2023 jyldyng 19-23 sәuiri aralyghynda Astana qalasynda «Eurasian Book Fair-2023» kitap kórmesi ótedi. Oqyrman qauym asygha kýtetin kórme ayasynda birneshe jyl boyy kórkem әdebiyet salasynda sapaly kitap shygharyp, avtorlardyng nazaryna ilikken «Abay» baspasy biyl jaryq kóretin 23 kitaptyng túsaukeser rәsimin ótkizedi.

Jyl basynan beri jaryq kórip ýlgergen kitaptar qazaq әdebiyetining negizin qalaushy Abay hәkimnen bastalyp, әr kezenning klassik qalamgerlerining shygharmalarymen jalghasyn tapqan. Sonday-aq, búl kitaptardyng ishinde onaylyqpen qolgha týse bermeytin, izdegenge taptyrmas akademiyalyq zertteu enbekteri de bar.

«Abay» baspasy 23 kitaptyng ishindegi 15 kórkem әdebiyetti әlemdik súranystaghy kitap dengeyinde jasaqtap shyqqan. Yaghni, zamanauy ýlgide, minimalizm dizaynda kórkemdep, qazaq balalarynyng qolyna tiygende sóz qúdiretin sezinip oqy aluy ýshin qolayly. Osy tústa oqyrmannyng kózqarasy men janashyldyghyn eskere otyryp «Abay» baspasy búl kitaptardy óz qarjysyna basyp shygharghan. Jinaqtardyng birazy búrynnan qalyptasqan forma men týster galereyasyn, tipti mazmúny men taqyrybyn da búzyp-jaryp, óz jana tartymdylyghymen oqyrmangha jol tartpaq.

Qazaqstyng bas aqyny, aghartushy, qazaq jazba әdebiyetinin, qazaq әdeby tilining negizin qalaushy, filosof, kompozitor, audarmashy, sayasy qayratker, reformator Abay Qúnanbayúlynyng artynda qalghan ruhany múrasy «Jýrekting kózi ashylsa...» degen atpen, qazaqtyng úly aqyny, Alash qozghalysynyng qayratkeri, poeziyasy qazaq әdebiyetine ghana emes, týrki tektes halyqtar әdebiyetine de ýlken yqpal etken bes arystyng biri Maghjan Júmabaevtyng ómirshen, ruhty ólenderi «Túran» atty ataumen basyldy.

Qazaqtyng aqiyghy, ghasyr aqyny Múqaghaly Maqataevtyng jinaghy «Otan», úly aqyn Tólegen Aybergenovtyng kez kelgen jyryndaghy saghynyshy «Saghynysh» degen kitap bop qolgha tiymek.

Qazaqtyng asa kórnekti aqyny, qazaq poeziyasyna ózgeshe lep әkelgen Jarasqan Ábdirash ta osy jinaqtardyng salmaghyn arttyryp túrsa, QR Memlekettik syilyghynyng iyegeri Oljas Sýleymenov, Múhtar Shahanov bastaghan buyn Israil Saparbay, Nesipbek Aytúly, Kýlәsh Ahmetova, Sabyr Aday, Gýlnar Salyqbay, Qalqaman Sarin dep jalghasa beredi. Solardyng ishinde býgingi kýnning betsellerine ainalghan Úlarbek Núrghalymúlynyng «Dayaghashy» kitaby men Aqberen Elgezekting «Bolmaghan balalyq shaq» tuyndysy mýlde bólek dizaynda, janasha formatta jaryq kórgen.

15 kitaptan bólek tanystyrylghaly otyrghan 9 jinaq Almaty qalasy әkimdigi qoldauymen «Abay» baspasynan jaryqqa shyqqan. Olar – «Kózimning qarasy» (E. Shýkiman), «Últtyng úly ústazy» (újymdyq jinaq), «Áuezov әlemi» (“Qazaq әdebiyetinin" kitaphanasy” atty jana toptamanyng túnghysh tomy), «Epikalyq jyrshylyq» (B. Jýsipov), «Áuestik әlemi» (Q. Múqash), «Aqyn jary» (S. Aybergenova), «Qarash batyr» (Z. Ábdeshev), «Qút» (Q. Múqametqali) jәne «Volshebniyk» (O. Áubәkirov).

1. Erkin Shýkimannyng «Kózimning qarasy» jinaghyna hәkim, oishyl, kompozitor Abay Qúnanbayúlynyng әnderi men kýileri jinaqtalyp, dombyra búrauyna layyqtalyp notagha týsirilip berilgen. Enbekting basty janalyghy – ótken ghasyrdyng 20-jyldarynan bastap býgingi kýnge deyin jinaqtalghan aqynnyng muzykalyq múralarynyng týr-núsqalary salystyrylyp, búrynghy-songhy jaryq kórgen jinaqtar men ghylymy enbekterdegi jәne múraghattardaghy materialdar negizinde keng ghylymy týsinik berilui.

2. «Últtyng úly ústazy» atty Alashtyng aqylmany, birtuar aghartushysy Ahmet Baytúrsynúlynyng tughanyna 150 jyl toluyna oray dayyndalghan osynau újymdyq jinaqqa keyingi jyldary merzimdik baspasóz betterinde jәne ghalamtorda jariyalanghan tanymdyq maqalalar, túshymdy tolghamdar, san aluan súhbattar, ghylymy zertteuler men mereytoy qarsanyndaghy is-sharalar jayly sholular, arda aqynnyng óz tuyndylarynyng bir bóligi toptastyryldy.

3. «Áuezov әlemi» jinaghy úly qalamgerding tughanyna 125 jyl toluyna oray dayyndalghan újymdyq jinaq. Múhtar Omarhanúly Áuezovting asyl múrasyna arnalghan tanymdyq kitap – “Qazaq әdebiyetinin" kitaphanasy” atty jana toptamanyng túnghysh tomy. Bas әdeby basylymnyng betterinde keyingi jyldary jaryq kórgen týrli maqalalar men tolghamdar, san aluan zertteuler men syrly súhbattar, mereytoy qarsanynda atqarylghan is-sharalargha qatysty sholular men siyrek suretter búl bayandy jobanyng mazmúnyn bayytyp, kitaptyng kórkemdigin arttyra týskeni anyq.

4. Foliklortanushy ghalym Berik Jýsipovting «Epikalyq jyrshylyq» jinaghynda qazaq epostanu ghylymy kenje zerttegen kýrdeli sala – epik jyrshy jandy oryndau sәtinde payda bolatyn tuyndatpa jәne shygharmashylyq egiz qosarlanudyng improvizasiya jasap, variasiyalau barysynda mәtin men muzykada kórinis tabu ýderisi, onyng tolayym epikalyq shygharmashylyqqa әser etu mәselesining tarihi, teoriyalyq, tehnikalyq, tәjiriybelik erekshelikteri epikalyq jyrshylyq qúbylys saqtalghan halyqtardyng dәstýrimen salystyra, salghastyra zerdelengen.

5. Óner adamdary shygharmashylyq laboratoriyasynyng talay qyryn andaugha bolatynyn tilge tiyek etetin Qúltóleu Múqashtyng «Áuestik әlemi» kitaby elding ýlkendi-kishili túlghalarynyn, belgili aqyn-jazushylar men óner adamdarynyng qol bostaghy týrli ermegi, әuestigi jóninde әngimelenedi.

6. Saltanat Aybergenovanyng «Aqyn jary» kitaby kópshilikting qalauy, oqyrmannyng súranysy boyynsha, qazaqtyng úly aqyny Tólegen Aybergenovtyng asyl múrasyn tókpey, shashpay halyqqa tartu etken, mәueli aghashtay bes balasyn jetkizgen, aqynnyng ómirlik jary bolghan Ýrnisa Aybergenovanyng bastan keshken qyzyghy men qiynshylyghy mol ómiri, әdeby orta, aralasqan ainalasy jayynda. Býgingi búl estelik, ertengi tariyh. Múndaghy aitylghan әngimeler, qyzyqty oqighalar, qaraly kýnder qasireti, aqynnyng shygharmashylyghynyng shyghu tegi Ýrnisa Ospanqyzynyng óz auzynan jәne jazyp ketken jazbalarynan alyndy.

7. Zamanbek Ábdeshevting «Qarash batyr» kitabyna engizilip otyrghan qyrghyzdyng auyz әdebiyeti núsqalary halyqtyng oi-armanyn, baqytty túrmys ýshin qajymas kýresin, qayghy-múnyn, quanysh-sýiinishin, adamnyng jasampaz enbegin, aqyl-parasatyn, erlik ruhyn, adal qarym-qatynastaryn, mahabbatyn dәripteydi. Qyrghyz ertegileri kórkem beyneleu boyaularynyng sonylyghymen oqyrmandy eriksiz baurap alady.

8. «Qút» – aqyn Qalmahanbet Múqametqalidyng qalamynan tughan ekinshi kitap. Búghan deyin jaryq kórgen «Gýl» lirikalyq jinaghy men «Kýlki men Týlki» balalargha arnalghan kitabyn oqyrman jyly qabyldaghan edi. Al aqynnyng búl jinaghyna búghan deyin baspa betin kórgen ólenderimen qatar jana tuyndylary jinaqtaldy. Árbir tuyndysynda qazaqy ruhty, qadir-qasiyetti, izgilikti dәripteytin avtordyng búl tuyndysy da oqyrmandardyng jýreginen oryn alary sózsiz.

9. Satira salasy – ekining birining tisi bata bermeytin janr. Atap aitar bolsaq qazaq satirasyna Ospanhan Áubәkirovting qosqan ýlesi erekshe. Qazaq әdebiyetining satira janrynda óz qoltanbasyn qaldyra bilgen avtordy qazaq oqyrmandary jetik bilgenmen, ózge últ ókilderining Ospanhan shygharmashylyghymen tanysugha mýmkindik az edi. Sol olqylyqtyng orynyn toltyru ýshin Ospanhan Áubәkirovtyng «Volshebniyk» atty jinaghyn, yaghny orys tilindegi audarmasy oqyrmangha jol tartqan.

 «Abay» baspasynan jaryq kórgen jana kitaptar oqyrman talghamyna say jasalghan. Tartymdy dizayn, sapaly týr men ólshem, ynghayly formaty kitapsýier qauymdy quantady dep senemiz.

 Qosymsha. «Eurasian Book Fair-2023» kitap kórmesine Qazaqstannan, Reseyden, Ózbekstannan, Qytaydan 70-nen astam baspa, kitap saudasy, ghylymiy-bilim beru úiymdary jәne poligrafiyalyq kompaniyalar qatysady. Halyqaralyq kitap kórme-jәrmenkesining negizgi maqsaty – kitap oqudy nasihattau, qatysushy elderding әdeby múrasyn qoldau, әleuetti oqyrmandar men satyp alushylargha jetekshi baspalardyng kitap ónimderining zamanauy assortiymentin, kitap shygharu jәne poligrafiya salasyndaghy jana tehnologiyalardy úsynu; әlemdik kitap shygharu jәne baspa industriyasynyng tәjiriybesin zerdeleu, әrtýrli halyqtardyng últtyq әdebiyetterimen tanystyra otyryp, dostyq pen ózara yntymaqtastyqty nyghaytu, baylanys ornatu jәne baspa salasyndaghy jetistikterdi kórsetu.

 Ótetin orny: Astana q, Mәngilik el 53/1, «EXPO» halyqaralyq kórme ortalyghy

Uaqyty: 19 sәuir, sәrsenbi, 15:00-16:00

Qosymsha aqparat: +7 707 934 9131 (Núrtas)

Abai.kz