osy múraghat qújattardaghy kolledjdegi oquyn ayaqtar kezdegi toltyrylghan anketalarda jazylghan tórt jylda jeti ret syilanghany jәne óz synyptastary men Salauat degen últy  úighyr ústazynyng minezdemeleri aighaqtaydy.» al kerek bolsa, M.Mynjasarúly Jasandy maqtap otyr. Áu, basta dattaugha bel bughan «aryzshymyz» ózi shatasyp ketedi.

Qadirli oqyrman, sәl sabyrmen qarayyqshy,. Birdi aityp birge ketken «qojanasyr» bauyrym, Jasannyng biz bilmeytin keremet deregin dayyndap beredi.  Qaranyz Jasandy ilikke alghysyz etkisi kelgen danyshpanymyz bas dәrigerdin, taghy basqalardyng osynday keremet baghasyn da qosyp jiberipti. Ózing aitshy, búl az jetistik pe? Endi  ne kerek?

M. Mynjasarúly ózin qúndy derektermen qamdaghan azamattyng  mynaday bir janalyghyn alaqaylap jazady. Úzyn yrghasy bylay: Jasan Zekeyúly 1995 jyly 7- aidyng 19-y kýni Ly familiyaly nauqastan 85 yuani (qazaqstan aqshasy boyynsha 2040 tenge) bopsalap alghan - deydi. Shynyna kelsek әlgi nauqas tezirek  bilikti dәrigerge qaralu ýshin,  shetelden jana әkelingen medisinalyq ozyq tehnikamen tekserilu ýshin  Jasangha 85 yuani úsynghany shyndyq. Múny bir dәriger kórip qoyghan, auruhana basshylyghyna jetkizgen. Qazaq bolghany ýshin Jasan qúrbandyqqa shalynghan. Qazirgi kezdi kórseng ghoy qytay auruhanalarynda tanys dәrigerlering bolmasa, belgili mólsherde tartu- taralghy bermeseng auruhanadan jazylyp shyghamyn dep oilamanyz. Búl ózi jazylmaghan zan. (әriyne onyng betin aulaq qylsyn).

Atalmysh maqalada M. Mynjasarúly Jasan sabaq alghan Qúng Sún, Ly Jy Sun degen bilikti dәrigerlerding bolghanyna kýman keltiredi. Saghan tapsyryspen maqala jazdyrghan qúrdas dәrigering 2 milliardqa juyq qytaydan qansha dәrigerdi biledi eken!?

Maqalanyng bir jerinde « Jasan Zekeyúly sert berip kompartiyagha mýshe bolghan, qazir «Núr Otannyn» mýshesi deysin.  Aynalayyn-au,  Kompartiyagha kim mýshe bolmady!? Býgingi memlekettik biylik basyndaghylardyng týgelge juyghy keshegi kompartiya mýsheleri emes pe?

Qazirgi qytayda ekining biri Kommunistik partiyagha mýshe. Qaytesin? barlyghyn qyryp salayyn dep pe edin?!

Kórip otyrghanymyzday 1995 jylgha deyin Jasan Zekeyúlyn ayaqtan shalushylar kóp bolghan. M. Mynjasarúly ózi atap kórsetkendey Kýitún ortalyq auruhanasy: «Jasan joldas my syrtqy aurulary, kókirek syrtqy aurulary bólimderine júmysqa qaytarylsyn! 1995jyl 9- aidyng 6- kýni.» (Bólim mengerushisi bolghanyn әdeyi jasyryp qalady). Mine osynday qaqpaylargha shydamaghan azamat 1996 jyly qazaqstangha tuysshylay kelip qaytpay qalghan. Mine naghyz patriot. Áueli Jasan qyzmet etken auruhana 54 ay boyy ony partiya qatarynan shygharmaghan. Sebebi, kerek adam. Qayta ainalyp kelip qala ma? Degen ýmitte bolghan.

Mәrtebeli M. Mynjasarúly búghan kýman keltirmey- aq qoy. ózinnen basqalargha kýdikpen qaraytyn әdetinning búrynnan bar ekenin jaqsy bilemin..

Nege búlay bolady? - degen súraqtaryng  kóp  eken ghoy. Endi soghan jauap bereyin:

1.     Jasan Zekeyúly Syzghanov jәne S. Aspendiyarov atyndaghy últtyq medisina uniyversiytetining «Hirurgiyalyq syrqat» kafedrasynyng aspiranty. Jetekshisi: Aman Núrmaqov, t.b bilikti ústazdar.

2.     Jasan Zekeyúly «Ómirdi qorghau» qayyrymdylyq qorynyng qúryltayshysy. Qor qúrylghan kezde mýgedekterge arnalghan qayyrymdylyq konserti bolghan. Halyqtan týsken barlyq qarajatty mýgedek qyzgha tapsyrghan. Jasan búl qorgha keyinirek jerlesi Múratqan Shoqan degen aqyndy jauapty etip taghayyndaghan bolatyn. Kóp úzamay ekeui bólinip ketti.

3.     Jasan Zekeyúly Halyqaralyq iynemen emdeu akademiyasynyn, Resey halyqaralyq shygharmashylyq akademiyasynyng «akademiygi». Mynany bilgenimiz jón. Jasan Qazaqstan Últtyq Ghylym akademiyasynyng akademiygi emes. Salalar men qoghamdyq úiymdarda múnday ataqtardy beru ýrdisi bar. Biraq memleket tarapynan moyyndalmaydy. M. Mynjasarúlynyng janyna batqan osy «Akademiyk» atauy bolsa kerek. Mysal ýshin aitayyn:  Akademik Múrat Júrynov Qazaqstan últtyq ghylym akademiyasynyng preziydenti.  Koorparasiya basshylary da «preziydent» dep atalady. Alayda olardyng memleket preziydenti emes ekendigin júrttyng bәri biledi.

4.     Jasan Zekeyúly Vena uniyversiytetining « Qúrmetti professory»

5.     Jasan Zekeyúly Halyqaralyq «Sokrat» ordenining iyegeri.

Osynday mәrtebeli ataqtardyng barlyghyn Jasannyng alghany  aqiqat.

Qazaqstan, QHR, AQSh, Japoniya, Avstriya, Resey qatarly memleketter Jasangha ataq bererde Mynjasarúlynan aqyl súrau kerek pe eken!?

Barlyq ataq ataulydan qúr alaqan jýrgen saghan osy mәrtebeler nәsip bolsa «jyrtylyp» qalar edin, qargham.

Qúrmetti M. Mynjasarúly bauyrym, sen aitqanday Jasan dәrigerge jyly lebizder bildirgen memleket jәne qogham qayratkerleri, ziyaly qauym ókilderi, aqyndar men jazushylar, syrqatynan sauyqqan nauqastar, (gazet- jurnal, radio- telearnalar) búqaralyq aqparat qúraldarynyng barlyghy aqymaq pa? Senimen әlgi Kýy Tún qalasynan derekti qújattar әkelgen dәrigering ghana kemenger me? Endi sennen jauap kýtemiz.

Bilikti dәriger Jasan Zekeyúly neshe myndaghan nauqastargha tegin kómek kórsetken meyirimdi, qayyrymdy azamat. Deytúrghanmen  Jasan Zekeyúly sýtten aq, sudan taza desek әbestik bolady. Ras, keyde Jәkenning «akademikpin» dep dýrildep ketetini shyn. Bylayghy júrtqa ynghaysyz seziletini jasyryn emes. Hakim Abaydyn: «Ónerpaz bolsang arqalan...» degen mәngi ólmes sózin eskersek, oghan da keshirimmen qaraugha bolady.

Býkil elge 5000 - 7000 danamen taralatyn «Jas- Ay» medisinalyq jurnalyn nege úmyt qaldyrdyn? keremet emes pe?! Qazir býkil halyq oqulyq retinde paydalanyp otyr. Oghan kelip týsken myndaghan alghysqa toly hattar kuә.

M. Mynjasarúly maqalasynyng sonynda: «Ártýrli ortalarda jýretin, qogham jәne memleket qayratkerlerimen, elge tanymal túlghalarmen janasyp suretke týsu arqyly «imidjin» jasaugha sheber Jasan myrza osy atalghan súraqtargha jauap berse, osydan tuyndaytyn kókeydegi ózge saualdyrdy taghy qoyatyn bolamyz...»- dep, aibar kórsetip, qorqytady ózinshe.

Sýiikti bauyrym-au, keyingi kezde sýikimsiz bolyp barasyn. Saghan aqyl aityp, aitaqtap qoyatyn «Ghúlamalaryndy da» jaqsy bilemin. Aytaqqa jýgirgendi bizding qazaq basqasha ataydy. Ony aitugha auzym barmay otyr. Anaghan sybyrlap, mynaghan jybyrlap jýretin әumeser әdetindi qoysanshy, bauyrym! Áytpese dәrigerlik salasy sen ekeuimizding múrynymyzgha iyisi barmaytyn kýrdeli mamandyq emes pe!? Bir azamatty aiyptaymyn dep jalghan at jamylatynday ne kýn tudy basyna? Keshegi qughyn- sýrgin zamany emes qoy.

Esine sala keteyin, qazir biz naryqtyq týzim jolgha qoyylghan qoghamda jasap otyrmyz.. Sondyqtan sauda dýkenderi, stomatologiya, jekeshe auruhanalar men emhanalar, notariuster, kitap dýkenderi, dәrihanalar, tamaqhanalar, qonaq ýiler, t.b- lar kóptep sanalady. Árkim ózi qalaghan ornynan qajetin qanaghattandyrady. Halyqty, naryqty sen ekeuimiz jónge salmay- aq qoyayyq. Óz janymyzdy baghyp alsaq ýlken olja. Anany jaqtap, mynany dattap qanday múratqa jetemiz?! Aspannyng asty, jerding ýsti bәrimizge tarlyq etpeydi. Bilemin sen kóp sharshadyn. Endi bir uaq demindi alyp, entigindi bas. Ómir alda. Qolymyzdan keleri shamaly, tauyqsyz da tang atady...

Men seni bilip otyrmyn. Ózing atyndy jasyrghan son, mening de atymdy ashyq aitqym kelmedi. Naghyz ary taza azamat bolsang ashyq әngimege shaqyramyn! Eger olay isteuge batyldyq etpeytin bolsan, endi sening qúpiyandy men ashatyn bolamyn. Osyghan shydasang әkel, ong qolyndy!!

Atyn ózgertkish bauyrym, әkenning atyn Mynjasar depsin. Jalghan laqap bolsa da sәl oilanyp alghanyng jón. Adam myng jasamaydy, qúzghyn myng jasaydy .

K. KÓPJASARÚLY

Abai.kz