Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 15790 1 pikir 7 Mamyr, 2013 saghat 08:59

Zeynep Ahmetova. Babalar amanaty (jalghasy)

...Alla taghala jaryq ýshin kýndi, tynym ýshin týndi jaratqan deydi. Keybir maqúlyqtar jaryqtan góri qaranghylyqty sýiedi. Jarqanat ýshin ómir qaranghylyq týsken song bastalady. Men de jarqanat siyaqty týndi únatam. Óitkeni kelim-ketim kisi ayaghy basylyp, ýy ishindegi tirlikterindi bir qayyryp, moynyng bosaydy. Ata әngimening kóbin týnde aitady, tek kónil-kýii bapty bolsyn deniz. Býgin, qúdaygha shýkir, kónildi, baghana batyr inilerimen ýidi basyna kótere kýlip jatqan.

...Aynalamdy bir sholyp, shashyranqy jatqan eshtenening joq ekenine kózim jetken son, atanyng bólmesi jaqqa qaray bettedim. Kelsem, Bәkeng atagha bir kitapty kórsetip jatyr eken.

- Býgin satyp aldym deysin, mynauyng eski, talay qoldan ótken kitap qoy, - dedi ata.

- Men ony «Bukinist» dýkeninen aldym. Kәdimgi kitap dýkenderinen múnday dýniyeni tabu qiyn. Ótkende Djon Apdaykting «Angel na mostu» degen shygharmasyna tap bolyp edim, býgin Akutagavanyng «V strane vodyanyh» kitabyna qolym jetti, - dedi.

Óz basym búl jazushylardyng eshqanday kitabyn oqyp kórgen emespin. Múndaylardy izdegish - Bәken. Kómbening ýstinen týsip, keremet qazyna tapqanday әkesine kórsetip, maqtanyp otyr. «Endi әngime taqyryby basqa arnagha búrylatyn bolar, ortadan japondardyng Akutagavasyn kóterip kele qalghanyn kórmeysing be» dep ishtey qynjyla bastadym.

- Balam, maghan ashyghan kójennen әkelshi, - dedi ata sol arada.

...Alla taghala jaryq ýshin kýndi, tynym ýshin týndi jaratqan deydi. Keybir maqúlyqtar jaryqtan góri qaranghylyqty sýiedi. Jarqanat ýshin ómir qaranghylyq týsken song bastalady. Men de jarqanat siyaqty týndi únatam. Óitkeni kelim-ketim kisi ayaghy basylyp, ýy ishindegi tirlikterindi bir qayyryp, moynyng bosaydy. Ata әngimening kóbin týnde aitady, tek kónil-kýii bapty bolsyn deniz. Býgin, qúdaygha shýkir, kónildi, baghana batyr inilerimen ýidi basyna kótere kýlip jatqan.

...Aynalamdy bir sholyp, shashyranqy jatqan eshtenening joq ekenine kózim jetken son, atanyng bólmesi jaqqa qaray bettedim. Kelsem, Bәkeng atagha bir kitapty kórsetip jatyr eken.

- Býgin satyp aldym deysin, mynauyng eski, talay qoldan ótken kitap qoy, - dedi ata.

- Men ony «Bukinist» dýkeninen aldym. Kәdimgi kitap dýkenderinen múnday dýniyeni tabu qiyn. Ótkende Djon Apdaykting «Angel na mostu» degen shygharmasyna tap bolyp edim, býgin Akutagavanyng «V strane vodyanyh» kitabyna qolym jetti, - dedi.

Óz basym búl jazushylardyng eshqanday kitabyn oqyp kórgen emespin. Múndaylardy izdegish - Bәken. Kómbening ýstinen týsip, keremet qazyna tapqanday әkesine kórsetip, maqtanyp otyr. «Endi әngime taqyryby basqa arnagha búrylatyn bolar, ortadan japondardyng Akutagavasyn kóterip kele qalghanyn kórmeysing be» dep ishtey qynjyla bastadym.

- Balam, maghan ashyghan kójennen әkelshi, - dedi ata sol arada.

Men kelgende Baqytjan:

- Nege qyzyq emes, men de tyndaymyn. Árbirden song búl әngimeni men bastaghanmyn, - dep jatyr eken.

- Seni quyp jatqan kim bar, tyndaghyn. Men biraz «jetilerdi» esime týsirip, qaghazgha tizip qoydym. Jol-jónekey taghy tolygha jatar, - dep ata men úsynghan keseni qolyna alghanda, Erjan qúsap «ura-a-a» deuge az-aq qaldym. Ata jarty kese kójeni simirip alyp, múrtyn sýrtip, asyqpay sózge kiristi:

- «Jeti qazynanyn» diny senimmen aralasyp ketken, erteden el ishinde aitylatyn jәne bir týri bar. Oghan aldymen Qydyrdy ataydy. Auyzeki tilde Qyzyr baba dep te aityla beredi. «Qydyr - qúdaydyng erekshe qasiyet berip jaratqan sýigen qúly» delinedi. «Allanyng payghambary» dep aitylatyn da anyzdar bar. «Qydyr adamgha darysa, ol molshylyq, baylyqqa keneledi» degen senim qalyptasqan. Sopylar Qyzyrdy jaqsylyqtyng jarshysy, adal pendelerdi qorghaushy, tura jolgha bastaushy jetekshi ústaz sanaydy eken. Qazaqtardyng «Qydyr baba qoldasyn», «Jorytqanda joldasyng Qyzyr bolsyn» dep bata beretini sondyqtan bolsa kerek. Jyldyng basy, Úlystyng úly kýni - Nauryz kelgende «Qyzyr baba ýy aralap jýredi, nazary shyraq janyp túrghan ýige týsedi» dep senedi. Grigorian kýntizbesi boyynsha eskishe - 9 mart, janasha 21 marttan 22-sine qaraghan týndi «Qydyr týni» dep ataydy. Ótkende nauryzda Zeynep týnimen sham jaghyp, jeti dәmnen kójesin búqtyryp otyrdy ghoy. Búl - ata-babadan qalghan jón-joba, aldaghy kýnge aq tilek tileu. Qydyr qonbaydy, Qydyr daridy. Ol tek adamgha ghana emes, jerge de, jan-januar, ósimdikterge de daridy dep jatady. «Sondyqtan Nauryzdan song qystay qatyp jatqannyng bәri jibip, jan alyp, kók shyghyp, mal tóldeydi. Ol Qydyrdyng daryghany» deydi anyz-әngimeler.

Ekinshi - Baq. Baqty әdette «baqyt» dep ataydy. «Baq ta - qúdaydyng ózgeshe jaratqan qúdiretti bir kýsh iyesi» delinedi. Ol Qydyr sekildi darymaydy, baq adamgha qonady. «Baq basqa qonghan qús» dep ony qanatty qúsqa teneydi. Baq qonghan adam ataqqa, danqqa, mansapqa, dәuletke ie bolady. Bizding qazaqtar «baq qonsyn», «baghyng ashylsyn», «basynnan baghyng taymasyn», «Qydyr daryp, baq qonsyn» dep tilek aitady. Biraq Qydyr tandap daridy, baq tandamaydy deydi. Jaratushy iyem kez kelgen pendesine bir ret bolsa da, basyna baq qondyrady eken. Az ba, kóp pe, ýlken be, kishi me - qalayda baq qonady, búl syn eken. Sol basyna qonghan baqty kótere alasyng ba? Asyp-tasyp,tәubendi úmytyp, bolghannyng ýstine bolsyn dep ashkózdenesing be, әlde shamaly baqtyng ózine shýkirshilik etip, qanaghatty bolasyng ba - onyng bәri adamnyng sanasyna baylanysty. Baqty bayandy etu óz qolynda. Baqtyng qús sekildi úshuy da, qonuy da onay. Ottan-sudan qaymyqpay ótken adamnyng baqtan sýrinetini jii kezdesedi. «Baq qonsa, tasyng altyngha ainalady, baq taysa, altynyng tas bolady» dep halqymyz tegin aitpaghan.

Ýshinshi - Aqyl. Aqyl - adamgha berilgen sheksiz baylyq. Adamnyng jer-dýniyege ie bolyp, qojalyq etip otyrghany - aqyldyng kýshi. Adam aqyl-parasatymen әlemdi tanydy. Tabighat jaratylystan basqanyng bәrin aqylmen jasady. Aqylmen gharyshqa úshyp jatyr. «Aqyl - tozbas ton», «Aqyl - tausylmas ken», «Aqyl baylyq - azbas baylyq», «Aqyldan naqyl shyghady», «Aqyldy dýniyeni oilap tabady» degen siyaqty dana sózder kóp-aq. Qydyr daryp, baq qonghanda aqylmen ústamasang ketui әp-sәtte. «Aqymaq baqtyng qonghanyn bilmey, úshqanyn bir-aq biledi» dep baqtyng bayany aqyl ekenin aitady. Ádette «aqyldy adam» dep biz jaqsy adamdy aitamyz. Biraq aqyldynyng bәri jaqsy emes ekenin eskermeymiz. Aqyl qay baghytqa búrylady, mәsele - sonda. Shynghys han, Napoleon, Staliyn, Gitler nemese atom bombasyn, basqa da qyryp-joyatyn qarulardy jasaghandar aqymaq emes. Kerisinshe, olar - óte aqyldylar. Aqylgha jýrekten taralatyn meyirim, ynsap, tirek bolmasa, ol óte qauipti aqyl bolghany.

Tórtinshi - Densaulyq. «Tәni saudyng - deni sau», «Densaulyq - zor baylyq» dep qazaqtar saushylyqtyng qadir-qasiyetin qysqa da núsqa úqtyrghan. Demek, densaulyq patshanyng taghynan, dýniyening molynan qymbat.

Besinshi - Ana. Anasyz úrpaq bolmaydy, adamzat ósip-ónbeydi. Alyp ta, aqyn da, batyr da, danyshpan da anadan tuady. «Ananyng aldynda asqar tau da alasa», «Anandy Mekkege ýsh qaytara kóterip aparsang da, aq sýtin aqtay almaysyn» deydi. Álem anany madaqtap, anany jyrlap kele jatyr. Jer betinde adamzat barda búl solay jalghasa beredi. Ana jayly kýni-týni sóileuge bolady, sonda da tenizge tamghan tamshyday kóriner edi. Ony ózdering de jaqsy bilesinder.

Altynshy - Túz. Túz Allanyng adamdargha ghana emes, barlyq jan-januar, ósimdikterge berilgen nesibe ýlesi delinedi. Qazaqtar túzdy nanmen qatar qoyady. Qaytys bolghan adamdy «dәm-túzy tausyldy» dese, әldebir qauip-qaterden aman qalghanda «tatar dәm-túzy bar eken» dep jatady. Qarghystyng jamany da - «dәm-túzym atsyn» deytin sóz. Opasyzdyq jasaghandy «dәm-túzdy attady» deydi. Jaratylysta túzdyng týrleri kóp, әrqaysysynyng qajet orny bar. Túzsyz esh nәrsening dәmi de, nәri de bolmaydy. Qazaqtar túzdy baspaydy, túzdy tógip-shashpaydy, túzgha týkirmeydi. Búl - qatal tyiym. Obal bolady, óitkeni túz qasiyetti. Túz bolmasa, tabighat ta jadap-jútar edi. Qazirgi kezde kóshening tonyn eritu ýshin tonnalap túz tógu әdeti óris alghan. Bir kýni bolmasa, bir kýni ayaqqa basyp jýrgen túzdyng zaualy tiyip, kiyesi úryp, tarshylyq pen qiyndyqqa úrynbasqa kim kepil bolypty?! Biraq qúdiretke senbeytin qoghamda ony kim oilapty?

Jetinshi - IYt. Keshe aitudy úmytyppyn, bir nәrseler esime týsti. Itting aspangha qarap, say-sýiegindi syrqyratyp, ýrey ýiire úlityny bar. Adamdar «oy, qara basyna kóringir» dep úryp, qualap jatady. Óitkeni it jaqyn adam qaytys bolarda nemese bir qater kelerde ózi týsinetin týisikpen biledi. It adamgha aldyna ala belgi berip jatyr ma, әlde jaratushygha jalbarynyp, iyesi ýshin medet súrap jatyr ma - tilin úqpaghan song biz ony bilmeymiz. Biraq itting jaydan-jay úlymaytyny anyq. Keybir itter ózinen-ózi ýiden qashady. Sol kezde órt, su tasqyny, zilzala sekildi apattar bolady. «Bәse, ýiden bezip ketip edi» dep jatady ondayda. Itting ýiden beker ketpeytini, әldeneni sezgen son, sony ainalasyna bildiru ýshin ketetini qazir qúpiya emes. Zertteuler men baqylaular sony kórsetip jýr. It iyesine óte adal, onyng ýiin, malyn, qorasyn qorghaydy. Syrttan kelgen niyeti búzyq dúshpandy, úry-qaryny birden sezedi. Abalap ýrip, iyesine habar beredi. Qaysybir adamdar kýshikti kózin tyrnap ashqannan әdeyi úryp yzalandyryp, qabaghan etip ýiretedi. It jaqsylyqty da, jamandyqty da úmytpaydy. Jalpy, pendeler alghysty itten ýirenui kerek, - dep ata temekisin tútatty.

- Papa, Jualyda audandyq gazette istep jýrgenimde, qoyly auyldaghy bir әngimeshil qariyadan «jeti yrys», «jeti baylyq» degenderdi estip edim. Aqymaqtyq pa, anghaldyq pa - sony dúrystap jazyp ta almaghan ekenmin. Keyin kóbin esime týsire almadym, - dedi balasy.

Ata әngimesin toqtatyp qoyar ma eken dep em, jaraysyn, Bәke! Taghy bir «jetinin» súlbasy kórindi. Ata temekisin shegip otyryp-aq sózge kiristi.

- «Jeti yrys» pen «jeti qazyna» - maghynalas, sabaqtas úghymdar. Birinshi - aqyl-sana, ekinshi - densaulyq. Búlar turaly әlginde az da bolsa aittyq. Ýshinshi - Aqjaulyq...

- O-o, búl taqyrypty ózinnen artyq eshkim aita almas, - dep Baqytjan ortadan kiyip ketti. Ákesine tiygize zapyran dәmi bar sózdi aityp saldy. «Bәle-ay, býldiretin boldy-au... Ortadan ot shyqpasa jarar edi...» dep qylpylday bastadym.

- Qaptaldaspay jayyna otyr! - dedi ata sóz mәnin týsine qoyyp. - Tyndaghyng kelmese, ketkin! - Ár sózin tisining arasynan syzdyqtata shyghardy.

- Oi, papa, keshir! Ózimshe sózindi dәmdeyin degenim ghoy, - dep balasy týk bolmaghanday mýlәiimsy qaldy.

- Maghan shay әkelgin, - dedi ata salqyn jýzben. «Jazghan qúlda sharshau joq» - kinәm bolmasa da, kinәli bolyp, shay qoygha kettim.

Oydan jýirik ne bar eken, lezding arasynda basyma san-sapalaq oilar keldi. Auzyna ie bolmay, ótkendi qonyrsytyp, әkesin «tistep» tartqany ýshin Bәkendi atargha oghym joq. Sóite túra «әkesiz ósken adamnyng ishinde qanday qyjyl jatqanyn kim bilipti» dep júbayymdy aqtap alamyn. Qalay bolghanda da, men búlargha tóreshi emespin. Bireuine - kelinmin, bireuine - jar, balasynyng anasymyn. Men osy mindet-paryzyma adal bolsam boldy, sonda búl shanyraqtyng dәm-túzyn aqtaghanym.

Men shay jabdyghyn әkelgenimde, oi, qúdiret-ay, Momyshúldary әldenege kýlip jatyr eken. Týsinip kór búlardy! Shekisuleri de, bekisuleri de ózgeden bólek. Ortada shybyn bolyp myjylar ma ekenmin dep qorqyp edim, qúdaygha shýkir, aman ótip ketken sekildimin.

- Ýshinshi - Aqjaulyq, - dedi ata bir piyala shaydan son, - «Týzding tynysy - erkekke, ýiding yrysy - әielge» deydi halqymyz. Áyel-analar - ot basynyng qúty, yntymaq-birlikting úiytqysy. Áyelsiz ýide bereke bolmaydy. Aqjaulyqtyng qadir-qasiyetin, ómirdegi eshkim toltyra almas ornyn joghary baghalaghandyqtan qazaq atang әiel-anany «jeti qazynagha», «jeti yrysqa», «jeti baylyqqa» qosqan. Ana tilimiz, ata dәstýrimiz joghalyp ketpey, búl kýnge jetken bolsa, ol - eng aldymen, aq jaulyqty analardyng enbegi. Ókinishke qaray, qazir talbesikke sýienip, «Besik jyryn» aitatyn kelinder, nemeresine ertegi aitatyn әjeler azaydy, men osydan qorqamyn, - dep ata ýndemey qalyp, temekisin týtindetip ketti...

- Jaraydy, búl - bólek ýlken әngime, - dedi ata sәlden son, - «jeti yrysty» ary qaray týgendeyik. Tórtinshi - Bala. Bala - әrbir adamnyng ómirining jalghasy, keleshek-bolashaghy. Ýiinning bosaghasy - altynnan, tabaldyryghy - kýmisten bolsa da, perzent sýimey, adamnyng meyiri qanbaydy. «Adamnyng bir qyzyghy bala degen» dep úly Abay aitqanday, shanyraqtyng bar qyzyq-quanyshy da, bazary da, toy-duman merekesi de - bala. Qazaq - óte balajan halyq, balasy qansha bolsa da, kóp kórmeydi, tipti yrym etip bala sanyn badyraytyp aitpaydy. Úrpaq jalghastyghyna zor mәn beredi. Qazaqtaghy eng auyr sóz - «qubas» degen atau. Sol ýshin kez kelgen ata-ana artynda úrpaq qalyp, oshaghynyng otyn jaghyp, týtinin týzu shygharghanyn tileydi. Sol jolda atar tan, batar kýn demey, tirshilikting taqpezer tizesi batsa da, tózedi. Balasynyng tentúsynan kem bolmay, adal azamat bolghanyn armandamaytyn adam joq. «Aghash japyraghymen kórikti, adam úrpaghymen kórikti» deydi. Qazaqtar bir-birine: «Bala-shaghannyng qyzyghyn kór!» - dep tilek aitady.

Atadan úl tusa iygi,

Ata jolyn qusa iygi.

Balandy júrt maqtasa,

Bәrinen de sol iygi, - dep balanyng jaqsy erjetip, әke atyna ataq qosqanyn ýlken maqtanysh kóredi. Búl da - úzaqqa ketetin әngime, taqyryptan auytqymayyn. Besinshi - kónil. Kónil - tek adamzatqa berilgen erekshe sezim. Adam kónilmen semirip, kónilmen aryqtaydy. Kónil men peyil - egiz úghymdar. «Kónili týsti», «peyili týsti» degen bir maghynany bildiredi. Sol kónil men peyil keng bolsa, yntymaq-birlik ornap, yrys qúiylady. Qazaqtar - «kónilge qarau», «kónil qaldyrmau», «kónil bólu», «kónilin kóteru» dep kónilge kóp mәn beretin, kónil syilaghysh kenpeyil halyq. Kónilding týbinde yntymaq jatyr, al yntymaqsyz elden bereke ketedi. «Tórteu týgel bolsa, tóbedegi keledi, altau ala bolsa, auyzdaghy ketedi» degen halyq danalyghyn adamnyng kónil-peyiline oray tughan ósiyet deuge bolady. Altynshy - Jer. Búl jerde «jeti yrysqa» qosyp otyrghanymyz - Tughan jer. «Jersiz el - jetim», «Tughan jerdey jer bolmas, tughan eldey el bolmas», «Er - elding balasy, jer - elding anasy» dep kindik qany tamghan, ata-babasynyng sýiegi jatqan jerin qazaqtar erekshe ardaqtap, qasiyetteydi. Jetinshi - IYt.

Endi «jeti qazyna», «jeti yryspen» astarlasyp, mәn-maghynasy aralasyp, úqsap jatatyn «jeti baylyq» degen tirkes bar. El ishinde aitylatyn bir týri mynanday bolyp keledi:

Áuelgi baylyq - densaulyq,

Ekinshi baylyq - erkindik,

Ýshinshi baylyq - til baylyq.

Tórtinshi baylyq - kýsh-qayrat,

Besinshi baylyq - aqjaulyq,

Altynshy baylyq - balanyz,

Jetinshi baylyq - jýz saulyq.

Densaulyq - baylyqtyng basy. Deni sau adam ózi yntalansa, enbektense, qolynan kóp nәrse keledi. Erkindik, tәuelsizdik - jeke adamdardyng da, býkil halyqtyng da baylyghy. Erkindigi bar halyqtyng bolashaghy, irgeli el bolu keleshegi bar. Erkindiksiz baqytqa qol jetpeydi, erkindiksiz quanysh joq. Eriksiz adam qúlmen ten, eriksiz el - bodan el. Óz qoly óz auzyna jetpegen el. Biz qazir alyp memleketting qúramyndamyz. Syrttay bәri keremet kóriner, biraq biz - eriksiz elmiz. - Ata osyny aitqanda kózim baqyrayyp, Bәkene qaradym. Ol «tynysh otyr» degendey qabaghyn týiip, belgi berdi. «Myna sózdi bireu estip, bir jerlerge jetkizse, sottalyp ketemiz ghoy» dep ishime diril kirdi.

- Til - baylyq, - dep ata әngimesin soza berdi, - әrbir halyqtyng óz ana tili - ózine baylyq-qazyna. Tilden aiyrylghan halyq jeke-dara halyq boludan aiyrylyp, qúryp-joyylady. Tilsiz últtyq qasiyet saqtalmaydy. Qazaq tili óz túghyryna qona almay, memlekettik dәrejege jete almay keledi. Men búl mәseleni soqyrgha tayaq ústatqanday jiktep túryp, sonau 1944 jyly ókimet basshylaryna jazghanmyn. Amal qansha?! - dep ata eki qolyn eki jaqqa jayyp, basyn shayqady da: - Árbir qazaqtyng ana tilin bilip, ony ardaqtauy, úrpaghyna ýiretui - halyqqa, últqa sinirgen enbektin, qyzmetting eng zory. Ózining keudesi orden-medalidargha tolyp, ataqtyng týr-týrin alyp, bala-shaghasy ana tilinen maqúrym bolsa, mening oiymsha, búl - últqa jasalghan qiyanat. Ata-baba aruaghy aldynda keshirilmes kýnә der edim. Al kýsh-qayrat, baylyq degen - halyqtyng birligi, tútastyghy. El quatty bolsa, el ishindegi tynyshtyq túraqty bolady. «Birligi kýshti el ozady, birligi joq el tozady», «Yrys aldy - yntymaq» dep babalarymyz ósiyet etken eken. Aqjaulyq pen bala turaly shamaly bolsa da, aittym. Jýz saulyq degen búl jerde sandyq úghym emes. Kýndelikti tirshilikte taryqpaytyn, joqtyqtan bireuge jaltaqtamaytyn túrmysty aitqany. «Jýz saulyq» ózinen-ózi kelmeydi, adamdar ony enbegimen, manday terimen tabady. «Enbek etsen, emersin», «Enbek týbi - bereke», «Beyneting qatty bolsa, tatqanyng tәtti bolar» dep ata-babalarymyz tirshilik tújyrymdaryn aitqan. Býgin osy toyghandarynmen baryndar. «Jalmauyzgha da jan kerek». Men demalamyn, - dep ata ornynan túrdy. Men bólmeni jeloray jasap, tósek-ornyn silkip salyp, beri qaray keldim.

Yapyrym-ay, mektepte - on jyl, uniyversiytette - bes jyl oqysam da, birde-bir oqulyqta «jetilik úghymdar» nege kezdespegen? Gazet-jurnaldarda anda-múnda kózge shalynyp qalady. Biraq soghan adam mәn beretindey, kónil toqtatyp qaraytynday etip jazylmaydy. Tek sanyn tizip shyghady, onda da ýzip-júlyp qana. Ata bizge oqushygha sabaq ótkendey etip taldady. Áriyne, biz de dym bilmeytin topas emespiz. Bir qaraghanda biletin-aq siyaqtymyz, al ata qarapayym tilmen sol bilgenindi qaytalay bastaghanda basqa qyrynan týsinip, tanday qaghasyn. Osynday әngimelerdi mektep oqulyqtaryna engizse, qazaq balalarynyng kózi kóp nәrsege ashylar edi. Biraq onday dýniyelerdi jogharghy jaq jibermeydi ghoy. Biz atadan neshetýrli әngime tyndap jýrmiz, múnday sózderdi balasyna nemese nemeresine aitatyn ata, әkeler kóp pe, joq pa - ol maghan beymәlim. Biraq men uaqyty kelgende Erjannyng qúlaghyna atasynan ózim estigenning bәrin jetkizemin. Óitkeni búl da - babalar amanaty.

Sony

P.S. Kitapty satyp alam deushiler 87016520613 (Aygýl) telefonyna habarlassa bolady.

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1536
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3316
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6021