Mýshәira: Astana júldyzdy jyrlardyng alaman bәigesine shaqyrady!
Astana qalasy әkimdigining qoldauymen Sәken Seyfullin múrajayy jәne Qazaqstan Jazushylar odaghynyng Astana qalalyq filialy «Astananyng 15-jyldyghy» merekesi qúrmetine «Jarqyra, jayna, Astana!» atty ashyq mýshәira jariyalaydy.
«Tәuelsizdik!», «Tәuelsiz Qazaqstannyng jana Astanasy!» degen qasiyetti úghymdardyng qazaq topyraghyna órken jayghanyna kóp bola qoyghan joq. Arysy Kerey men Jәnibekten tartyp, berisi keshegi Kenesary han zamanyna, Jeltoqsan kóterilisine deyin osynau úlanghayyr dalamyzdyng býtindigi men halqymyzdyng azattyghy jolynda esil erlerimiz etikpen qan keshti, túlparlarymyz auyzdyqpen su ishti. Qar jamylyp, múz tósendi. «Enku-enku jer shaldy, egeuli nayza qolgha aldy». Aqyry, arman adastyrmady, ýmit aqtaldy. Ghasyr toghysyna tayap, jana mynjyldyqqa qaray qadam basqanda, babalar amanaty oryndalyp, bostandyqtyng Kók bayraghy Qazaq dalasynda qayta jelbiredi. Arqa tósinde әsem Astanamyz keregesin jayyp, altyn shanyraghyn kóterdi.
Astana qalasy әkimdigining qoldauymen Sәken Seyfullin múrajayy jәne Qazaqstan Jazushylar odaghynyng Astana qalalyq filialy «Astananyng 15-jyldyghy» merekesi qúrmetine «Jarqyra, jayna, Astana!» atty ashyq mýshәira jariyalaydy.
«Tәuelsizdik!», «Tәuelsiz Qazaqstannyng jana Astanasy!» degen qasiyetti úghymdardyng qazaq topyraghyna órken jayghanyna kóp bola qoyghan joq. Arysy Kerey men Jәnibekten tartyp, berisi keshegi Kenesary han zamanyna, Jeltoqsan kóterilisine deyin osynau úlanghayyr dalamyzdyng býtindigi men halqymyzdyng azattyghy jolynda esil erlerimiz etikpen qan keshti, túlparlarymyz auyzdyqpen su ishti. Qar jamylyp, múz tósendi. «Enku-enku jer shaldy, egeuli nayza qolgha aldy». Aqyry, arman adastyrmady, ýmit aqtaldy. Ghasyr toghysyna tayap, jana mynjyldyqqa qaray qadam basqanda, babalar amanaty oryndalyp, bostandyqtyng Kók bayraghy Qazaq dalasynda qayta jelbiredi. Arqa tósinde әsem Astanamyz keregesin jayyp, altyn shanyraghyn kóterdi.
Biyl azat Qazaq elining Elordasy Arqa tósine kóshirilgenine on bes jyl! «Bolar elding balasy, on besinde baspyn der...» demekshi, Astanamyz jastyghyna qaramastan az ghana jyldyng ishinde әlemdik bedelge ie boldy. Dýnie jýzine әigili júldyzdy qalalardyng qataryna kirip ýlgerdi. Alys-jaqyn órkeniyetti eldermen tereze tenestirdi.Týrki әlemining ruhany astanasy mәrtebesin aldy. Beybitshilik pen kelisimnin, dostyq pen bauyrmaldyqtyng úiytqysyna ainaldy. Namys pen erliktin, enbek pen jenisting ýlgisin kórsetti. Sonyng aighaghy: EQYÚ-yn basqardy. San aluan din jetekshilerining basyn qosyp, qúryltayyn ótkizudi dәstýrge ainaldyrdy. «Qysqy Aziya» oiyndarynda eshkimge des bermedi. London tórinde kók tuymyz kókte san mәrte jelbiredi. Aldynghy qatarly damyghan elu elding qataryna endik. Bәrin ait ta, birin ait, Astana EHRO-2017 kórmesin óz tórinde ótkizu mәrtebesin jenip aldy...
Osynyng bәri qiyn da kýrdeli kezende El tizginin ústaghan Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng sarabdal sayasatynyn, qajyrly qayratynyng arqasy.
Mine, endi Tәuelsiz Qazaqstannyng osy jana Astanasyn asqaq shabytpen, ystyq jýrekpen jyrlaytyn, aq týiening qarny jarylghan shuaqty kýn, mereyli sәt tudy.
«Qazaqstan - 2050» Strategiyasy jolgha qoyylyp, Tәuelsiz Qazaqstan memleketi damudyng jana bir kezenine ayaq basqan tústaghy «Astananyng 15-jyldyghyn» toylaudyng mәni men manyzy da ózgeshe bolmaq. Sondyqtan, mýshayra aqyndardan keyingi úrpaq sanasynda óshpestey iz qaldyratyn, tarih betine altyn әrippen aishyqtalyp jazylatyn, arqauy myqty, aitary mol júldyzdy jyrlar kýtedi.
Bәigeni Tәuelsiz qazaq elining ótken kýrdeli tarihyn, býgingi eren jetistigin, bolashaq úly armanyn últtyq ruhpen kómkere otyryp, kórkem tilmen kesteley alghan aqyndar iyelenedi.
Bas jýlde - jenil avtokólik
Birinshi oryn - bireu
Ekinshi oryn - ekeu
Ýshinshi oryn -ýsheu
Yntalandyru syilyqtary - beseu
Mýshayragha esh jerde jaryq kórmegen ólender, tolghaular, poemalar qabyldanady.
Qazylar alqasynyng sheshimi qayta qaralmaydy.
Mýshayragha qatysushylardyng shygharmalary kompiuterde bes dana etilip basylyp, elektrondy núsqasymen qosa jiberuleri shart.
Shygharmalar ýstimizdegi jyldyng 10-mausymyna deyin qabyldanady.
Jýldegerler syilyghy 2013 jyldyng 1 shildesi kýni Kongress Holl sarayynda saltanatty týrde tapsyrylady.
Bәige alghan shygharmalar «Altyn tamyr» jurnalynda jariyalanady әri jeke kitap bolyp basylady.
Eskertu: Astanagha kelip-ketu jol shyghyny men jatar oryn mәselesin jenimpazdardyng ózderi sheshedi.
Indeks: 010000
Astana qalasy,
Áuezov kóshesi, 20 «A»
«Sәken Seyfullin múrajayy» MKQK
Elektrondy baylanys:
Seifullin_museum@mail.ru
Baylanys telefony:
(8-7172) 32-84-67
(8-7172) 53-34-03