Byltyr Astanada ótken TMD elderi preziydentteri kenesining basqosuynda preziydent Toqaev «Halyqaralyq orys tilin damytu qoryn qúru», «2023 jyldy - orys tili jyly etip belgileu» siyaqty bastamalar kóterip edi. Preziydent orys tiline jasalatyn múnday qamqorlyqtyng Úiymgha mýshe elderding seriktestigin odan ary damytatynyn algha tartqan.

«May tilesen, mine qúiryq» degendey TMD Bas hatshysynyng orynbasary Dәuren Abaev kýni keshe Minskide ótken «Qazirgi ekitildi kenistiktegi orys tili» atty Halyqaralyq ghylymy konferensiyada «Orys tili – TMD aumaghyndaghy últaralyq qarym-qatynastyng basty qúraly», dep mәlimdepti. Abaev orys tilining TMD kóleminde adamdardyng beyresmy baylanys ornatuyna, mәdeniyetin taratugha múryndyq bolyp otyrghanyn algha tartyp, qazirgi kýni orys tilining qarqyndy damu ýstinde ekenin jetkizipti. Ol az deseniz «2023-jyl – orys tili jyly» ayasynda gumanitarlyq, ghylymi, bilim beru jәne aghartushylyq manyzy bar 150 is-shara josparlanypty.

Dәuren myrzanyng Qazaqstannyng Aqparat ministri bolyp túrghanynda ózge últ ókilderinen memlekettik tilde sóileudi talap etken qogham belsendilerining әreketin – «Ýngirdegi últshyldyqqa» tenep, «Qazaqstandyqtardyng 95 payyzy orysshagha suday aghyp túr» dep, orys basylymdaryna aqtalghany bar. Abaev myrza Qazaqstandaghy óz auzynan shyqqan «95 payyzdyq kórsetkishti» endi Tәuelsiz elder dostastyghy elderine ortaq etip kórsetkisi kelip otyrghan siyaqty.

1991 jyly Kenes odaghy qúlap, qyzyl iydeologiya kósemderining «bir últ - bir til», «orys tili kommunizm tili bolady» degen mifterining tas-talqan bolghany júrtqa ayan. Qazirgi TMD qúramyndaghy Europagha jaqyn Belorusiti aitpaghanda, Euroodaqqa kiruge talpynyp otyrghan Moldovanyng «kenestik ýlken semiyany» bilmeytin jana buyn jastarynyn, sayasatkerlerining orys tilin bizdegidey biledi degenge kýmәn bar. El aman, júrt tynyshta orys әlipbiyinen bas tartyp latyngha kóshken bizding ózbek, әzirbayjan bauyrlarymyzdyng óskeleng úrpaghy, kýni keshe parlamentine qyrghyz tilin bilmeytinderdi memlekettik júmysqa almaytyn zang qabyldatqan aiyr qalpaqty aghayyndardyng asau azamattary Dәuren myrzanyng pikirimen kelise qoyar ma eken?!

IYә, Qazaqstann "orys tilining ekinshi otany" bolyp túrghany dausyz. «Egemendik aldyq» dep alaqaylaghanymyzben Nazarbaevtyng «sarabdal sayasatynyn» arqasynda oryssha týs kóretin keshegi kommunister men komsomoldar «demokrattar» men «últtyq burjuaziyagha» ainalyp, elding zattyq jәne ruhany baylyghyn iyelenip alyp, tәuelsiz memleketting media resursyn orys tiline beyimdep, últtyq memleketke ainalu barysyna balta shapti. Sonyng kesirinen orys mәdeniyetine adaldyq jaghynan "Ivan" kórshimizding slavyan bauyrlaryn da artta qaldyrdyq. Tili, sayasiy-ruhany tәuelsizdigi ýshin kýresip jatqan ukraindardy múqatugha qúmar, Kremlshil buyn tәrbiyeledik. Atyn ózgertken "Kommunistik partiyadan" tartyp, «Aq jol», «Amanatqa» deyin. Ábildaevqa endi Anna hanym qosyldy. Otarshyl ozbyrlyqtyng kesirinen óz jerinde azshylyqqa ainalghan halqymyzdyng sany әupirimdep 70 payyzgha jetti. Orystar 15 payyz bolyp, azaydy. Basqa elderdegi jaghday da osynday. Biraq biylik әlide búl faktimen sanaspay otyr.

Qoryta kele aitarymyz TMD qúramyndaghy demokratiyalyq jolgha týsken sanauly elderdi aitpaghanda, basqa elderding basshysy derlik kenes zamanyn kórgender, batystyng demokratiyalyq saylau jýiesinen qaraday qorqatyndar. Orys tilining TMD daghy rólin janarghan halyqtyng shynayy qalauy degennen góri Mәskeu kórgen basshylardyng sayasy sheshimi dep baghalaghan dúrys bolar edi.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz