Senbi, 23 Qarasha 2024
Áne, kórding be? 2960 3 pikir 17 Sәuir, 2023 saghat 14:01

Putin nege kishireydi?!

«Soghys qylmyskeri» atanyp órkeniyetti әlemnen oqshaulanghan Kremli qojayynyng ishi pyspasyn dedi me, songhy ailarda Qytay sheneunikterining Mәukeuge sapary jiyiledi.

Resey әskerining Ukraina jerine basyp kirgenine jyl tolu qarsanynda, atap aitqanda, nauryzdyng 22-kýni Qytay syrtqy ister basshysy Uang Y Putinmen kezdesken edi. Ol Ukrainamen aradaghy soghysty retteytin atalmysh «Beybitshilik kelisimin» ala kelgen.

Aragha ay salyp, Qytay tóraghasy orys astanasynda ýsh kýn saparda bolyp, әlemdik geosayasy jaghdaydyng jana betbúrysy jayynda aitty. Endi, mine, jeksenbi 16-sәuir kýni Qytaydyng Qorghanys ministri Lishanfu ýsh kýndik saparmen taghy da Mәskeuge keldi. Aldyn ala jariyalanghan mәlimet boyynsha ol ózining teng dәrejeli әriptesi Shoygumen kezdesui kerek bolghan. Putin myrza kishireyip birden ózi qabyldaghan.

Syrt kóz qabyldau bólmesindegi úzyn stoldyng byltyr Putin myrza Fransiya basshysy Makrondy qabyldaghan kezdegi stol ekenin aituda. Bir aiyrmashylyghy Kremli qojayyny qytaylyq qonaghyn Makron siyaqty úzyn stoldyng arghy basyna emes, sol jaq qaptalynya jayghastyryp, ózi de stoldyng janyna otyryp, jaqynnan әngimelesken. Kezdesuding osynday tústary da týrli әngimege arqau boluda. Aytyp-aytpay Putin myrzanyng jaghdayy qyl ýstinde ekeni anyq.

Resey armiyasynyng qysqy shabuyly nәtiyjesiz ayaqtaldy. Kýzdegi moblizasiyada shaqyrylghan jana әskery qúramnyng 50 myny oqqa úshty degen mәlimet bar. Basty nysana etken shaghyn qala Bahmutty da ala almady. Sәuirden bastap tagha da әskerge shaqyru nauqanyn bastady. Búl joly elektrondy habarlama jiberu arqyly jastardy әskerge barugha mindettegen. Habarlamany ashsang da-ashpasang da oqyghan bolyp eseptelesin. Mejeli uaqytta kelip tizimdelmesen, barlyq esik jabylady. Aqsha kartan, pasportyng bәri búghattalady.

Alda 9-mamyr jenis kýni kele jatqany belgili. Reseyding key oblystary dәstýrden bas tartyp, atalmysh saltanatty merekeni atap ótpeytinderin aituda. «Vagner» әskery úiymynyng basshysy Prigojin da soghystyng úzaqqa sozyluynyng Resey ýshin saldarynyng auyr bolatynyn, ishki býlik tuyndauy mýmkin ekenin aityp dabyl qaghuda. Áskery әleueti sarqylghan Putinning bir ghana Qytaydyng kómegine ýmit artyp otyrghan jayy bar. Sayasy oiyngha sheber Qytaylar kesikti baylam aitpay dinkesin qúrtuda.

Tayaudaghy Makron men Euroodaq kenesi tórayymynyng Qytaygha sapary kezinde Qytaydyng Euroodaqtaghy elshisi AQSh basylymdaryna Resey men Qytaydyng etene dostyghynyng sóz jýzinde ghana ekenin aitsa, Beyjinge kelgen Germaniya syrtqy ister ministrimen kezdesuinde Qytay syrtqy ister ministri Reseyge búdan búryn qaru bermegenin, búdan keyin de bermeytinin qadap aitty.

Amerikanyng sanksiyasyna úshyraghan Qytay qorghanys ministrining Mәskeu saparyn әrkim әrqalay joruda. Ol Qytay basshysynyng búrynghy bergen uәdelerin taghy da qaytalap, mazasy qashqan Putinning kónilin aulay kelgen boluy mýmkin. Búl qytaylardyng ejelgi diplomatiyalyq tәsili. Byltyr Qytay tóraghasy Saud-Arabiyagha barghanda keybir mәselelrge baylanysty Iran taraby narazylyq bildirgende, Parsy elining ókpesin basu ýshin ili-shala ýkimetbasynyng orynbasaryn jibergen.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5504