- Dәuren agha, student kezinizde jurfaktan alghan biliminizge kóniliniz tola ma? Sizdi jurfakta oqytqan ústazdarynyz Astanada bizdi oqytyp jatyr. Biraq, olardyng bilim dengeyi sizding de, bizding de talabymyzgha jauap bere almaydy. Búghan ne aitar ediniz?

- Jurnalistika fakulitetining studentteri jurnalistika mamandyghy boyynsha dәris beretin oqytushylaryn qabyldamauy, olardyng leksiyasyn «asa mensine bermeui» mýmkin. Sebebi,  búl fakulitettegi jaghday solay. Onyng ýstine, jurnalistika ghylymy aqparattyq tehnologiyanyng damu mýmkindigine oray jetilip, janaryp otyrady. Eger men bolashaq әriptesterimmen jurfakting qazirgi ahualy turaly әngimelese qalsam, últ mýddesine qyzmet jasaghan alashordashyl publisister turaly әngimeler edim. Sodan keyin jurnalistikada shegi joq sheberlikting keremetin kórsetken túlaghalar -  Oralhan Bókey, Júmatay Sabyrjanúly, Marat Qabanbay,  Janbolat Auypbaev, Ermúrat Bapi, t.b. turaly әngime aitar edim.     Basqada sharuam kem, eki qaripting basyn qosa almay jýrip, jas balalargha, bolashaq jurnalisterge sabaq berip jýrgender jetip artylady. Olargha qaramay oqy berinder, bilimderindi jetildire týsinder.

- Dәuren agha, student kezinizde jurfaktan alghan biliminizge kóniliniz tola ma? Sizdi jurfakta oqytqan ústazdarynyz Astanada bizdi oqytyp jatyr. Biraq, olardyng bilim dengeyi sizding de, bizding de talabymyzgha jauap bere almaydy. Búghan ne aitar ediniz?

- Jurnalistika fakulitetining studentteri jurnalistika mamandyghy boyynsha dәris beretin oqytushylaryn qabyldamauy, olardyng leksiyasyn «asa mensine bermeui» mýmkin. Sebebi,  búl fakulitettegi jaghday solay. Onyng ýstine, jurnalistika ghylymy aqparattyq tehnologiyanyng damu mýmkindigine oray jetilip, janaryp otyrady. Eger men bolashaq әriptesterimmen jurfakting qazirgi ahualy turaly әngimelese qalsam, últ mýddesine qyzmet jasaghan alashordashyl publisister turaly әngimeler edim. Sodan keyin jurnalistikada shegi joq sheberlikting keremetin kórsetken túlaghalar -  Oralhan Bókey, Júmatay Sabyrjanúly, Marat Qabanbay,  Janbolat Auypbaev, Ermúrat Bapi, t.b. turaly әngime aitar edim.     Basqada sharuam kem, eki qaripting basyn qosa almay jýrip, jas balalargha, bolashaq jurnalisterge sabaq berip jýrgender jetip artylady. Olargha qaramay oqy berinder, bilimderindi jetildire týsinder.

- Kәsipkerlik turaly, óz enbegimen kóterilgen qandastarymyz turaly maqalalardy túshyna oqyp, týrli úsynystar aitar edik. «Abay» sayty óte jaqsy jәne kýndelikti qaraytyn portalym. Mamandyghym dizayner, sondyqtan sayt dizayny jaqsy bezendirilgen. Jurnalisterge isterine sәttilik tileymin! Algha!

- Kәsiby maman osynday jyly lepes bildirip otyrsa, bek quanyshtamyz. Dizayn degenning kontentti ashyp, oqyrmandy arbap aluy kerektigin ótkendegi súhbatymda aittym.

Sizge de rahmet, «Abay» - sizding saytynyz. Úsynys, pikiriniz bolsa, habarlasyp túrynyz.

- 31-qonaqtyng N.M.M-ning sózine qosylamyn, Serikjan qazir bәrimizdi auzyna qaratyp otyr, sol kisimen súhbattassaq úlaghat alamyz, odan Ábdikәrim degen dana adamnyng sózderi ghibratty, osy kisilerding maqala jazuyn jolgha qoya alasyzdar ma, Dәuren agha?
Sol Serikjangha qasaqana kelip býiidey tiyetin bóribasarlardyng jolyn shekteudi biz oqyrmandar súrap otyrmyz, ol oqyrmannyng óz erki - pikirsayystar bolu kerek dersiz, biraq, Serikjanmen әdil pikirsayysqa týsetin bóribasar bar ma? Ol ony tek qaralap otyr ghoy, osy mәseleni sayt tarapynan qalay birjaqty qylugha bolady?
Madiyar

- Serikjannyn, Qabyldyn, Jaushynyn, t.b.  qarsy kózqarastargha, qyrtqan әngimelerge qynbaytyndyghyn bilemin. Óitkeni, ózim sondaymyn. Onyng ýstine, «Abay.kz»-ting pikir alany degenimiz - ashyq pikir alany emes pe? Ashyq pikir alanyna ózine-ózi sengen alaman ghana atoylap kire alady. Osy pikir alanynda otyryp, olar bir-birin tanidy, qazaqy qoghamdyq pikir mәdeniyetining ósuine yqpal etedi dep oilaymyn. Qatelikter bizding tarapymyzdan da bolyp jatyr, ony moyyndaymyn. Biraq Serikjandar soghan bola ókpelep, qanatyn endi ghana jayyp jatqan qazaq sayttarynyng betin tastap ketedi degenge senbeymin.

- Dәuren, naghyz dostaryng kimder? Basyna is týsse eng әueli kimge senesin? Betine kýle qaraytyn, biraq syrtynnan satyp ketetin "shymkenttik" dostaryng bar ma? Dostyqqa "batystyqtar" (aqtóbelikter) men "shyghystyqtar" (Semey men Óskemen) ghana adal, al sarttanghan ontýstikterge (qyzylordalyqtar men shymkenttikter) ekijýzdilik tәn degen býginde halyq arasynda keng taraghan kózqarastargha qalay qaraysyn? Dostarynnyng ishinde qay jaqtyng jigitteri basym? Aslan, Shalqardan

- Qúdireti mәngi sheksiz bir Jaratqan haqqa senemin, soghan syiynamyn. Sosyn óz qayratyma sýienemin. Aruaqtar әlemining de meni tastap ketpegenin ýnemi sezinip jýremin...

«Shymkenttik» dostarym bar, Qúdaygha shýkir, jetip-artylady. Osy júrt elimizding Ontýstik ónirinen shyqqan azamattardy, sonyng ishinde shymkenttikterdi orynsyz jazghyryp, kinәlap jatady. Nege? Óitkeni búl «auyldyn» tumalary shiraq keledi. Qayda jýrsede otbasyna, aghayyn-tuysyna ortaq payda әkeletin kәsipting izinen tabylady. Al, búl jaman ba? Jaman bolsa, bәrimiz jatyp alyp ashtan qatayyq. Eshqanday tirilikke aralaspayyq. Teginde óz boyyndaghy kemshilikti kóre bilmegen adam ózgeni kýndegish keledi. Shymkenttikterding әbjildigi turaly aitpas búryn aldymen óz ishimizge ýnilip bir qarap alayyq kim bolsaqta.

Qazir Qazaqstanda ekonomikasy tәuir oblys - Ontýstik Qazaqstan oblysy. OQ-nyng oghylandary tughan jerleri ýshin qarjy-qarajatyn ayamay salyp, innovasiyalyq jobalardy qolgha alyp jatyr. Shyrayly Shymkent qalasynyng býgingi kelbeti qanday desenizshi! Osynyng bәri beynetqorlyqtyn, el men jerge degen mahabbattyn, bir sózben aitqanda, eldikting arqasynda bolyp jatqan jan jadyratar kórinister emes pe?

Demografiyalyq ósimdi de berip otyrghan - Ontýstik Qazaqstan oblysy.

Últtyq-salt dәstýrden qol ýzbegen de sol Shymkentting halqy.

Ejelgi qalalarymyzdyng qonys tepken baytaq ólkesi - qazirgi Ontýstik Qazaqstan.

Qazaqtyng әn-kýii shalqyghan shattyqty mekenimizding bir úlanghayyr bauyry da - Ontýstik Qazaqstan (óz basym Qaratau shertpelerining jarqyn ókilderi men Sozaqtan shyqqan túlghalardy Qúdaydyng qazaqqa bergen erekshe syiy dep bilemin).

Tize bersek, óte kóp. Shymkent turasynda qazaqbaspasózinde birjaqty kózqarastar basym týsip ketken qaybir jyly Aydos Sarym «Shymkent fenomenin» jazyp kópke oy saldy. Bir súhbatynda Bekbolat Tileuhan «Ontýstikti» sýimeudin, jaqsy kórmeudin, kiyeli topyraghyna bas iymeuding mýmkin emestigin dәiektep berdi.

Ontýstik Qazaqstan oblysy - halqynyng sany kóp oblys. Kóp halyqtyng ishinde «ala da, qúla da bar». Sol «ala-qúla» әrkez kózge jii týsip qaluy mýmkin. Mýmkin emes, «ala-qúlalylyq»  OQ-day halqy kóp el ishinde bolghan song kózge úryp, kórinip qaluy tiyis minez. Sol ýshin de «shymkenttikter» turaly shynynda әrqily oilargha qalyp jýremiz.

Al, mening «shymkenttik» dostaryma kelsem, olardy «shymkenttikterdin» esebine kirgize almay basynyzdyng qatuyna bәs tigemin. Sonshalyqty qabiletti, daryndy bola túra olardyng birde biri elge tanylugha janúshyrmaydy. Jalghandy jalpaghynnan basqannyng birine jaghynyp, jalpaqtamaydy.

Bauyrjan Óskenbekov degen kompozitordy bilesiz be? Bilesiz. Sol bauyrymnyng bar aiyby ghajap әnder jazyp qoyatyny bolmasa, ózgege qiyanaty joq. Aqkónil, aqedil jigit. Sәken Sybanbay tua bitti talantymen bәrimizden asyp túrsada, gazet-jurnalgha bastyq bolugha, qala berdi qatardaghy jurnalisterding qoly erkin jetetin syilyqqa, tabysqa esh úmtylmaydy. Ámirhan Balqybek dosyma - «eki qoyyng bes tiyn», men ony tanyghaly Antika dәuirindegi oiyshyldarmen egesi bitken emes. «Qazaqstan» Últtyq arnasynda operator bolyp qyzmet etetin Erghaly Medetov degen agha-dosym bar. Osydan eki-ýsh jyl búryn ghana bir bólmeli pәterge әreng qol jetkizdi, biraq ózi bargha - mәz, joqqa - shýkir adam. Aynalasyn kýlkige kómip, qashan kórsende barymen bólisip otyrghany. Men bәrin aitpay-aq qoyayyn, osylardyng ózinen kimning kim ekendigi tanylsa kerek. Mening búl dostarym - aqtóbelik әm shyghystyq dostaryma da ortaq dostar.

- Dәuke, siz ansaghan Qazaqstan men Siz ómir sýrip otyrghan Qazaqstannyng arasynda kanday aiyrmashylyq bar?

- Búl zamanda bәrimiz ómir sýrip otyrghan Qazaqstan men arman-ansarymyzdaghy Qazaqstan turaly aityp kelemiz, jazyp kelemiz. Saualynyzgha jauapty osy aralyqtan tabatyn adam ekeninizdi bayqaymyn... sondyqtan kelesi әngimege kóshe bereyin.

- Qazirgi qazaq әieli jәne qazaq erkegi qanday bolu kerek? Adamdar kýndelikti ómirinde, otbasynda jәne bala tәrbiyesinde evropalyq ýrdispen ómir sýredi de, al qoghamda kelip últtyng janashyryna ainalady, bauyry eziledi, qara qazaqtyng qamyn jegen keyip tanytady, ekijýzdilik emes pe? Dәuren Quat pen onyng otbasysy últtyq jәne músylmandyq qúndylyqtardy qanshalyqty birinshi jolgha qoyghan?

- Atam qazaqta otbasynyng bereke-birligin saqtap, úrpaq jalghastyrudyn  ýzdik mektebi, adamy qúndylyqtargha qúralghan dәstýri bar. Týtin týtetip, shanyraq kóteruding jana ýlgisin ózgeden: mәselenki, Europadan, Arabtan izdemey, kәdimgi qonyr qazaq bolyp-aq aibyndy әke, ardaqty ana degen mәrtebening biyiginde ómir sýre alghan, ómir sýrip kele jatqan zamandastarymnyng baryna myng shýkir!

- «Abay» portalynyng býginde qoghamdyq pikirde jәne jogharygha yqpal etude óz orny bar ma ? Abay.kz sayyty jeke menshik pe joq biylikke tәueldi sayt pa? "Aynagha" halyq ainasy bola alatynday mazmún qosa alasyzdar ma ? Sebebi biz damyp kettik dep jatyrmyz. Al is jýzinde óndiris, bilim, auyldyng shyn kórinisine kóz jetkizsek az oilanar edik. Aytpaghym auyl, qala demey halyqtan súhbat alatyn bolsa, sebebi key nәrsening tura jetpey jatatyna taghy bar. Sarayda otyrghandar kýrkedegilerding qalin bilse jón bolar ma degenim ghoy.

- «Abay» portaly qoghamdyq-pikirge azdy-kópti yqpal etetin kýshke ainalghanyn biz emes, el ishining ózi aityp jýr. Últtyq, memlekettik mәseleler tútqiyldan shygha kelgende ziyaly qauymnyng «Abay.kz» saytyn betke alyp, «Abaydyn» ainalasyna shoghyrlanuy  sony bildirse kerek. Osynday sayt biylikke qanshalyqty tәueldi bola qoysyn? Alayda ashyghyn aitayyq:  býgingi biylikke týptep kelgende bәrimiz tәueldi shygharmyz, әitse de, tәueldilik degen tәu etip otyru emes. Biz biylikti baspasózben qarym-qatynasta boludyng jana formatyna kóshuge de eptep yqpal etip kelemiz. Sonyng alghashqy nәtiyjesi memlekettik hatshy Marat Tәjinning baspasóz ókilderimen kezdesip sóilegen sózi der edim.

«Aynagha» qatysty oilarynyzben tolyq kelisemin. Saual bere otyryp jauabyn da óziniz jazghan ekensiz, sol ýshin sizge kóp rahmet!

- LATYN ÁLIPBIYINE SIZDING KÓZQARASYNYZ?
Sizding pikiriniz qanday?

• Latyn әlipbiyine tek qazaqtar ótuine qarsymyn, barlyq qazaqstandyqtar ótui tiyis (63%)
• Jalpy latyn әlipbiyine qarsymyn (21%)
• Tek qazaqtar bolsa da, latyn әlipbiyine ótuimiz kerek (16%)
• Biz ózimizding orhon-eniysey kóne týrki runikalyq әlipbiyine ótuige tiyispiz (0%)

www.gu-gu.kz

- Latyn qaripine Qazaqstanda túratyn diaspora ókilderining bәri ótui tiyis. Eger bizde Ózbekstandaghy siyaqty últtyq sayasat aiqyn basymdyq alghan bolsa, onda qazaqtardyng ghana latyn transkripsiyasyna negizdelgen jazudy iygere beruine kýmәnsiz qaraugha bolatyn edi.

- Latyn әlipbiyine qarsy emespin.

- Latyn әlipbiyine ótu jayly sóz qozghalghan eken, endi ony toqtatpayyq. Ziyaly qauym mýmkin bolsa, latyn qaripine kóshuding últymyzgha paydaly jaghyn kóbirek qozghap, sony әngime ózegine ainaldyra beruge tiyis.

- Týrki jazuyna baru turaly iydeyalardy «Abayda» birneshe ret jariya ettik. Búl jazudyng óli jazu bolyp qalaryna senbeymin. Áytkenmende, oghan deyin bizding basymyz әbden pisui kerek.

- Dәuren, qazaq qoghamy ne ýshin әlem elderi qoldanghan auyl, audan, tipti oblys әkimderin saylaugha "dayyn" emes. Sizshe qashan dayyndaluy mýmkin?

- Álem elderining bizden ózgesi týgelimen auyl, audan әkimderin saylap jatqan joq. Liviya júmiriyatyn 40 jyl basqaryp, aqyry it qorlyqpen ólgen Muammar Kaddafiyding kezinde de mysaly osynday úsaq-týiek saylaulardyng týri kóp bolghan. Kóp bolghanynan ne payda, sol saylaulardyng bәri Kaddafy biyligine qyzmet etken. Bizdikide sonyng qazaqy varianty bolyp shygha ma dep qauiptenemin. Jalpy, saylaulardyng bolghanyn, bolsa, әdil ótkenin barynsha qúptaymyn. Saylau - halyqtyng óz erkin ashyq bildirip, biylikke yqpal etuge pәrmen beretin sayasy mýmkindik.

Mәrtebeli oqyrman, osymen internet-konfrensiyamyz bir jaqty bolyp, tiyanaq tapqan siyaqty. Qadariy-halimizshe barlyq saualdargha jauap beruge janymyzdy saldyq. Keybir súraqtar - mysaly, «Abay.kz» pikirlerdi ózi úiymdastyryp otyrmay ma?» nemese «Abay.kz» portalynyng qyzmetkerlerine kim ailyq beredi?» degen siyaqty súraqtar qaytalanghan eken, endi oghan qayyra jauap jazyp otyrudyng qajet joq shyghar dep bildim. Kóshi-qon turaly súraq joldaghan qonaq ózi pikir aityp, oiyn shashyratynqyrap alypty. Uaqa emes. Men ol bauyrymnyng negizgi aitpaghyn týsingen siyaqtymyn, sondyqtan qysqasha pikirimdi bilidire keteyin.

Birinshiden, qazaq kóshining qazirgi ýzilisine qarap toqyraudyn, ishtey egiluding qajeti joq. Biz el emespiz be, endeshe, biylikke úly kóshting - núrly kóshting mәn-maghynasyn, memlekettik mazmúnyn dәleledep yqpal ete beruimiz kerek.

Ekinshiden, kóship keluge úmtylghan, keluge jaghdayy bar qazaqqa qarsy shyqpauymyz qajet. Ziyalysy kóship ketse, syrttaghy qazaq ziyan shegip qalady dep qorqudyng qajeti joq. Óitkeni alystaghy aghayynnyng bәri esti, bәri últshyl. Oqyghan-toqyghany artyq qazaq qay elge bolsa da kerek. Al qazaqtyng qarasyn molaytatyn qazaq - jalpy Qazaqqa kerek!

Ýshinshiden, «Abay.kz» kóship kelgen qazaqqa ishi eljirep, kele almay jýrgen qazaqqa qyryn qaraytyn sayasat ústanbaydy. Ústanghan da emes. «Abay» - «Abay» bolghaly qazaq kóshining sózin sóilep, jyryn-jyrlaudan ainyghan emes.

Osymen internet-konferensiyamyzdyng jiyny tәmam, bek qúrmetti oqyrman. Saual qoyyp, ashyq pikir aityp, belsendilikting ýlgisin kórsetkenderiniz ýshin bәrinizge rizashylyghymdy bildiremin.

Qúrmetpen, abai.kz aqparattyq portalynyng bas redaktory - Dәuren Quat.

(Sony)

Abai.kz