Jyl basynda bilim jәne ghylym minmistri Baqytjan Júmaghúlov «Memlekettik baghdarlama qabyldanghannan beri, yaghny 2,5 jyl ishinde  bilim beruge júmsalatan memlekettik qarjylandyru 1,3 trln tengege nemese jyldyq IJÓ  4,2%-na jetti» dep aghynan jarylyp edi. Damyghan elderde búl kórsetkish 5-6%-dy ghana qúraytynyn mysalgha alyp, bizding Qazaqstannyng da sol kórsetkishke jetip qalghanyn maqtanyshpen әshkereledi. «2012 jylghy budjettik qarjyny iygeru bólingen qarjynyng 99,8%-yn qúrady, búl bizding vedomstvo júmys istep kele jatqan uaqyt ishindegi eng jaqsy kórsetkish», - dep sózin ayaqtaghan bolatyn. Rasynda, elimizding bilim sapasy aitarlyqtay kóterilip jatqanyn bayqamasaq ta, memleketimiz bilim men ghylymgha aitarlyqtay qomaqty qarjy qúiyp jatqanyna biz de tandandyq. Al, ministrimiz B.Júmaghúlovtyng búl quanyshy úzaqqa barmaytyn sekildi. Songhy kezderi preziydentimiz N.Nazarbaev «Qarjyny ýnemdeu kerek» ekenin aityp, dabyl qaghyp jatyr.

Jyl basynda bilim jәne ghylym minmistri Baqytjan Júmaghúlov «Memlekettik baghdarlama qabyldanghannan beri, yaghny 2,5 jyl ishinde  bilim beruge júmsalatan memlekettik qarjylandyru 1,3 trln tengege nemese jyldyq IJÓ  4,2%-na jetti» dep aghynan jarylyp edi. Damyghan elderde búl kórsetkish 5-6%-dy ghana qúraytynyn mysalgha alyp, bizding Qazaqstannyng da sol kórsetkishke jetip qalghanyn maqtanyshpen әshkereledi. «2012 jylghy budjettik qarjyny iygeru bólingen qarjynyng 99,8%-yn qúrady, búl bizding vedomstvo júmys istep kele jatqan uaqyt ishindegi eng jaqsy kórsetkish», - dep sózin ayaqtaghan bolatyn. Rasynda, elimizding bilim sapasy aitarlyqtay kóterilip jatqanyn bayqamasaq ta, memleketimiz bilim men ghylymgha aitarlyqtay qomaqty qarjy qúiyp jatqanyna biz de tandandyq. Al, ministrimiz B.Júmaghúlovtyng búl quanyshy úzaqqa barmaytyn sekildi. Songhy kezderi preziydentimiz N.Nazarbaev «Qarjyny ýnemdeu kerek» ekenin aityp, dabyl qaghyp jatyr.

Teledidardan Elbasymyzdyng «Qarjyny qysqartu kerek», «Qarjyny ýnemdeu kerek» degen aiqayyn jii estiytin boldyq. Mәselen, birneshe apta búryn Aqordada bolghan keneste «Nazarbaev uniyveristeti» BAÚ (bilim beruding avtonomdy úiymy) atqarushy kenesining tóraghasy Aslan Sarinjipovtyng bayandamasyn kilt toqtatqan-dy. Elbasymyz tóraghanyng «Burabay» ghylymy bilim beru-sauyqtyru ortalyghy qúrylysynyng bas jospary әzirlendi...» degen sózine qadalyp,  «Nazarbaev intellektualdy mektepter boyynsha atqarylyp jatqan júmysty asyra silteuding qajeti joq», - dep, Burabaydaghy bilim beru men sauyqtyru ortalyghynyng qúrylysyna tyiym saldy. Ony toqtatudaghy basty mәsele, qarjyny ýnemdep júmsau bolatyn.  Al, keyinirek Elbasymyz dәl sol Aqordada Últtyq qorgha qatysty jiyn ótkizedi. Preziydent Núrsúltan Nazarbaev sol jiynda Ýkimet pen Últtyq bank aldyna «úzaq-merzimdi perspektivadaghy elimizding ekonomikalyq sayasatyndaghy Últtyq qordyng ary qarayghy orny men róline qatysty naqty aiqyndalu» turaly mindet qoydy. Últtyq qordyng qarajattaryn shetel bankterinde ústay bermey, elding órleui ýshin ony manyzdy jobalardy nesiyelendiruge júmsaudy qarastyrudy tapsyrghan Elbasymyz: «Bizge industriyaldyq damu jobalaryn jýzege asyrugha qajetti kreditti Últtyq qordan qaryzgha alugha tura keledi. Men osy aqshalardy batystyq bankterde ústaghannan góri, osyny dúrys sanaymyn! Kelinizder, ony óz ekonomikamyzgha salayyq» - deydi. Áriyne, búl ýderisterding barlyghy da elimizding qarjy jýiesinde jetispeushilikter men shiykilikter baryn, qazynamyzdan bólinetin qarajat dúrys júmsalmay jatqandyghyn bildiredi. Preziydentimizding «qarjyny júmsauda» saqtyq tanytyp otyrghany da sol sebepti.

Halyqtyng talap-tilegin qaydam, Preziydentimizding aitqanyn ilip әketetin Parlamentimiz tez arada «keleshek kýnderge jәne bolashaq úrpaqqa» arnalghan Últtyq qordyng qarjylaryn qazir qolgha alynatyn strategiyalyq jobalargha júmsaudy úsyndy. Bir qyzyghy, deputattar jay úsynys aitumen shektelmey, naqty qimylgha kóship, ony zandastyratyn, Qazaqstannyng Budjet kodeksin ózgertetin bapty Mәjiliste «Qazaqstannyng keybir zannamalyq aktilerine memlekettik basqaru organdary arasyndaghy ókilettikterding arajigin ajyratu mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» zanynyng jobasyna engizip qoyypty. Onyng Ýkimetke joldanghanyn, ne joldanbaghanyn bilmedik. Biraq, deputtatarymyzdyng búlay tez qarar qabyldap, iske belsene kiriskenine riza boldyq.

Al, 4-mamyr kýni ótken industriyalyq-innovasiyalyq damu baghdarlamasyn jýzege asyru mәseleleri jónindegi keneste preziydentimiz N.Nazarbaev: «Álemdik resessiya jaghdayynda bizde iske asyru kózdelgen iri qúrylys nysandaryna bólinetin qarjyny qysqartu qajettigi tuyndauy mýmkin. Búl óte kýrdeli mәsele. Ýkimet ekonomikanyng ósuine jәne halyqty júmyspen qamtu dengeyine qoldau kórsetu joldaryna naqty taldau jasauy qajet. Barlyq ónir, barlyq ministrlik osymen ainalysugha tiyis» - deydi. Otyrys barysynda ónerkәsip salasynyng qazirgi jaghdayy, industriyalyq-innovasiyalyq damu baghdarlamasyn jýzege asyru, sonymen qatar, osy baghdarlamanyng ekinshi besjyldyghyna dayyndyq mәselesi talqylandy. Memleket basshysy júmys oryndary sanynyng meylinshe kóbin qyzmet kórsetu, sonyng ishinde turizmdi damytu salasy qamtamasyz etetinin jәne búl baghyttargha airyqsha kónil bólinuge tiyis ekenin atap ótti. Sonday-aq, elimizge qosymsha investisiya tartu tetikterin pysyqtau jәne ishki qarjy kózderin jandandyru tapsyryldy.

Memleketimizding aqshagha múnshalyqty pysyqtyq tanytyp jatqany aitpasa da týsinikti. Songhy jyldary syrtqy qaryzymyzdy eseptemegenning ózinde, әlemdik dengeyde aitarlyqtay jiyndar ótkizip, qazyna qarjysyn ayamay shashtyq. Mәselen, «Aziada» oiyndaryn, EQYÚ samiytin t.b. sharalardy úiymdasytruda qyruar aqsha joghalttyq. Aziada kezinde jol berilgen bas-ayaghy 9 mlrd. 800 mln. tengeni qúraytyn zanbúzushylyq anyqtalghany belgili. Eng tanghalarlyghy sol, osynshama zanbúzushylyq ýshin 3-aq qyzmetker jauapkershilikke tartyldy. Elimizdegi jemqorlyqtyng qanshalyqty dengeyge jetkenin sol kezde anyq bildik. Alayda, búl jaghdaydy eskermey, elimizde býkil әlemdik EXPO-2017 kórmesin ótkizeyin dep jatyrmyz. Aldyn-ala búl kórmege memleket qazynasynan 1,5 mlrd dollor bólingeni mәlim. Búl qarjynyng qanshalyqty dengeyde iygeriletinin eshkim kesip aita almaydy. Preziydentimiz BAQ-na bergen bir súhbatynda: «Pragmatizm memleketti ýnemdi basqaru degendi bildiredi. Memleket aqsha tauyp, ony úqypty júmsauy kerek. Eger, biz jana jabdyqtar satyp alsaq, bizde bolyp jýrgendey emes, eng arzanyn jәne eng sapalysyn alatynday etip konkurs úiymdastyru qajet. Bizde әr tiyngha baqylau boluy kerek. Árkim de osylay ómir sýrui tiyis. Sizder dýkenge sauda jasaugha kelgende, qaltalarynyzda qansha bar ekenin este ústaysyzdar ghoy. Nelikten memleket oisyz júmsauy tiyis? Bәrinde de esep boluy kerek. Pragmatikalyq kózqaras barlyq jerde, ekonomikada jәne halyqaralyq qatynastarda talap etiledi. Bizding mýddelerimiz bar memleketterde bizding eng kýshti elshilikterimiz boluy kerek, sol jerde biz júmys isteuge tiyispiz. Búl rette, aitalyq, memleket mýddesi kólik marshruttarynda delik. Biz qanday innovasiyalar alsaq, nazardy da sonda audaru qajet. Pragmatizm - sharuashylyqty úqypty jýrgizu, halyq aqshalaryn ýnemdeu, olardy adamdar iygiligine paydalanu degendi bildiredi»,-dep týiin aitqan bolatyn. Sodan beri elbasymyz memleketimizding qazynasynan shyqqan әrbir qarjyny baqylap jýrgenin bilim jýrmiz. Alayda, sol pragmatizmdi endi iske asyryp jatqany ókinishti. Ony basta oilanu kerek edi.

Elimizding syrtqy qaryzy 135 mlrd AQSh dollardy qúraydy. Búl turaly QR Últtyq Banui jyl basynda mәlimdep qoyghan edi. Atalmysh kórsetkish ótken jylmen salystyrghanda 10 mlrd AQSh dollargha artqanyn kórsetedi. Mәselen, 2012 jyldyng basynda elimizding qaryzy 125,2 mlrd AQSh dollaryn qúrasa, sol jyldyng qyrkýiek aiynda 134,9 mlrd AQSh dollaryna bir-aq jetken. Syrtqy  qaryzymyzdyng  shamadan  tys  kóbeyip,  IJÓ  70%-yn qúrap otyrghanyn eshkim joqqa shyghara almaydy. Búl, shyn mәninde, alandaugha túrarlyq mәsele. Mәselen, ótken jyldyng sәuir aiynda Ispaniyanyng memlekettik qaryzy IJÓ-ning 68,5 payyzyna jetti. Mine, osy kezde «Bloomberg» agenttigi «Búl memlekettik kiriske jәne túraqtylyqqa әser etui mýmkin, Ispaniya óz qaryzdaryn ótey almay qalady», - dep dabyl qaqqan bolatyn. Osy rette bizding biylik ashyq aitpaghanymen, qarjyny ýnemdep, qaryzdan qútyludyng amalyn jasap jatqan siyaqty. Bir jaghynan, qaryzgha batqan memleketting keleshegi kemeldi bolghanyn tarihtan shammen izdep tappaysyn.

Keybir sarapshylardyng payymdauynsha, elimizding búl qaryzynan qútylu úzaq uaqytqa sozylady. Eger shiykizat kózderi men qazba baylyqtarymyz sheteldik investorlargha satylmay, óz qolymyzda bolghanda, memleket syrtqy qaryzyn on jyl ishinde ótep bere alady eken. Al, shynynda, Qazaqstannyng shiykizat kózderining 90%-gha juyghy sheteldik investorlardyng qolynda. Qazba baylyqtarymyzdyng qyzyghyn sheteldik investorlar ghana kórip otyr. Jalpy eseptegende,  elimizding syrtqy qaryzy 1999 jyly 7-8 milliard dollardan bastalyp, 2003 jyly 15-16 milliard dollargha deyin ósken. Al, 2010 jyly 111 milliard dollar bolsa, qazirgi tanda 135 mlrd AQSh dollargha jetti. Búl memleket kóleminde «dabyl» qaghu kerek mәsele.

Ýkimetting resmy dereginshe, Últtyq qordyng aktivteri 2012 jyl ishinde 3 trillion 843,9 milliard tengege tolyqtyrylghan. Búl somany AQSh dollorymen eseptese asa ýlken qarajat emes. Nәtiyjesinde, 2013 jylghy 1 qantardaghy jaghday boyynsha Qazaqstannyng «múnay» qorynda 10 trillion 446,5 milliard tenge qordalanyp otyr. Últtyq qorgha qúiylghan týsimderding negizgi bóligin, yaghny 88,8%-yn múnay sektorynan alynghan tikeley salyqtar qúrapty. Sonday-aq, 383,7 milliard tenge investisiyalyq týsim týsken. Al, búl atalghan týsimmen biz syrtqy qaryzymyzdy ghasyrlar boyy qaytara almasymyz sózsiz. «Últtyq qor býgingi shyghystargha emes, bolashaqqa baghdarlanghan. Sol sebepti de, ol tolyghymen «keler úrpaq qory» sanalady. Demek, Ýkimetting jәne osy qor qarjysyn basqaratyn Últtyq bankting negizgi mindeti - osy qordy saqtau» - degen bolatyn qarjy ministri Bolat Jәmishev.  Al, osyghan deyin memleket dýnie jýzine tanylamyz dep, ataq shygharamyz dep «keler úrpaq qoryn» qalaghanynsha istetip keldi. Endeshe, preziydentimizding aiqaylap jýrgenindey memleket qarjysyn, shynyda, «ýnemdeu» qajet. Pragmatizm - tek sheneunikterge ghana emes, qalyng búhara - halyqqa da qatysty. Sudyng da súrauy bary sekildi, memleket júmsaghan әrbir qarjyny, yaghny «keler úrpaq qorynyn» qayda júmsalyp jatqanyn halyq bolyp talap eteyik!

Abai.kz