Aspandy jau qamady,

Abaqtygha úqsaydy...

Bireu tonyn jamady -

Býtin bolyp shyqsa iygi.

 

Túralatyp, jan alar

Túman basty Aqsaydy.

Joq izdegen balalar

Birin biri tapsa iygi.

 

Taghy meni tandar mún

Ashyq kýndi ansaydy.

Túmanytqan jandardyn

Baqyttary jansa iygi.

 

Úqsap kóshe monshagha,

Belgisizdik qúrsaydy.

Meyli, qanday bolsa da

Ómir ketpey túrsa iygi.

 

Keudemdegi saghatym

Qalghan kýndi ólsheydi.

Bir silkinip alatyn

Ghajayyp sәt kelse iygi...

 

Bir saghynysh balalap,

Kóktem iysin kókseydi.

Say-salany saghalap,

Bir jyly jel jetse iygi...

 

*        *        *

 

Qalyndar júqa janymdy qútyryp, tepti,

Bәrin de kórip, bilesing janaryng qalsa.

Trolleybustar talaydy týkirip ketti,

Ishinde sonyng bolmadyn, amalym qansha...

 

Songhy ret kýlgen kóktemning kózderin ansap,

Sonynan qaytqan qústardyng ermedim jylap.

Ózgege ketti jastyghym, ózgerip, alshaq,

Soghysta ólgen sarbazday kelmeding biraq.

 

Kýtumen ótken kýnimdi kóp kórding be eken,

Atyndy kóshe әnine qosady kýnde.

Aspandy jau qamady,

Abaqtygha úqsaydy...

Bireu tonyn jamady -

Býtin bolyp shyqsa iygi.

 

Túralatyp, jan alar

Túman basty Aqsaydy.

Joq izdegen balalar

Birin biri tapsa iygi.

 

Taghy meni tandar mún

Ashyq kýndi ansaydy.

Túmanytqan jandardyn

Baqyttary jansa iygi.

 

Úqsap kóshe monshagha,

Belgisizdik qúrsaydy.

Meyli, qanday bolsa da

Ómir ketpey túrsa iygi.

 

Keudemdegi saghatym

Qalghan kýndi ólsheydi.

Bir silkinip alatyn

Ghajayyp sәt kelse iygi...

 

Bir saghynysh balalap,

Kóktem iysin kókseydi.

Say-salany saghalap,

Bir jyly jel jetse iygi...

 

*        *        *

 

Qalyndar júqa janymdy qútyryp, tepti,

Bәrin de kórip, bilesing janaryng qalsa.

Trolleybustar talaydy týkirip ketti,

Ishinde sonyng bolmadyn, amalym qansha...

 

Songhy ret kýlgen kóktemning kózderin ansap,

Sonynan qaytqan qústardyng ermedim jylap.

Ózgege ketti jastyghym, ózgerip, alshaq,

Soghysta ólgen sarbazday kelmeding biraq.

 

Kýtumen ótken kýnimdi kóp kórding be eken,

Atyndy kóshe әnine qosady kýnde.

Túmandy týnde adasyp, joq boldyng ba eken?

Tramvay sensiz saldyrlap, bosady mýlde.

 

Álde sen mýlde basqasyn, armanyng bóten,

Keudemde býgin erekshe sezildi býlik.

Sen bar dep, beker ózimdi aldadym ba eken -

Shynayy ómir baryna kózimdi júmyp...

 

Jauaby әsem jastyqtyng jeligi ketti,

Qalyndar júqa janymdy soghady kýnde.

Ózine jetem deumenen ómirim ótti -

Baryna sengen kezderding obaly kimge,

Ádilet?!

 

*        *        *

 

Kózing jasyn kól qylyp,

Aljydyn, qantar, aljydyn!

Qyspaghynan qútylmay

Jýrgen janday qarjynyn.

Kók temirge jol qylyp,

Jýikening tozghan qaldyghyn.

Oryndap jýrmiz jýgirip,

Allanyng bergen jarlyghyn...

Keshegi kemsiz dýniye

Últaraqtay tar býgin.

Shimay-shatpaq siyaqty

Shyr ainalghan әr kýnim.

Tau basyna jete almay,

Ár tóbede qaldy ýnim.

Týsinuden qap baram

Tirshilikting qaljynyn.

Alasartyp barady

Arqamdaghy tau-jýgim.

Asha almaghan jandaymyn

Asyly kóp sandyghyn.

Jaghympazdar jaylaghan

Tóniregin jaldynyng -

Týsine almay baramyn

Pendeshilik dan-dúnyn.

Qojayyny as bermey

Qoyghan ittey qanghydym...

Taghy qanday syiyng bar,

Tanghajayyp taghdyrym?

Kóktem edim bir kezde

Endi, mine, qarlymyn

Qayda ketting kórinbey,

Aspandaghy han-kýnim?

Ashpaymysyng kózindi?!

Aytpaymysyng sózindi?!

Almaysyng ba moynynan

Armanymnyng dar jibin?

Sen kórinseng bir sәtke,

Keshirer em barlyghyn...

...aq qaghazgha aitqan son

Qara týnde qaldy mún...

 

*        *        *

 

Qanshama ret kezikting qarsy aldymnan,

Talay seni tanymay ketkem ótip.

Bireulerge ózinsing әn saldyrghan,

Bireulerdi ólerdey ókpeletip.

 

Eliktirip, elestey joq bolasyn,

Kýndey shygha kelesing qaydan kýlip?

Bir jolasan, shýpirlep kóp qonasyn,

Bireulerding bastaryn ainaldyryp.

 

Bir jetesing kýderin ýzbegenge,

Bylyghy kóp jýrekten jerinesin.

Tappay, tauym shaghylyp, izdegende

Kózderinen úlymnyng kórinesin.

Baqyt...

 

*        *        *

 

Jýrip kelem kóshemen jaydaq, tayghaq,

Sekirtedi sezigim antúrghanday.

Qara qazan týbinde qaynap-qaynap,

Dýniyening qyzyghy sarqylghanday.

 

Jau izdegen jandardy týsinbedim,

Qata almadym jolynda qarys-kektin.

Bolghannan song shamaly kýshimde min,

Aydalagha bólinip, alys kettim.

 

Janym kýiip, batamyn taghy nugha,

Jalghastyram amalsyz aq әnimdi.

Allashyl bop, kýnәdan arylugha

úry sauap jinaghan zamanymdy...

 

Úyalatyn kim qaldy argha qarap,

Qaytararday júrtymnyng qayran baghyn?!

Jýr músylman bolghanyn jarnamalap,

Qarynyna qansha may baylanghanyn.

 

Kónilimning jaylauy taz bolghanday,

Shoshynamyn osylar týsime ense:

adamdy aldap, jighany az bolghanday

aldaytúghyn Allany kýshi kelse.

 

Ómir degen olargha túiyq kóshe,

Solar - qúday jazalap, shyn atatyn.

Bireu eger ózinen biyiktese,

Tabanyna múz qoyyp, qúlatatyn.

 

Júmyryna júq bolmas jútsa bәrin,

Kórip, bilip, enbegin baghalar kim  -

tizgin ústap, tirige úqsaghanyn

besiginen bezingen balalardyn...

 

Kóshelerding keudesin temir qúrsap,

Kórerimdi kórmekke jýrip kelem.

Toqtaghanday boldy da ómir bir sәt,

Qayta ketti bastalyp ýmitpenen...

 

*        *        *

 

Núr-jauynnyng tolastamay legi,

Shu qalada qanday qyzyq adasu!

Qaranghyda jaryq tóger reni

Qanday qyzyq telefonmen jarasu!

 

Jolyqqanday qys ishinen bir kóktem,

Qaranghyda qaghaz benen qalamsyz,

Qanday qyzyq telefongha syr tókken

Aghyl-tegil, alansyz...

 

Aspan týstes alaqanday taqtagha

Áppaq joldar tiziledi tabanda.

Raqmet, jyr jazugha shaq qana

Telefondy oilap tapqan adamgha!

 

Qúlan-taza jazylghanday qotyrdan,

Oghan baqyt әkelgendey búl ay sәl.

Telefongha óleng jazyp otyrghan

Bireu kórsen, hal-jaghdayyn súray sal...

 

*       *        *

 

Jýz ret qúlap, jýz ret túrdym,

Qúlarmyn talay әli men.

Nan ýshin talmay qyzmet qyldym

Bala-shaghanyng qamymen.

 

Únamay eshbir jiyn da maghan,

Jaqsymen kelem jarasyp.

Jýrsem de qara qúiynnan aman

Ólennen qaldym adasyp...

 

Kóp boldy minip, jeke ketpedim

Jelden de jýirik, boz atyn.

Bildirmey kýnning beker ótkenin,

Qinalsam, qolyn sozatyn.

 

Kóp boldy ony erttemegeli,

Ketpegeli aigha men úshyp.

Bermeytin edi dertke de jeli,

Tirlikting uyn bólisip.

 

Kómkerer edim Aydy da gýl bop,

Ózime berse erikti.

Jaqsy kórmesen, qayghy da, múng joq -

Elestetesing ólikti.

 

Bilmeymin qanday syy tastaytynyn,

Tuady mendey taghy óren.

Ómirding ózi - úiqaspaytúghyn,

Aqyry júmbaq aq ólen...

 

*        *        *

 

Qar jauyp túr qúiylyp, týidektetip,

Aghyndatyp, qalyqtap, biylep ketip.

Qar jauyp túr,

Qaynaghan tirshilikten

Qayta-qayta kózimdi sýirep ketip...

 

Jaqyndasa jauratar janyn ashyp,

Qar jauyp túr jarysyp, jamyrasyp.

Aghash qana sereyip, selt etpeydi,

Kókiregi kóktemge әli ghashyq.

 

Qar jauyp túr búrqyrap, búrandasyp,

Qara jerge lap qoyyp, úrandasyp.

Kóshedegi kólikter shynghyrady

Abaysyzda alghanday jylan basyp.

 

Qar jauyp túr qarany býrkemelep,

Úshyp kele jatqanday myng kóbelek.

Qar astynda bәisheshek gýlin ashsa,

Keter me eken kemirip bir kemelek...

 

Tóteletip, tómenge jol alghanday

Qar jauyp túr.

Erise, obal qanday...

Armanymnyng adasqan shaghalasy

Otanyna saghynyp oralghanday.

 

Qar jauyp túr qanatyn jelbiretip,

Erkeletip kónildi, eljiretip.

Kóz aldymnan osy bir әppaq әlem

Qalmasa eken, shirkin-ay, endi ketip...

 

*        *        *

 

Qanatym qayta qaghylyp -

Sharpyghan shetin ot talay.

Allanyng núryn jamylyp,

Baramyn úshyp, toqtamay.

 

Sýimey-aq astyng maylysyn,

Kiymey-aq qymbat, týrli ishik,

Kóterip gýlding qayghysyn,

Baramyn bumen birge úshyp...

 

*        *        *

 

Ókpeleme búl ómirding azyna,

búrylyp kep,

Qys ishinde qyryq sharshy jazyma

jylynyp ket...

Búrylyp ket.

Ólip qalsan, qaytadan tirilip ket.

Bal qosyp, shay ishemiz.

 

Ókpeleme búl ómirding qysyna,

qysylyp kep,

Úyatsyzdar әlemining iysinen

úshynyp kep,

Endi qayta tonbastay ysynyp ket.

Bal qosyp, shay ishemiz.

 

Qys ishinde qyryq sharshy jazyma

sen kelip ket.

Meyli, meni jylugha kende ghyp ket.

Emdelip ket,

Ash kónilge ayamay jem berip ket.

Bal qosyp shay ishemiz.

 

Ókpeleme jer jaurap, terek tonsa,

Jazyma bir kelip ket,

Kerek bolsa.

Ókpeleseng ókpele maghan ghana -

sebep bolsa...

Bal qosyp, shay ishemiz...

 

*       *        *

 

Qosylsa daghy myng boyau,

Qara týs   týgel jenedi.

Kónilge týsse shyn qayau,

Basqanyng bәri óledi.

 

Qalmaydy qyzyl, jasyl da,

Qara týs bәrin qyrady.

Aqyry qara shashynda

Aq qana biylik qúrady.

 

Bere me shaytan tilegin,

Qaranyng kýshi  orasan.

Qyp-qyzyl sening jýregin

Qarayyp keter jolasan.

 

Jemisi kýnning - myng boyau

Qaradan qashyp keledi.

Týnekten shyqqan týngi oyau,

Kózinning bar ma kómegi?

 

Tosady bәrin erinbey,

Qanaty jannyng talghanda.

Kýn daghy qalar kórinbey

Qara búlt qamap alghanda.

 

Kónbeydi túsau, noqtagha,

Óndining bәri óristey.

Kógildir aspan tek qana

Keledi әli berispey.

 

Taba almay eshkim әli emin,

Qaynaydy   qara basynyp.

Janymnyng әppaq әlemin

Kelemin  sodan jasyryp.

 

*        *        *

 

Terezemning agharyp ar jaghy әli

Býgin taghy týsimde qar jauady...

 

Qarmen birge qalyqtap, úshyp jýrem,

Úshyp jýrip, kóp jaydy týsindirem.

 

Terezeler janymdy úghar ma eken...

Shynymdy aitsam, shytynap, synar ma eken?!

 

Aryndaghan auyzday sandyraqtap,

Án salsam ba eng biyik taudy maqtap...

 

 

Qarmen birge men daghy qonar ma ekem,

Qara jerde qaltyrap, tonar ma ekem...

 

Tabandargha kórinip aq qar bóten,

Qarshyldatyp, qaghynyp, taptar ma eken?!

 

... Terezemning qap-qara ar jaghy әli -

Bәlkim býgin týsimde qar jauady...

 

 

*        *        *

 

Asyldan qalghan sarqynday,

Qúmar bop qara qúlypqa,

Batpaqqa tamghan altynday

Kýn batyp ketti búltqa.

 

Kóruden jerdi qajalghan

Kózderin júmyp, júbanyp.

Qalynnan qashyp sazy aluan,

Qaytadan jatyr qúralyp...

 

Demalys aldy kýn býgin

Aylasyn elden asyryp.

Aytylmay keter shyndyghyn

Alysqa jatyr jasyryp...

 

 

*        *        *

 

 

Jyghyldy kózim -

núr kýtken,

Soqpaghym mynau -

ilbitken...

Qúlady basym qúlazyghan keudeme

tirlikten.

 

Suyndym -

qantardyng qara tasynday,

Kýlkim -

sarannyng qúighan asynday.

Ýzildi adasqan oilarym

qúldyn  qúnsyz basynday.

 

Bildim

tirlikting týpsiz quysyn,

Kýldim

kýlmendegenge kýni ýshin.

Túrmyn

Túraqsyz qúmnyng ýstinde,

Áy, qúrysyn...

 

Qaldym

shashuday jerde shashyrap.

Ómir -

tastan da góri tasyraq...

Yrsylda payda qualap,

Bәring bir qulyq asyrap...

 

 

*        *        *

 

Japyraghyng jayqalyp,

shaqyryp en, Almaty,

Aqyndargha tausylmas taqyryp en, Almaty.

Aryghynda qaltyldap aghyp bara jatatyn

At basynday almannan tatyryp en, Almaty...

 

Taza-aq edin, Almaty,

Ghajap edin, Almaty!

 

Jasyl baghy janymdy kórikti etken Almaty,

Tumasa da tughanday bolyp ketken Almaty.

Sary kýzge malynyp,

saghynudan jalyghyp,

kýnderimning kuәsi - ólip ketken, Almaty.

 

Taza-aq edim, Almaty,

Ghajap edim, Almaty!

 

Tasqa shanshyp qoya alsan, tayaq óner Almaty,

Qyr qazaghy qyzyghyp, saya kórer Almaty.

Qart Alatau qabaghyn jadyratyp jatsyn dep,

Jasaghan da qalmaghan ayap óner Almaty.

 

Balang edin, Almaty,

Daram edin, Almaty.

 

Kóktem kelse, kórinbey, gýlge ainalghan  Almaty,

Tóbesinen kete almay, kýn baylanghan Almaty.

Sen eding ghoy ertegim  shyngha ainalghan,  Almaty....

Ómirimnen aumaysyn  múngha ainalghan, Almaty.

 

Balang edim, Almaty,

Darang edim, Almaty...

 

 

Bir eding ghoy, Almaty,

Jyr eding ghoy, Almaty.

Ertegining sonynday  tiri eding ghoy, Almaty...

 

*        *        *

 

Kelshi, kóktem-sinilim,

Qayda ketting qydyryp -

jelp-jelp etip túlymyn,

búlaq bolyp jýgirip?!

 

Qonyrauday synghyrlap, kýlip jýr me ekensin?

Kelerindi bir kýni bilip jýr me ekensin?

 

Baqytynmen, bauyrym,

qay jaqtardy jylyttyn?

Gýlding jinap tәuirin,

Bizdi qalay úmyttyn?

 

Basqa jerding baghyna únap jýr me ekensin?

Sar dalandy saghynyp, jylap jýr me ekensin?

 

Tondym, qúlday toryghyp,

Barlyghyndy bildirshi.

Týsimde bir jolyghyp,

Ayazymdy syndyrshy.

 

Kóshelerding boyynda shúbap óner me ekensin?

Ala qardyng astynan shygha keler me ekensin...

 

Kelshi, kóktem, qúspenen,

Bir-aq kýnde bildirmey.

Qoshtasugha qyspenen

Qalayyn men ýlgirmey.

 

... Osy biyl sen әlde keshiger me ekensin?

Kele ghoy dep shaqyrsam, esiner me ekensin...

 

 

*        *        *

 

Sen meni aya.

Seni men...

Ayaymyn  seni,

beri qara!

Taghdyrdyng tasyr jelimen

bararymyz - jer ghana...

 

Arman-ay...

 

Aynaldym kýndi.

Ay alys...

Jýregim ettey tartylghan.

Kózimnen ketpey ayanysh,

Qaraymyn jerge sharq úrghan.

 

Arman-ay...

 

Ayanyshtyng dertimen

aynalyp baram ólenge.

Dýnie barlyq kórkimen

shúrqyraydy tómende.

 

Arman-ay...

 

Kózim ketse ilinip,

Qalar ma ekem taghy әnsiz.

Bir bútagha tyghylyp,

Qonar ma ekem alansyz.

 

Arman-ay...

 

Kónilimning jayy aluan,

Aya meni, qúlaq týr.

Aspan anau - ayalghan

Ýnsiz ishtey jylap túr...

 

Arman-ay...

Qanatymnyng talghany-ay...

 

*        *        *

 

Men bilmeytin adamdar:

kóshelerde,

ýilerde,

Janazada, jarysta,

emhanada, biylerde.

 

Men bilmeytin adamdar

quanady, kýledi,

Men bilmeytin ómirin ózderinshe sýredi.

 

Men bilmeytin adamdar

(men de sonyng bireui)

Ózge týgil ózin de týsine almay jýredi...

 

Qalamymen jazylghan qúdiretting kóktegi,

Men bilmeytin adamdar - júmbaq kitap betteri.

 

Men bilmeytin adamdar -

kórinbeytin úshqany,

tas ýilerding erekshe taghdyry bar qústary.

 

... terezemdi úratyn tamshylardyng tyrsyly -

Men bilmeytin adamdar jýregining dýrsili...

 

*        *        *

 

Qalada mynau qarghaly

Kýlgen de bolam naz aityp,

Kónilim kimnen qalmady,

Kózimning núryn azaytyp.

 

Qanatyng qayda qyrqylghan,

Kónilding kórkem nәzigi?

Adasyp qalghan júrtynnan

Janymnyng bitti azyghy...

 

Qalada mynau qarghaly

Jýzedi jýrek әli óndi.

Kóruden kózim talmady,

Senemiz kimge, al, endi?..

 

*        *        *

 

Qalanyng qara sózderin

Qarasha úghar kýrkildek.

Kók týnning qyzyl kózderi

Júmylyp jatyr birtindep.

 

Kók týnning kóne suyghy

Tamaqqa sonda tas kepter.

Janymnyng jalghyz juyghy

Sen qayda jýrsin, ash kepter?

 

Qashyq ta emes jol da asa,

Sen qayda jýrsing úmytyp?

Jegizer dәnim bolmasa,

Jibermes pe edim jylytyp.

 

Kók týndey suyq keyde esin,

Meni de qoydyng qatyryp.

Kónilding jyrtyq jeydesin

Jamay ber endi ah úryp...

 

***

Azattyq!

 

Qanshama aghash egildi eken sen ýshin,

Qanshama dәn sebildi eken sen ýshin.

Qanshama aqyn qara jerge tiridey

Kómildi eken sen ýshin...

 

Qansha qylysh sermeldi eken sen ýshin,

Qansha batyr jerlendi eken sen ýshin.

Qara jauyn, qara tastyn  syzynda

Tergeldi eken sen ýshin...

 

 

Qanshama úldy tor aldy eken sen ýshin,

Arylmaytyn sor aldy eken sen ýshin.

Qansha búrym bilegine jauyzdyn

Oraldy eken sen ýshin..

 

Qanshama jan sógildi eken sen ýshin,

Qanshama qan tógildi eken sen ýshin.

Móldiregen kók aspandy tu etken

Mening altyn jenisim!

 

Sening atyng - jazdyng jayly jelinde,

Tynyshtyqta balqyghan jer deminde.

Alma aghashy siyaqtanyp gýldeysin

Atyndy aityp, kýbirlegen erinde.

 

Ólendesing qalamymnan qúlaghan,

Ózimdesing - týsinbeytin bir adam.

Ýnindesing shyryldaghan sәbiydin

Qol-ayaghyn bosatudy súraghan.

 

 

Sen - kýnimsin, jaryp shyqqan búltty,

Sen ýnimsing búzghan qara qúlypty.

Biyiktikke qúmary bir qanbaghan -

Sen - baghymsyn, qyran bolyp samghaghan.

 

Úly armansyn, alty alashty terbegen,

Úly aiqaysyn, kókirekti kernegen.

Jebeushisi - jeldi sýigen janymnyn,

Sen - shuaqsyn, óltirse de ólmegen,

Azattyq!

 

 

 

***

 

Alataudyng basynda qysy-jazy qar jatyr,

Qargha ainalghan jasymda tógilmegen zar jatyr.

Armanyna jete almay, shógip qalghan nar jatyr,

Qaraydy bilmeytin qasiretti  ar jatyr.

 

Alataudyng basynda atar-atpas tang jatyr,

Qyzylkýreng qan jatyr... eng aqyrghy han jatyr...

Baq izdegen babamnyng basyn shauyp almaqqa

Bar aqylyn júmsaghan dúshpandardan shang jatyr.

 

Alashymnyng basynan bir ketpegen múng jatyr,

Sol múnymdy jasyryp, jarbandaghan týn jatyr.

Alataudyng basynda biyiktikke shaqyryp,

Emis-emis estilgen qúdiretti ýn jatyr.

 

Biyiktey ber, qúmday bop, úsaqtalmay, úly elim!

Senen basqa joq mening dýniyede tiregim...

Ansaghanym - Azattyq, kýndey bolyp renin,

Shesh kónilding shiderin!

(Jalghasy bar)

Abai.kz