Abay hakimdik biyiginde...
(1899-1902 jyldar aralyghyna zertteme)
«Ne payda bar – myng nadan,
Syrtyn estip tandansyn.
Onan-daghy bir esti,
Ishtegi syryn angharsyn».
Abay.
Abaydyng Shyghysy taqyrybyn jalghastyram. Búl joly úly ústazdyng hakimdik biyigi bolghan 1899-1902 jyldar aralyghyn sóz etpekpin. Tau biyigine shyqsanyz tómendegi dýnie alaqangha salghanday kórinbekshi. Mine, ruhany biyiktik te sol tau basy siyaqty dýniyening kóringen syryn ghana emes, kórinbegen syryn da kórip-biluge mýmkindik beredi. Sonymen, tómendegi sózimiz Abaydyng songhy tórt jyldyq shygharmashylyq joly jәne osy kezengi enbekteri men hakimdik qasiyetteri jayynda.
Hakim degen kim? Onyng qasiyetteri qaysy? «Qúday tәbәrakanyng zatyna pendesining aqyly jetpese, dәl sonday ghashyqpyn demek te orynsyz, – deydi Abay. – ...Olay bolghanda hikmet qúdagha pende óz aqyly jeterlik shamada bilsem degen әrbir isting sebebin izdeushilerge «hakim» at qoydy». Búl sózden úghylatyny – hakim aqylyn qaru etken tanym iyesi. Tanym týrleri kóp. Ghalym zattyq dýnie jýirigi bolsa, hakim ruhany dýnie jýirigi. Onyng bilimi qarapayym bilim emes, jýrekten shyqqan bilim. Ekeuining arasy jer men kóktey. Hakimning tanymdyq qúraly – jýrek kózi (týisik nemese altynshy sezim desek te bolady). Oghan Qúdaydy tanugha jol ashyluy osymen óz týsinigin tabady. «Dәl sonday ghashyqpyn demek te orynsyz» deuimen Abay Jaratushygha ghashyqtyq dengeyi tanymgha tәueldi ekenin eskertip otyr.
Sóitip, hakim degenimiz – kókirek kózimen Qúday hikmetin izerlep, әrbir isting týp sebebin anyq kóretin ghúlama adam. Onyng aiyryqsha qasiyeti – bilimdi týisik arqyly aluynda (islamda búl qúbylysty «ilham» deydi).
Tekseristi Abaydyng syrtqy ómirinen bastayyn. Qolda bar estelikter tam-túmdap jetkizgen maghlúmattardan oishyldyng «Tasdiyq» atty (qazirgishe 38-sóz) traktatyna qalam terbegende tynyshtyqty qajetsingenin (kóbine týn kezinde jazugha otyrghan), el júmysyn, biylik tizginin jastargha ústatyp, mýmkindiginshe qoghamnan oqshaulanugha tyrysqan jaghdayy angharylmaq. Búl jayynda hakimning ózi: «Tiri jannan bezdirip, Aparasyng qay jaqqa?» deydi. Ekinshi anyq jәit, qan qysymy (giypertoniya) derti asqyna týsti. Ol kýnde qazaqqa beymәlim osy auru kesirinen denesi auyr tartyp, jýris-túrysty, tipti «atqa minudi azaytyp, shau tartty» (Túraghúl). 1898-1900 jj. ýsh ólenine («Auru jýrek aqyryn soghady jay», «Jýregim mening qyryq jamau», «Jýregim, neni sezesin?») dertti jýregin ózek etedi, mәselen: «Auru jýrek aqyryn soghady jay, Óz dertin tyghyp ishke bildire almay» deydi. Syrt kózben qaraghanda, «Sofylyq qylyp, din baghu? Joq, ol da bolmaydy, oghan da tynyshtyq kerek» dep ózi aitqanday, aqynnyng ómiri sol bayaghysha el ishi, qaynaghan tirshilik qazanynda ótip jatty.
Biraq ishki dýniyesi kóp ózgerdi, anyq «júmbaq jangha» ainaldy. Hakimdik biyiginde neni oilap, bar kýsh-quatyn qanday iske sarp etti? deseniz, onyng basty kuәgeri – janaghy «Tasdiyq» traktaty men «Allanyng ózi de ras...» óleni. Endigi jazary – tek qana óz boyyna sinirgeni. Qanday kitaptan neni oqyp-toqydy eken dep izdestiru bos әureshilik. Sol siyaqty kókiregine qúiylghanda jazbay túra almau da – әrbir hakimning erek qasiyeti. Sóitip, jana atalghan eki shygharma da hakimdik enbekter (syrtqy symbatqa talas kóp, al ruhany syr – tek qana hakimning sybaghasy).
Osynau eki shygharmagha shaghyn sholu jasayyq. «Tasdiyq» – tanghajayyp traktat. Abay: «Ey, jýregimning quaty, perzentlerim!» dep bastaghany – berisi músylman júrty, әrisi kýlli Adam Ata nәsiline arnaghanyn anghartqany. Professor Áuelbek Qonyratbaev: «Búl enbekke әli eshbir qazaqtyng tisi batqan joq» demekshi, shygharma óte kýrdeli. Onyng mazmúny qaytsem jenil de úghymdy bolmaq dep oigha shomghan Abaydy kózge elestetu qiyngha soqpaydy.
«Allanyng ózi de ras, sózi de ras» óleni, mine, osy jaghdayda dýniyege kelgen. Ony traktattyng qalyng eli qazaghyna arnalghan núsqasy deuge kerek. Búl eki shygharma biri birine baylauly, osyny dәleldemekpin. Ondaghy maqsat – ýsh sýyge janasha týsinikteme beruge sayady.
Ólenning besinshi shumaghy, agha buyn jatqa biletin әigili joldar:
Mahabbatpen jaratqan adamzatty,
Sen de sýy Ol Allany jannan tәtti.
Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep,
Jәne Haq joly osy dep әdiletti.
«Qúday joq» degizgen kenestik senzura túsynda birinshi jolgha mәn berilgen emes. Qarapayym oqyrman týgil, abaytanushy ghalymdar da atýsti qarap óte shyghatyn. Birden-aq ekinshi jolgha ekpin salyp, mine, birinshi sýy osy desetin. Óitkeni, óleng men traktat tuystyghy eskerilmedi. Sóitip, birinshi sýi aldynghy joldyng astarynda kómuli qala berdi.
Oghan dәlel – «Tasdiyq» traktatynyng bastapqy bóligi. Onda Abay әueli Allanyng sipattaryn tanytady, onan son: «Adam balasynan mahsharda súrau alatúghyn qylyp jaratqandyghynda hәm ghadalәt hәm mahabbat bar» dep bastap, Allanyng adamgha mahabbatyna kólemdi oryn beredi. Ýlken oryn alghan tanym ólende eleusiz qalghan ba? Joq, әriyne. Ony janaghy shumaqtyng әuelgi jolymen qysqa ghana jetkizgen (birinshi sýng Allanyng mahabbaty ekeni óz-ózinen týsinikti dýnie dep oilaghan siyaqty Abay jaryqtyq).
Biraq, taghy aitayyq, Jaratushy mahabbaty ýsh sýyden tys qaldy. Joqtan bar jasaushy tek Jaratushy ghana. Adamzat qansha kýshti bolsa da, jәndik, gýl, japyraqtay tiri nәrseni jasaugha joq (biraq óneri men ghylymyna mastanyp menmendikke úryndy, Jaratushy joq degenge bardy, til tiygizdi). Adamdy bir tamshy sudan jarattyq delingen Qúran, Injilde. Jerde jatqan júmyrtqa, Aspanda úshqan qús bolar deydi qazaqtyng auyz әdebiyeti. Abay әueli Allanyng adam balasyn mahabbatpen jaratqanyn úqtyra kele: «Kim ózine mahabbat qylsa, sen de oghan mahabbat qylmaghyng qaryz emes pe?» deydi. Ári qaray adam balasynyng rahaty men paydasy ýshin jasalghan san aluan iygilikter men nyghmetterdi atap aityp, oi-pikirin: «...Búl jasaushy mahabbatpen adam balasyn sýigendigi emes pe? Kim seni sýise, ony sýimektik qaryz emes pe?» dep qorytady (Allanyng mahabbaty ýsh sýngding biri degeni).
Mine, osy keltirilgen tezis «Mahabbatpen jaratqan adamzatty» degen alghashqy jol – birinshi sýi degenge aiday aighaq. «Qúday degen – mahabbat» demekshi, Jaratushynyng mahabbaty ýsh sýngding biri dep moyyndaluy kerek.
Endi ekinshi sýyge keler bolsaq, ol «Sen de sýy Ol Allany jannan tәtti» degen jolda. Mahabbat – Jaratushy men adamnyng arasyn jalghaytyn kópir, ana men balany siyaqty. Mahabbatyn sezinbegen, tanymaghan adamnyng Allany jannan tәtti sýngi mýmkin emesi dәlel ótinbeytin aqiqat.
Ýshinshi sýi – onay shaghylatyn janghaq emes. Nege? Sebebi, songhy eki jol («Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep, Jәne Haq joly osy dep әdiletti») týgeldey ýshinshi sýydiki. Biraq ony ekige bólip janylysqa úrynyp keldik. Abay «әdiletti sýi» degen dep. Ádiletti daralau kýmәndi (ol – mahabbat, meyirim, ynsap, ar-úyat qatarly kategoriyanyng biri). Traktat mazmúnyna zer salsaq, Qúday joly (Haq joly) – әdiletti jol ekendigi qadap aitylghan. Abay adamzatty alalamay, birin artyq, birin kem kórmey, bәrin sýi, mine, Allanyng pendelerine salghan әdiletti joly osy dep oy tastaghan.
Sóitip, kilt sóz – Haq joly. Ol óz aldyna tu tikken iydeya emes, «adamzattyng bәrin sýi» degen aldynghy iydeyany kýsheyte týsetin uәj, bekite týsetin tirek bolyp tabylady. Kýsheytu, bekite týsu ne ýshin qajet? Sebebi, «bauyrym dep» sýy bir din aumaghyna ghana jaramdy. Al «Haq joly osy» tirkesi auqymdyraq, onyng ayasyna barsha dinder kiredi. Osymen, «Adamzattyng bәrin qaytip sýimekpin? Ne ýshin?» degen saual kýshin joyady.
Qoryta aitqanda, qos shygharmany qatar qarastyru – «ýsh sýi» ilimin janasha týsinuge mýmkindik beredi. Janasha týsinik senzura kesirinen oryn alghan olqydan arylugha jәne bógde tilderge dúrys audarugha jol ashady.
Týsinuge auyr kelesi mәsele de bar. Adamzattyng bәrin sýng – iydeya (jol), jarym adamnan adam bolu dengeyine jetuding iydeyasy (pendelikten qútylu, jýrekting kózi ashylu joly). Al Allany jannan tәtti sýng – adamnan tolyq adamgha (kәmil músylman, hakim jәne әuliye) kóterilu joly. Kemenger Abay osylaysha pendelikting kәmәlatyn saty-satylap kórsetken demekpin.
Osy aitylghan imanigýl jayly sózimiz bilgenge marjan bolsa kerek. Biraq taqyrybymyzdy ashugha jetkiliksiz. Endi Abaydyng hakimdigi degen fenomen qúbylystyng birer aspektisine kónil bóleyin.
Jogharyda aittyq, hakim – óz týisigimen bilip, óz boyyna sinirgendi ghana jazady. Demek, Abay ilimi men sufizm bir bola almaydy. Tolyq adam biyigine shyqqan hakim men әulie turaly Abay: «Ghibrat kózimen qaraghanda, ekeui de birinen biri kóp jyraq ketpeydi» dese, sonymen qatar, ózgeshelikter de az emes. Olardy ortaghasyrlyq «kәmil adam» (insany әl-kәmiyl) beynesi men Abaydyng «tolyq adam» iydealyn salystyru arqyly anyqtap kórelik.
Birinshisi, ekeuining ghylymgha degen kózqarasy ózgerek. Sufizmde dýniyeni tanymaqtyq ghylymy әuelde (9-12 ghgh.) eleuli oryn aldy (ony aqylgha negizdelgen «ghaqli» ghylym dep qarastyrdy). Biraq biylik tizgini «ghaqli» ghylymnan diny senimge negizdelgen «naqli» ghylymgha auysty (sol sebepti keyingi dәuirde islam әlemi diny dogmat pen fanatizm týnegine orandy). Sufizmning kórnekti ókili imam әl-Ghazaly men adamzattyng ekinshi ústazy atanghan әl-Faraby arasyndaghy aituly teketires sonyng aighaghy. Teketires janghyryghy qazaq dalasyna da jetken. Búl jayynda ghúlama ghalym Aqjan Mashany bylay dep jazady: «Qazaqstanda islamnyng eki týrli aghymy maydandasty. Onyng biri – әl-Farabi, Úlyqbek, Marjaniyden baghyt alghan ghaqly islam. Ekinshisi – әl-Ghazali, Baqyrghani, sopy Allayardan taraghan naqly islam» («Faraby jәne Abay» kitaby. – Almaty, 1994).
Abay, әriyne, ghaqli baghyttyng ókili edi. Ol kýnde qazaq dalasynda ghylym-bilimge súranys joqtyng qasy edi, sóite túra, Abay shygharmashylyghyn «ghylym», «aqyl», «tereng oi» terminderi kóktey ótedi, «Óner men ghylym tap! Jan ayamay kәsip qyl!» dep qaqsap aitady. «Dýniyening ghylymyn bilmey qalmaqtyq – bir ýlken zararly nadandyq» deydi. Búl kóregendik qasiyetke tang qalyp, týsinip aludyng ornyna úly aqyngha «orysshyl bolghan» degen qara kýieni jaghu úyat-aq nәrse (әlemjelide bir tasyr adam bar, Abaydy ondy-soldy qaralau kәsibi siyaqty tipti qoy deseng de qoyar emes).
Ekinshiden, Abaydyng tolyq adam konsepsiyasy jasampazdyq qyrymen ózgerek. Áuliyelerdi Abay: «Ghashyqtary sol hәlge jetti, dýniyeni, dýniyedegi tiyerlik paydasyn úmytty» dep sipattaghan. Biraq shyn ghashyq sopylar qaldy ma? Joq, qalmady. Jalghan sopylar «hakim atyna dúshpan boldy». Dýnie ghylymy men jasampyzdyqqa qarsy qarulasty. Osy aitylghan mәseleni professor Dosay Kenjetay bylay dep jazady: «Shyn ghashyq sopylar Tәnirining didaryna ghashyq bolady. Al Abay Tәniri didaryna ghashyqtyqqa emes, «sanigh ghashyqtyqqa», yaghny Tәnirding Jaratushy sipatyna ghashyq bolugha, adamdy Tәnirige úqsap jasampaz bolugha ýndeydi. Óitkeni, Abaydyng zamany jasampazdyqqa, tehnologiyany mengeruge, bilim beruding jana jýiesine múqtaj bolatyn».
Ómirding maghynasyn izdegen jastargha 1897 jylghy óleninde Abay aitady:
Mazlúmgha janyng ashyp, ishing kýisin,
Hareket qyl, paydasy kópke tiysin.
Kópting qamyn әuelden Tәniri oilaghan,
Men sýigendi sýidi dep IYeng sýisin.
Múny Shәkәrim bylaysha quattaydy:
Allanyng pendesine raqymy mol,
Sen de ózindey adamgha meyirimdi bol.
Ol jaratty, sen-daghy jaratyp baq,
Bardan bardy shygharsang bolady sol.
(«Myljyng der oqyghandar sózimdi anyq» óleninen). Bile bilsek, qúlshylyq qyludyng kókesi – kópke paydasy tiyetin qareket ekendigi anyqtalyp otyr.
Sóitip, Abaydyng tolyq adamy ortaghasyrlyq kәmil adamnan ózgerek. Ol kópke paydasy tiyetin hareketshil boluymen erekshe. Ústazdyn: «Ghúmyr ózi – haqiqat. Qay jerde ghúmyr joq bolsa, onda kәmәlat joq» degeni – jasampaz bolugha, hareket qylugha shaqyrghany. Ómirin bos ótkizgenderdi «Hareketsiz – sopy montany» dep sógedi.
Taghy bir jәit, pir-mýrid (ústaz-shәkirt) dәstýri sopylyqta qatang saqtalsa, Abay, Shәkәrimde sopy mektebi bolmaghan. Negizi, ruhany ústaz (sheyh, pir) qarapayym adamgha ghana kerek. Abay, Shәkәrim siyaqty kýshti jan quatymen, Tәniri bergen erekshe sezimimen tughan jandar kemeldikke óz qabiletimen jetedi. Sonday-aq, tumysynan shyn taqua jandar bolady. Búlargha da ruhany ústaz kerek emes.
Sóz sony, 1902 jyldan song hakim Abay ýnsiz qalghan. Nege, әlde aqyndyq quaty azayyp, synshyldyghy sualdy ma? Joq, olay bolmaghan. Kelesi jylghy «Jalyn men ottan jaralyp» degen jalghyz óleninde: «Quaty kýshti núrly sóz, Quatyn bilgen abaylar» dep aqynnyng ózi de múny joqqa shygharady. Tau basyna úqsaghan biyikke kóterilgen ruh keri baghytty qalamaydy. Árbir hakimge tәn minez búl. Úly aqynnyng eki jyl ýnsiz qaluynyng basty sebebi – óz boyyna sinirgen haqiqat bilimdi týgeldey jetkizdi. Barlyq nәrlerin berdi. Últtyq qana emes, әlemdik kenistikte de Abay sheshuin bermegen mәsele joq.
Qoryta aitqanda, ýsh sýi ilimi – Abay tanymynyng shyny. Ýsh sýnden tys shyn iman (taza iman) úghymyn izdeu bekershilik. Sol sebepti Abay oghan «imanigýl» dep at qoyghan. Imanigýldi týsinip qabyldaugha jýrekte qylauday bolsa da imany sanylau kerek. Abaydyng hakimdigi jayly azdy-kópti tolghauym osymen tәmam. «Kimde kim ishinen kerekti sóz tapsa, jazyp alsyn, ya oqysyn, keregi joq dese, óz sózim ózimdiki». Abaydyng Shyghysy taqyryby ayasynda jazylghan әldeneshe izdenisime oishyldyng osy sózimen songhy nýkteni qoyghym keledi.
Asan Omarov
Abai.kz