Áuel basta adam qamyn oilaghan Úlyq Alla ramazan aiynyng qasiyetimen adamzat ruhaniyaty men mәdeniyetin órkendetu ýshin 1400 jyl búryn Ramazan aiyn ashqúrsaq kýide ótkerudi búiyrghan. Bolmasa sol zamanda qúm ishinde kóship jýrgen arab taypalary onsyz da toyyp tamaq ishpeytin. Bәlkim, kim biledi, ol zamannyng momyndary Ramazan aiynda tamaqtan tyiylghandy azdap bolsyn auyrsynghan da shyghar. Biraq ol kezde Islamnyng qúdireti men payghambardyng keremeti esinen ketpegen músylmandar orazany oilanbastan tútqan. Álbette, sonymen birge ramazan aiynyng sharapaty men raqatyn da sezip, bilip, búl aidy qúr jibermeuge baryn salatyn. Din әlsirep, Islamnyng bedeli shayqalghan shaqta orazada auyz bekituge jenil qaraytyn ruhsyz músylmandar payda boldy. Ásirese, sәbetter odaghynda tuyp-ósken dýbәra qazaq Ramazan aiyn barynsha jenil etip kórsetuge tyrysatyn ruhany keselge shaldyqty. Qazir de Ramazan aiy kelgende ózderin «zayyrly qoghamnyng ózegimiz» dep esepteytin dýbәralar Ramazannyng ruhany paydasy, sheksiz sharapaty, qisapsyz sauaby bar dep oilamaydy. Kerisinshe, din sharttarynyng ruhany astaryna meylinshe ýnilmeuge baryn salyp baghady. Qúday ózi jәrdem berip, perishtelerimen jelep-jebep túrghanda ashyghudan qorqatyndar kýni boyy ash jýrudi densaulyqqa ziyandy dep sanauy bek mýmkin. Biraq, shyny kerek, әlem halqy kóbeyip, tamaq óndirisin damytqan sayyn adam atauly auruyn astan tabatyn jana bәlege dushar boldy.

Áuel basta adam qamyn oilaghan Úlyq Alla ramazan aiynyng qasiyetimen adamzat ruhaniyaty men mәdeniyetin órkendetu ýshin 1400 jyl búryn Ramazan aiyn ashqúrsaq kýide ótkerudi búiyrghan. Bolmasa sol zamanda qúm ishinde kóship jýrgen arab taypalary onsyz da toyyp tamaq ishpeytin. Bәlkim, kim biledi, ol zamannyng momyndary Ramazan aiynda tamaqtan tyiylghandy azdap bolsyn auyrsynghan da shyghar. Biraq ol kezde Islamnyng qúdireti men payghambardyng keremeti esinen ketpegen músylmandar orazany oilanbastan tútqan. Álbette, sonymen birge ramazan aiynyng sharapaty men raqatyn da sezip, bilip, búl aidy qúr jibermeuge baryn salatyn. Din әlsirep, Islamnyng bedeli shayqalghan shaqta orazada auyz bekituge jenil qaraytyn ruhsyz músylmandar payda boldy. Ásirese, sәbetter odaghynda tuyp-ósken dýbәra qazaq Ramazan aiyn barynsha jenil etip kórsetuge tyrysatyn ruhany keselge shaldyqty. Qazir de Ramazan aiy kelgende ózderin «zayyrly qoghamnyng ózegimiz» dep esepteytin dýbәralar Ramazannyng ruhany paydasy, sheksiz sharapaty, qisapsyz sauaby bar dep oilamaydy. Kerisinshe, din sharttarynyng ruhany astaryna meylinshe ýnilmeuge baryn salyp baghady. Qúday ózi jәrdem berip, perishtelerimen jelep-jebep túrghanda ashyghudan qorqatyndar kýni boyy ash jýrudi densaulyqqa ziyandy dep sanauy bek mýmkin. Biraq, shyny kerek, әlem halqy kóbeyip, tamaq óndirisin damytqan sayyn adam atauly auruyn astan tabatyn jana bәlege dushar boldy. Eng jamany merez shaqyratyn aram astyng bәri adam qúmarlyghyn qyzdyryp, dәmi tildi ýiirip-aq túrady. Kez kelgen kisini semirtip, jalqau qylyp jiberetin tamaqtyng bәri - әlem boyynsha qas pen kózding arasynda asyghys jasalatyn as, auqat. Gamburgerdi kóshede ketip bara jatyp jeytin jabayy mәdeniyet - búl kýnderi ýlken qalanyng bәrine tәn tirshilik. Ashyq moyyndalghan shyndyq mynau: adamdy qomaghaylyqtan toqtatu - HHI ghasyrdyng eng ýlken problemalarynyng bireuine ainaldy. Senbeseniz myna zertteuge kóz jýgirtiniz. Adamzat tarihynda túnghysh ret juan qaryn semizder, toyyp tamaq ishpeytin aryq-túryqtardan asyp týsti. Álemdik densaulyq saqtau úiymynyng songhy bergen mәlimeti boyynsha qazir әlemde bir million adam asty artyghymen jep auru tapqan. Býgingi tanda tósekten túra almay jatqan 300 million mýgedekting diagnozy - «semizdik». Auqat tappay tәltirektep jýrgen kóteremder sany 800 milliongha jetip toqtaghan. Osylaysha HHI ghasyrdyng ghalymdary «Afrikadaghy ashtan ólip jatqandardy qaytip toydyramyz dep emes, Amerikadaghy semizderdi qalay ashyqtyramyz» dep basyn qatyruda. «Búl endi shetel ghoy, bizding Qazaq eline qanshalyqty qatysy bar» dep nemqúraydy qaramanyz. Sebebi, halqy sonshalyqty bay túrmaytyn bizding elding ózinde keselding 70% -y as-auqattan jabysady. Adamdy mas qylyp, jan-jýikesin ulap tastaytyn aram susyn men bazardyng kýmәndi etin aitpaghanda, artyghymen jelinetin adal astyng ózi asqazangha auyr salmaq. As-auqatty tartynyp jeytin tәrtip jýiesi shatasqan son, ruhany ómir sýruge degen yqylasy joyylady. Jatar aldynda toya jegen tamaqtan auru boludan basqa jolynyz joq. Jyly tósekke toyyp baryp qúlaghan pendeni tangha taman mindetti týrde qara basyp, ensesi ezilip basyp túrady. Toqtyq tartqan onday sezimnen arylu onay sharua emes. Tipti ómir baqy qútyla almay ketuiniz mýmkin. Qalay bolsa solay, kóringen jerde auzyna ne bolsa sony tygha beretin jaman әdet túla boyynyzgha birjolata sinip alady. Auyzdaghy jalmandaghan jaman әdet asqynghan sayyn adamnyng ruhany qabiletteri topastanyp, jyl ótken sayyn aqyly tattanyp, oy órisi tarylady. As-auqatqa túnshyghyp, nәpsi qomaghaylyghyna shyrmalyp qalghan shybyn jan - Islamnyn, Qúrannyn, qúlshylyqtyng býkil raqaty men sauabynan maqúrym qalady. Dinning týpki astaryn tereng úghynghan әulie danalar údayy ashqúrsaq jýrip túrudy ruhany ómirding eng birinshi satysy dep tanyghan. Ashqaraqtyq sezimi tyiylmaghan adamdar salauatty ómirge eshqashan qadam baspaydy. Eger kimde kim jana ómir bastap, taghdyryn baqytty arnagha búrghysy kelse, artyq astan tyiylsyn degen. Orystyng jәne bir aqylman ziyalysy toya jeudi bylaysha sipattaydy: «Eger siz dastarqan basynan qarnynyz ashynqyrap túrsanyz, - toyghanynyz. Al eger toyyp túrsanyz, onda artyq jep qoydynyz. Al, artyq jep qoysanyz, onda siz ulanyp qaldynyz».
Auru - astan bolatynyn bayqaghan kóp elding ghalymdary ashyghu turaly neshe týrli aila oilap tapty. Biraq bәribir jaratushy bir qúdiret kýshten pәrmen bolmaghan son, jalpy halyqty tartyna jeuge tәrbiyeleu mýmkin emes. Erik jigeri artyqsha jaratylghan siyrek túlghalar bolmasa, búqara halyq jón-josyqsyz tamaq jeytin jaman әdetten aryla almaydy. Ádette býkil әlemge dúrys tamaqtanu jaghynan japon halqy ýlgi bolyp kelgen. Densaulyqqa paydaly taghamdardy tandap jeu, beymezgil kezde asqazangha artyq salmaq salmau degen sekildi tәrtipterdi búljytpay oryndaytyn. Sondyq-tan da japonnyng basqadan aqyly ozyp, óneri damyp, túrmysy ilgeri ketti. Auru shaqyratyn artyq astan tartynghandyqtan ómir sýrudegi úzaqtyghy jaghynan da әlem aldyna shyghyp aldy. Biraq, amal neshik, Amerika әseri ol jaqty da bylghady. At ýsti auqat әzirlep, ne bolsa sony talghamay jey beretin meshkeylik japon jastaryna júqty. Qazir japonnyng aqsaqaldary jas buyngha tamaq jeu tәrtibin ýirete almay әure bolyp jatyr.
Adamzat órkeniyetin algha sýireytin lokomotiv bolsyn dep Úlyq Alla músylman degen júrtty jaratty. Búl júrt ruhany azbasyn dep Islam dinin olargha nәsip qyldy. Islam dinin ústanushy el-júrttyng aqyly ózgeden ozyq, ruhy myqty, densaulyghy kýshti bolu ýshin Ramazan aiyna kóptegen sharapat darytty. Qala berdi Islamnyng myn, million qatparly ruhany astary men syrlaryn týsinsin dep payghambar ataulynyng tәji bolghan Hazreti Múhamedti (s.gh.u.) elshi etip jiberdi. Haq payghambar keyingi ýmbeti azbauy, olardyng ruhany qarym-qabileti múqalmauy ýshin Ramazan aiynda 30 kýn oraza ústaudyng býkil tәrtibi men shartyn ýiretip kórsetip berdi. Hattabtyng úly, Omar atty sahabasy aitady. Ádette Ramazan bastalugha bir kýn qalghanda hazreti Payghambar qaladaghy eldi jinap, uaghyz aitatyn. «Jamaghat! Ramazan aiy keldi. Búl - biz ýshin eng úlyq ai. Ramazan aiyn dúrystap ótkeruge dayyndyq jasap, qamdanyndar. Búl aidyng әrbir kýnin barynsha paydalanyp qalugha tyrysyndar. Búl aida әdemi, taza kiyim kiyip sәn-saltanattaryndy asyryndar. Ramazan aiynyng úlyqtyghyn qúrmettender. Alla aldynda búl ay óte úlyq hәm óte joghary. Otyz kýn oraza ústaghanda óte múqiyat bolyndar. Búl aida jasaghan ghibadattyng sauabyn Úlyq Alla eki esege arttyryp beredi. Orazada namazdy kóp oqyndar. Ramazandy kórkem qylyp, zeynetin arttyryp kórsetu ýshin Qúrandy kóp oqyndar. Kimde kim Qúran kәrimdi әdemi әuezben, shyn jýregimen, jan tәnimen berilip, zeyin qoyyp oqysa, Úlyq Alla ol adamgha oqylghan Qúrannyng әrbir әrpine peyishting baqshalarynan ýles beredi. Ol baqshada ósetin bau-baqsha men aghash, daraqtyng bitimi búl dýniyening mysalyna kelmeydi. Sebebi, ondaghy bir daraqtyng kólemining ózi búl dýniyening jýzinen jýz ese ýlken».
Qarap otyrsanyz, 11 ay boyyna tar túrmystan qajyp, ómirding neshe týrli qiyndyghynan sharshaghan músylmandar osy aida jappay sauyghady. Qaryny ashyp, qaljyraghan ash adamnyng myljyn, bos sózge qúlqy bolmaydy. Úrys-keris, dau-janjal búl aida pyshaq keskendey toqtaydy. Óz sharuasyn dóngeletem dep jýrip qanshama adam aghayyn, tuysynan alshaqtap, suyp ketedi. Mine, osy aralary suy bastaghan aghayyn-tuys Ramazan aiynda 30 kýn boyyna kýnige keshke auyzasharda bas qosady. Dastarqan basynda ruhany emes, dýnie әngimesin qúmarlanyp aitugha tyiym salady. Sondyqtan da osy aida ruhany onalyp, aqjýrek adamdardyng qataryna qaytadan qosylyp ketuge mýmkindik óte mol. Búl aidy barynsha ruhany paydalanyp, onyng kózge kórinbeytin sharapat, bereketinen ýles alghysy keletin momyngha Úlyq Allanyng dayyndaghan nyghmet syilyqtaryn adam aityp tauysa almaydy.
Qúdiretti Alla taghala 18 myng ghalamdy jaratyp bolghan song ózining aldyna eseptegish qasiyeti óte ýlken bir perishtesin shaqyrtyp, tapsyrma beredi. «Sen qazir jerge baryp, tenizding asty, ýsti, tau, tastyng qoyny-qonyshyndaghy qúm ataulynyng dәl sanyn eseptep, maghan ait» deydi. Búl perishtening erekshe jaratylghany sonsha, onyng basyndaghy qúlaghy men kózi aspandaghy júldyzdan kóp edi. Ol kózdi ashyp-júmghanday ghana mezette jer sharynda neshe myng tonna qúm bolsa sonyng bәrining sanyn dәl aitady. Jaratushy IYesi oghan riza bolyp: «endi jerdegi múqiyt, teniz, dariya, ózen kóldegi sudyng tamshysyn esepte» dep tapsyrady. Alyp perishte búl joly da janylmaydy. Áp-sәtte býkil sudyng tamshysyn jeke-dara sanap, Allanyng aldyna qoyady. Úlyq Alla búl joly da onyng júmysyna, jyldamdyghyna yrza bolyp, maqtau aitady. Endi, - deydi, Úlyq Alla: «Ramazan aiynda mening rizalyghymdy tabu ýshin auyz bekitip, oraza ústaghan momyn qúlymnyng bir kýnde tabatyn sauabyn sana!» dep әmir beredi. Jana ghana qisapsyz esepten janylmay, sartyldap túrghan zor esepshi perishte osy sәtte mýdirip, túryp qalady. Biraz uaqyt ótken song onyng býkil kózderi jypylyqtap, esepten shatasa bastaydy. Orazanyng sauabyn sanap sonyna shygha almaghan búl perishte amaly qúryp, Allanyng aldyna sәjdege qúlaydy. Basyn kótermegen kýii: «Eng úlyq IYem, Ramazanda oraza ústaushy qúlynnyng bir kýndik sauabyn ózing aitpasan, ony sanap, esebin shygharugha mening shamam kelmeydi», - dep zar iyleydi.
Búl - Ramazan aiynyng úlyq-tyghyn aiqyn kórsetetin ghibratty hadiys. Eger qúdireti kýshti Alla taghala Qúran kәrim arqyly qúldaryna Ramazan aiynda ashtyq ústap, aqyl ósirip, ruhyn kýsheytudi búiyrmaghanda, adam balasy óz betinshe múnday órkeniyet pen mәdeniyetke jete almaghan bolar edi. Eshbir el, eshqanday últ, halyq dәl osylay jappay oraza ústap, úlanasyr sauapqa kenele almaydy. Búl ruhany júmys - Úlyq Allanyng ghana qolynan keletin múghjiza (keremet). Bayqasanyz, tamaq ishu mәdeniyetin birshama mengergen shyghys elderining kózi ashyq ziyaly qauymy jappay oraza ústaushy músylman elderine qyzygha da qyzghana da qaraydy. Myndap, milliondap oraza ústau degen tútas memleket retinde ruhany qayta týlegen sekildi qyzyq qúbylys. Sondyqtan erteng Ramazan aiy bastalghan shaqta joqtan ózgeni syltau qylyp auyzdy ashyq qaldyru adamnyng ruhany hәm mәngilik ómirine ýlken qater. Sebep, syltausyz oraza ústamau - baqytsyz taghdyrdy Qúdaydan ózing baryp súrap alghanmen birdey.
Eger siz búryn-sondy oraza tútyp kórmegen bolsanyz, qorqatyn eshtemesi de joq. Aman-esen, sau qalpynyzda orazagha jetkeninizge shýkir deniz de 30 kýn Alla rizalyghy ýshin ash jýruge tәuekel etiniz. Qasiyetti aidyng alghashqy aptasy ótpey jatyp-aq óz denenizden búryn-sondy bolmaghan ruhany qúbylysty sezip, bayqaysyz. Osynday baqytty qadam jasar aldynda dinge jenil qaraytyn, jýregi әbden kirlep, qasiyetti úghymdar turaly ne bolsa sony oilanbay aita beretin ruhsyz, mәdeniyetsiz kisilermen jaqyn aralasyp qajeti joq. Islam shapaghatynan tym alystap ketken baqytsyz pendeler ainalasynda aqjýrek kisilerding kóp bolghanyn qalamaydy. Sol sebepti de olar jora-joldastaryn auyz bekitpeuge ýgittep, orazany qasiyetsiz qylyp kórsetkendi jaqsy kóredi. Nәtiyjesinde orazany qúr jiberip, Allanyng teris nazaryna iligedi. Oghan dәlel Hazreti Payghambardyng hadiysi. Ujra esimdi sahaba aitady: «Bir joly Alla elshisi bizge qarap:
«Minbәrgha jaqyndandar», -- dedi. Biz jaqyndadyq. Haziret minbardyng birinshi baspaldaghyna kóterildi de ózinen-ózi «Ámiyn» dedi.
Sosyn ekinshisi baspaldaqqa kóterildi de taghy da «Ámiyn» dep dauystady. «Ýshinshi rette taghy bir baspaldaqqa kóterilip, «Ámiyn»dedi. Payghambardyng búl әreketine qayran qalyp: «Múnda ne syr bar? Biz búryn múndaydy kórmedik?»- dep súradyq. Payghambar (s.gh.u.) aitty: «Minbargha taqaghanda qasyma Jebireyil perishte úshyp keldi. Men kóterilgende ol: «Ramazan aiyna aman-esen jetip túryp, auyz bekitpey, 30 kýn orazany zaya ketirgen adamgha bәle jausyn!» - dedi. Men «әmiyn» dedim. Ekinshi baspaldaqqa shyqqanda ol taghy da: «Sening esimindi estip túryp, saghan salauat aitpaghan adamgha bәle jausyn!» - dedi. Men taghy da «әmiyn» dedim. Ýshinshi satygha ayaq basqanda Jebireyil taghy da: «Ata-anasynyng ekeui, ne bireui úzaq ómir sýrip, әbden qartaysa da solardyng sebebinen peyishke kiruge layyqty bolmaghan tasjýrekke nәlet kelsin!» dedi. Men songhy ret taghy da «әmiyn» dedim.»
Sóz úgharlyq aqyldy azamat bolsa, payghambar men Jebireyil perishtening arasynda bolghan osy qatal syrdan ghibrat alsyn. Ramazannyng bir de bir kýnin qúr jiberip almanyz! Qúdaydyng tynyshtyq núryna bәrimizdi birge jetkizsin. Gazetten kóz jazyp qalmanyz. Ramazan aiynyng qúpiya syrlary turaly taghy da tarqatyp jazamyz.

«Ýsh qiyan» gazeti, 27.08.2009