QR Premier-Ministri Á. Smaylov pen Mәjilis tóraghasy E. Qoshanovtyng nazaryna!

- Júrttyng ay sayyn júmsaytyn qarjysynyng teng jartysynan kóbi azyq-týlik alugha ketedi. Ýkimetting әreketi jetkiliksiz bolyp otyr; 

- Auyl sharuashylyghy jәne óndiris salasynyng damuynda naqty nәtiyje joq;

- Elimizde óndiriletin tauardyng kólemi ishki súranysty qamtamasyz etuge jetpeydi. Importqa tәueldimiz;

- 2019-2021 jyldary ónim óndeuge berilgen subsidiyany alayyq. Búl qarajattyng teng jartysy subsidiya alam deushilerding 10 payyzynyng ghana qolyna tiygen;

- Subsidiya alghan keybir pysyqaylar óndiristi órkendetuding ornyna budjet qarjysyn qaltasyna basyp, shalqyp ómir sýrgen. Al qarapayym sharualar ýshin subsidiya alu – qiyametting qiyny;

- Inflyasiya ósken sayyn halyqtyng naqty tabysy qúnsyzdanyp jatyr;

- Tútynu nesiyelerining kólemi artyp barady. Búl әreket – inflyasiya kezinde jan baghudyng amaly;

- Tauar naryghynyng monopoliyalyq qúrylymy әli de ózgere qoyghan joq. Onyng ýstine biznes, әsirese, orta biznes qarqyndy damymay otyr;

- Negizgi mәsele – júmystyng sapaly oryndalmauynda. Sol sebepti naqty nәtiyjege qol jetkize almay otyrmyz...

Búl – mening Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyng 19 sәuir kýni elimizding әleumettik-ekonomikalyq damu mәseleleri jónindegi keneytilgen keneste qazaqsha sóilegen tústarynan terip alghan týiinderim.

Qasym-Jomart Kemelúly bәrin dóp basyp aityp otyr.

Biraq, osy jerde «Ne ýshin osylay bolyp jatyr?!» degen zandy súraq tuyndaydy.

Bir qyzyghy, sol súraqqa Preziydent Ózi jauap berip: «Ókinishke qaray, әkimder sony bile túra, aldaghy qiyndyqtardy uaqtyly baghamday almaydy. Jauapkershilikti ózine alyp, der kezinde sheshim qabyldaudan qashady», - depti.

Ary qaray:«Ákimder ne ýshin jauapkershilikti ózine almaydy?!» jәne «Der kezinde sheshim qabyldaudan nege qashady?!» degen taghy eki kilteng súraq kelip shyghady.

Búl eki súraqtyng jauaby bir, ol – әkimderde óz betimen sheshim qabyldaytyn jetkilikti qúzyret joq!

Áriyne, әkimderde jetkilikti qúzyret bolmaghan son, óz betimen sheshim qabyldap, kósilip júmys istey almaydy. Ózi sheshim qabyldap, júmys bastamaghan әkim jauapkershilik ataulydan at tonyn ala qashady! Tek, jogharghy jaqtyng tapsyrmasyn kýtedi de otyrady.

Múnday basqaru jýiesi – ýnemi jauapkersizdikke, jemqorlyqqa, sapasyz júmysqa aparyp soqtyrady.

Qasym-Jomart Toqaev: «Negizgi mәsele – júmystyng sapaly oryndalmauynda. Sol sebepti naqty nәtiyjege qol jetkize almay otyrmyz», - dese, onyng sebebin basqa emes, osy әkimderde jetkilikti qúzyretting joqtyghynan izdegen dúrys!

Áriyne, barlyq dәrejedegi әkimderding bәrining qúzyretin bir kýnde keneyte salu qiyn. Biraq, reti kelip túrghanda, búl mәseleni ekilenbey shetinen sheship otyrghan dúrys.

Mine, jaqynda ghana Ýkimet 2023-2027 jyldargha Auyldy aumaqtardy damytu tújyrymdamasyn bekitti. Sonday-aq, «Qazaqstan Respublikasyndaghy jergilikti ózin-ózi basqaru turaly» zanynyng jobasy da Mәjilis talqysyna týsti.

Demek, audandyq manyzy bar qala, auyl, kent, auyldyq okrug әkimining qúzyretin keneytuding orayy kelip túr.

Ýkimet bekitken tújyrymgha say, auyldy 95 payyz sapaly jolmen qamtamasyz etu; bes jyl ishinde 655 densaulyq saqtau nysanyn, 183 mektep, 100 sport ghimaratyn paydalanugha beru; 650 mәdeniyet nysanyn jóndeuden ótkizu kózdelgen eken.

Sonymen birge, tabysy eng tómengi kýnkóris dengeyinen de tómen auyl halqynyng ýlesin 5,8 payyzgha deyin azaytu, auyldyq jerlerde júmyssyzdyq dengeyin 4,2 payyzgha týsiru josparlanypty.

Kesip aitayyn, «Qazaqstan Respublikasyndaghy jergilikti ózin-ózi basqaru turaly» zanynyng jobasynda kórsetilgen «qoghamdyq paydalanylatyn oryndardy abattandyru, jaryqtandyru jәne kógaldandyrumen» nemese «tiyisti әkimshilik-aumaqtyq birlikting aumaghynda jarnama ornalastyrumen» auyldyq jerlerdegi  júmyssyzdyq dengeyin 4,2 payyzgha týsiru  mýmkin emes.

Tabysy eng tómengi kýnkóris dengeyinen de tómen auyl halqynyng ýlesin 5,8 payyzgha deyin azaytu da qiyn.

«Molda kóbeygen jerse, qoy aram óledi»-degen keremet sóz bar, auylgha bólingen qarajattyng tóbesinen oblys pen audan tónip túrghan jerde, «Jergilikti ózin-ózi basqaru» degen úghymnan sóz ashudyng qajeti joq. Bәri bos sóz bolmaq.

Sol ýshin, audandyq manyzy bar qala, auyl, kent, auyldyq okrugti óz әkimi ózi basqaratyn uaqyt jetti.

Tipti, oblys pen audandy respublikalyq budjetten aiyryp, esesine auyldy respublikalyq budjetpen qamtamasyz etu jýiesi jolgha qoyylsa, onda jogharydaghy Preziydent aitqan týitkilding birazy ózdiginen sheshiler edi.

Ýkimet bekitken 2023-2027 jyldargha Auyldy aumaqtardy damytu tújyrymdamasyndaghy bes jyl ishinde atqarylatyn keshendi qúrlystardy salu jәne kýrdeli jóndeuden ótkizu júmystardyng bәrin audandyq manyzy bar qala men auyldyq okrug әkimderining ózine bergende ghana, birinshiden ýkimet qarajaty «jolbiykelerdin» jemi bolmaydy, ekinshiden auyldaghy júmyssyzdyq dengeyi men tabysy eng tómengi kýnkóris dengeyinen de tómen auyl halqynyng ýlesi, dau joq, Ýkimet kózdegen 4,2  men 5,8 payyzdan da tómendeydi.

2023 jylghy 19 nauryzda ótken Mәjilis jәne mәslihattar deputattarynyng kezekten tys saylauy qarsanynda, halyqpen kezdesu barysynda kórdik, jýzdep, myndap mal ósirip otyrghan auyl halqynnyng adymyn ashtyrmay shiderlep otyrghan – egistik, jaylymdyq jerding joqtyghy eken.

Auylda jer joq emes, bar. Biraq, ol  әli sol  «shóp qoryghan itterdin»  qolynda túrghan kórinedi.

Osy jaghynan alghanda da, audandyq manyzy bar qala, auyl, kent, auyldyq okrug әkimderine óz jerin ózi basqarghan qúzyret auaday qajet.

Bir mysal aita keteyin.

Mysaly, audandyq manyzy bar qala, auyl, kent, auyldyq okrug әkimining jәne onyng apparatynyng jergilikti ózin-ózi basqaru mәseleleri jónindegi mindetterining biri – «jerleu jәne qabirlerdi qarap-kýtu jónindegi isti úiymdastyru qaghidalaryna sәikes qabirge arnalghan jer uchaskelerin esepke alu men tirkeudi jýrgizu» eken.

Audandyq manyzy bar qala, auyl, kent, auyldyq okrug әkimine shyn mәnindegi ózin-ózi basqaru qúzyreti berilse, óz auylynyng túrghyndarynan asqan jerdi ózgelerge jalgha berip, odan týsken aqshany ózining jergilikti budjetke qúiyp otyratyn edi. Tipti, «...qabirge arnalghan jer uchaskelerin esepke alu men tirkeudi jýrgizip» qana qoymay, qabirge arnalghan jer uchaskelerin óz auylynyng túrghyndaryna tegin, al ózge jaqtyng qaytys bolghan adamdaryna aqyly etip, odan týsken qarajatty da óz auylynyng budjetine qúyatyn tәrtip ornatyp alatyn edi.

«Subsidiyanyng jyry» býgin ghana tuyndap otyrghan joq, ol sonau Nazarbaev dәuirinen, Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynan beri auyzdan týspey aitylyp kele jatqan epos!

Eger, memlekettik budjet bekitiluden búryn audandyq manyzy bar qala men auyldyq okrug әkimderi ózi basqaratyn qala men auyldaghy kәsipkerlerge qajetti grant, subsidiya jәne tómen ósimdi nesiyeni kimderge beru kerektigin aldyn-ala anyqtap, bektip, jogharygha joldasa, atalghan qoldau qarajattary ózgege jem bolmay, auyldaghy óz iyesin adaspay tabatyn edi.

Sóitip,  «qarapayym sharualar ýshin subsidiya alu – qiyametting qiyny» (Q. Toqaev) bolyp kelgen jaghday kelmeske ketedi.

Áriyne, audandyq manyzy bar qala, auyl, kent, auyldyq okrug әkimining әrbir sheshimi endi qúrylghaly jatqan auyldyq Kenesting kelisimimen jýzege asatyny belgili. Odan bergi jerde, barlyq qarajat baqylaushy organdar men halyqtyng tikeley baqylauynda bolady.

Eng bastysy, audandyq manyzy bar qala, auyl, kent, auyldyq okrug әkimi batyl sheshim qabyldaudan da jәne onyng jauapkershiligin arqalaudan da  qashpaytyn bolady. Búl-bir.

Ekinshi jaghaynan, auylda júmys kózi kóptep ashylady da, ýlken qalalargha, tipti shetelderge júmys izdep ketken auyl túrghyndary óz jerine qaytyp oralatyn bolady. Olar tipti investor bolyp oraluy da mýmkin...

Bir sózben aitqanda, auyldy gýldentem deseniz, aldymen әkimine qúzyret beriniz!

Auyt Múqiybek

Abai.kz