Sen fashissin, men qazaqpyn!

Sen fashissin, men qazaqpyn,
Sen aitqanday «aziyatpyn».
Sen aspannan «júldyz qaqtyn»,
Men dalada týie baqtym.

Endi mynau qaraysyng tek,
Dәrmening joq, kózinmen jep.
Arlanasyn, qorlanasyn,
«Tútqyn boldym taghygha» dep.

Eger de men týssem qolgha,
Qamar eng au temir torgha.
Olay bolmay, búlay boldy,
Bizding baqyt, sizding sorgha.

Sen fashissin, men qazaqpyn,
Ózing aitqan «aziyatpyn».
Tanghalarsyn, «filosofym»,
Ghajabyna tabighattyn.

1944 jyl

Soghystyn, qystyng yzghary

Soghystyn, qystyng yzghary
Boyymnan ketpey, bop syrqat,
Emendey jalghyz qúzdaghy
Aynalagha boldym jat.

Qaysarlyqpen syr bermey,
Otyrmyn qarap biyikke:
Úshqan qúsqa tau kólbey,
Qiyalda jortqan kiyikke.

1944 jyl

Qanqúily jau

Qara tuly qanqúily jau,
Kórsem deushi em azghanyndy:
Shúlghauyndy etip jalau,
Ózing qylghyp óz qanyndy,
Irip-shirip tozghanyndy.

Armanym joq, óz kózimmen
Kórdim bәrin, boldy tilek.
Qasiyetti otty zilmen
Kókiregimde qaynaghan kek,
Tógil jaugha! Tula, jýrek!

1943 jyl

Ýstimde súr shiynelim

Sen fashissin, men qazaqpyn!

Sen fashissin, men qazaqpyn,
Sen aitqanday «aziyatpyn».
Sen aspannan «júldyz qaqtyn»,
Men dalada týie baqtym.

Endi mynau qaraysyng tek,
Dәrmening joq, kózinmen jep.
Arlanasyn, qorlanasyn,
«Tútqyn boldym taghygha» dep.

Eger de men týssem qolgha,
Qamar eng au temir torgha.
Olay bolmay, búlay boldy,
Bizding baqyt, sizding sorgha.

Sen fashissin, men qazaqpyn,
Ózing aitqan «aziyatpyn».
Tanghalarsyn, «filosofym»,
Ghajabyna tabighattyn.

1944 jyl

Soghystyn, qystyng yzghary

Soghystyn, qystyng yzghary
Boyymnan ketpey, bop syrqat,
Emendey jalghyz qúzdaghy
Aynalagha boldym jat.

Qaysarlyqpen syr bermey,
Otyrmyn qarap biyikke:
Úshqan qúsqa tau kólbey,
Qiyalda jortqan kiyikke.

1944 jyl

Qanqúily jau

Qara tuly qanqúily jau,
Kórsem deushi em azghanyndy:
Shúlghauyndy etip jalau,
Ózing qylghyp óz qanyndy,
Irip-shirip tozghanyndy.

Armanym joq, óz kózimmen
Kórdim bәrin, boldy tilek.
Qasiyetti otty zilmen
Kókiregimde qaynaghan kek,
Tógil jaugha! Tula, jýrek!

1943 jyl

Ýstimde súr shiynelim

Ýstimde súr shiynelim,
Aqsanday basyp kelemin.
Qandy kyrghyn, qyzyl ot,
Qaptap jýr ajal degenin.

Ýstimde sýr shiynelim,
Aqsanday basyp kelemin.
Qaghyp-soghyp jyghar ma
Onaylyqpen meni ólim!

Ýstimde sýr shiynelim,
Aqsanday basyp kelemin.
Bayaghy Qasym, bir Qasym,
Bayaghy kýiim, ólenim.

Ýstimde sýr shiynelim,
Aqsanday basyp kelemin.
Úmytsa da dostarym,
Úmytar ma meni elim!

1944 jyl

Úly Otan soghysy turaly jyr

Mine, mening aldymda jatyr Edil,
Er orystyng ejelden besigi búl.
Ruhynday aruaqty ata-babalardyng
Oyshyl búlttar aspanda shomylyp jýr.

Saratov, Tambov, Moskva- baytaq elim
Kiyingen qyzyl әsker súr shiynelin.
Qaynap aqqan bolattay keledi erler,
Qorghasyngha týiip ap kekti zilin.

Jau súrqiya, tobyry jendetterdin,
Ajal dosy, qyrsyghy kók pen jerdin.
Onyng qandy qolynan, qanjarynan,
O, bauyrym, az qyrghyn boldy der kim!

Apat bop ólikterdi basyp-taptap,
Qasqyr bop, órt bop dúshpan keldi qaptap.
Atagha da balagha saylap búghau,
Jylanday jandy jerden boldy shaqpaq.

Úly úran tau qyranday sanqyldady,
Dabysyn úlan-baytaq el tyndady.
Sonau alys ghasyrlar týkpirinen
Týsi suyq nayzalar jarqyldady.

Týstik taular, arqalyq tenizderden
Aghyldy әsker namysyn kek kemirgen.
Kóterildi orystyng er úrpaghy
Bastap sonau qan qyrghyn Chud kólinen.

Alty aspaby jarqyldap astynda aidyn,
Jalyn shashyp jýzderi shegip aibyn,
Attandy kep erleri Úly Otannyn,
Dauyl kýngi beyne bir shalqar aidyn.

Qatal kýnder dauysy dauyl bolyp,
Ghasyrlardy oyatyp, ótti soghyp.
Alipy tauyn betke ústap sanq-sanq etip,
Shyqty úshyp qart býrkit er Suvorov.

Smolensk týbinde qúryp shebin,
Kutuzov jýr kókke atyp zenbiregin.
Qandy kiya tastargha qaru qadap,
Moskva túr baspa ghyp Chudtyng kólin.

Adam da, jer de, su da, ormandar da,
Ghalym, tariyh, namys ta, kek te, ar da -
Bәri de taytalasyp maydangha endi,
Jigitter, búdan asar ghajap bar ma!

Qart Tolstoy jalyn bop shyghyp demi,
Jazyp jatyr, kim biler, әldeneni?
Key kezde bir shalynad qúlaghyma
Glinkanyng tym auyr kýrsingeni.

Saldyng jara keudege, súrqiya jau,
Ketpes esten qan qyrghyn, talau-tonau.
Sening aram sýieging shirigenshe
Bizding auyr jaramyz jazylar-au.

Evropagha syimastay isip-keuip,
Tәkapparsyp ketip eng basyp, teuip.
Qúladynday jýzindi ishke tyghyp,
Endi nege búghasyng býkshireyip?!

Óltire soq fashisti, úr jelkeden
Ghasyrlar men jyldardyng salmaghymen.
Órtengen ýi, qiraghan atameken,
Qan men jastyng kegi ýshin ayanba sen!

1943 jyl

Ózim turaly

Ózge emes, ózim aitam óz jayymda,
Jýregim jalyn atqan sóz dayynda.
Terende túnyp jatqan dauyl kýidi
Terbetip, tulatyp bir qozghayyn da...

Amanjol Raqymjannyng Qasymymyn,
Men qalghan bir atanyng ghasyrymyn.
Bireuge júrtta kalghan jasyghymyn,
Bireuge aspandaghy asylymyn.

Sharlaghan jolym jatyr jer betinde,
Kóriner kólenkesi kelbetimde.
Qay jerde ýziledi qayran sapar,
Týiin bop ómirimning bir shetinde?

Sol jerge qalarmyn ba mәngi toqtap,
Joghalyp jer betinen sýrleu-soqpaq?
Nemese bastarmyn ba ekinshi ómir,
Jalyndy jyr jolynda qyzyl shoq qap?

Dýniye, jalt-júlt etken keng mekenim,
Kóre almay kóp jerindi men ketemin.
Arpalys alaqúiyn zamanalar
Arbasyp túryp aldy, men ne etemin?!

Ómir joq týsken jerde bir arnagha,
Kóp kýttim, kóp tiledim qúmarlana.
Qayteyin, jeter emes qysqa ómirim,
Alystan kóringenmen múnarlana.

Sen netken baqytty edin, keler úrpaq,
Qaraymyn elesine men tanyrqap.
Janghyrtyp jer sarayyn sen kelgende,
Kórpemdi men jatarmyn qyrda qymtap.

Jýzinde kәri jerding әjimi kóp,
Izimdi tabarsyndar әzer izdep.
Oqyrsyng sonda, mýmkin, búl jyrymdy,
«Dosyng da, tuysyng da bizdermiz», - dep.

Rizamyn tughanyma adam bolyp,
Ókinben qalamyn dep bir kýn solyp.
Adamzat saparynyng meymanymyz
Bir mezet jer betine keter soghyp.

Eki kóz - eki jýldyz mandaydaghy,
Kórushi eng qúbylysty qay-qaydaghy.
Yapyrmay, sen de bir kýn sónermising
Qap-qara týnek bolyp manaydaghy?!

Ókinben men de bir kýn ólemin dep,
Ókinem úqsata almay kelemin dep.
Kýnine jýz oilanyp, myng tolghanam,
Ózimmen birge ólmesin ólenim dep.

Barym da, baqytym da osy ólenim,
Jaqynym, jýregimning dosy ólenim.
Ómirge kelgenim joq bostan-bosqa,
Men qaytip bosqa jasap, bosqa ólemin?!

Gýrildep jalyn atqan keudem - kórik,
Sóz sogham qúlashymdy erkin kerip.
Suaryp shynyqtyram kýige malyp,
Bolsyn dep әri әdemi, әri berik.

Qúya alman ýgitilgen balshyq ólen,

Kónlimde kól jasaman tamshymenen.
Serining semserindey sertke taqqan
Ólenning ótkirin bir alshy menen.

Ejelden erkebúlan Qasym edim,
Búlqyna tasyp edim, basyp edim.
Jýzim - jaz, kónilim - kóktem, keng peyildi,
Jaqsynyng jýregine ghashyq edim.

Sózim - jyr, lebizim - kýi, erke edim,
Óz jerim, óz elimde erkeledim.
Ómirding altyn saray aspanyna
Qiyalym qaqty qanat erte menin.

Keng jaydym qúlashymdy dýniyege,
Bildim men qayghyra da, sýiine de
Áyteuir, әri-sәri bolghanym joq,
Úqtym men kónilimning kýii nede...

Ayaghan jýregim joq joldasymnan,
Syy kórdi nebir sarang mol Qasymnan.
Joldastyng jýzin qayta aldym jinap,
Ayrylsam ala kónil on dosymnan.

Qasymmyn, sol bayaghy bir Qasymmyn,
Baqytyn oilamaymyn qúr basymnyn.
Tymyrsyq týnek bolsang - dúshpanynmyn,
Aq kónil adal bolsang - syrlasynmyn.

Bolamyn aqyn Qasym әli de men
Ólenin bóbegindey әldiylegen.
Qanatyn qaghyp jyldam keler jyldar,
Bәrin de qarsy alamyn әn-kýimenen.

Bir kýni ot ómirim qalsa óship,
Qayran el tughan jerden ketpes kóship.
Torqaday jamylyp ap topyraghyn,
Jatarmyn óz jerimde bir tómpeshik.

Darigha, o, darigha, shirkin dәuren,
Basymnan tayarmysyng bir kýn, dәuren?!
Jalt berip joghalar ma najaghayday
Jýzinde shalqyp túrghan kýlkim, dәuren.

Toqtamas ómirimning saghatynday
Jýregim endi qansha soghar tynbay?
Tynshyr ma aqtyq ret bir talpynyp
Mert bolghan balapannyng qanatynday?

Týsirgen oy sәulesin shar tarapqa,
Aqyldyng altyn oty sóngen shaqta,
Búl kýnde sanqyldaghan súnqar ýnim,
Ketersing suday sinip tabighatqa.

Sondyqtan ap kel beri dombyramdy,
Keudeme kýy qanatty qondyr әndi.
Bereyin ómirimnen óleng jasap,
Shashayyn ondy-soldy mol múramdy.

Dýniyege keler әli talay Qasym,
Olar da búl Qasymdy bir bayqasyn.
Órtke tiygen dauylday ólenimdi
Qasymnyng ózi emes dep kim aitasyn?!

1948-1954 jyldar

Ólmes ómir óleni

«Ez tirlikten er ólim
Artyq eken der edim!» -
Dep kirdi ol maydangha,
Ótti qúzdan, saydan da...

Jer bauyrlap jyghyldy,
Tabany bir tayghanda.
Aqtyq ret kýsh jiyp,
Kýlip edi-au jymiyp...

Qayran ómir sәulesi
Kelbetinde qaldy úiyp.
Tonazyghan bolattay
Tynyp bir kez, oq atpay,
Túrdy qorshap dostary,
Ajaldy oghan jolatpay.

Komandiyri sóiledi:
- Shirkin, sabaz er, - dedi,
Myqtap túryp bir týidi
Úzaq jolyn jerdegi.
Jer denesi shymyrlap,

Eljiredi kýy tyndap...

Jaugha úmtyldy dostary,
Keudede kek búrqyldap.

«Mýmkin, tiri jýr shyghar?»
Dep júbandy súlu jar.
Dәl osylay jadyrap,
Janbyrdan song kýn shyghar.

...Kónilinde basqa kýi,
Uildeydi jas sәbi.
Ákesi kep engendey
Núrgha toly bastaghy ýi.

Ólushi me ed er shirkin!
Silkindi ol bir dýrkin.
Kele jatty aralap
Ózi tughan el-júrtyn.

Kremlige ol barypty,
Altyn Júldyz alypty.
Keldi tayau ýiine
Ertip býkil halyqty...

Jar jýregi dirildep,
Úmtyldy ana: «Úlym!» - dep.
Arasynda gýlderding
Túrdy batyr kýlimdep.

Túrdy qarap til qatpay,
Qysylghanday sóz tappay...
«Ólmes ýshin bir óldim»
Degen oiyn túrdy aitpay.

1948 jyl

Ótip bara jatyrmyn

Ótip bara jatyrmyn,
Tughan eldin túsynan.
Sәlem aityp kóginde
Erkin úshqan qúsynan.
Jalpaq dala jaltaqtap,
Qayta-qayta qaraydy.
Kýrsingendey bolady,
Sherin qozghap talayghy.

1943 jyl

Elge hat

B i r i n sh i s ó z

«Mening bir bar edi erke tentek úlym,
Óli me, tiri me eken sol qúlynym?» -
Deytindey boldyng ghoy sen, tughan elim,
Joghaldym zym-ziya bop, shyqpay ýnim.

Arada ótti ýsh jyl oiran-topyr,
Tenizdey tebirendi qala men qyr.
Sharyqtap aspanynda jýrgen shyghar
Qanatyn órt sharpyghan óleng men jyr.

Kóre almay sodan mening qarshyghamdy,
«Qan bolyp jatyr ma, - dep, - qúshyp shandy»,
Astynan alaqannyng alys qarap,
Izder me ata qazaq aq saqaldy?!

Barmyn men búl dýniyede, jýrmin tiri,
Joqsyng dep jala jabar qudyng biri.
Týssem de otqa, sugha - tozar emen,
Soldattyng etigindey janym siri.

E k i n sh i s ó z

Esimde jónelgenim qandy jolgha,
Tughan jer qimaghanday meni sonda.
Jaltaqtap, jalpaq dala, qaray berdin,
Jýgirip erip zorgha eshelongha.

Syqyldy synyp-qúlap aqqan júldyz,
Men kettim karauytyp ýnsiz-tilsiz.
Bilmedim qosh derimdi, kýt derimdi, -
Elestep eki jaqtan mystan men qyz.

Aynala núrgha shomyp bir keremet,
Ashyldy jaynap sol kez ghajap suret.
Boldym men tuyp-ósken tau, dalamdy
Kórgendey túnghysh ret ne songhy ret.

Ý sh i n sh i s ó z

Men kettim, sol ketkennen kettim úzaq,
Bazargha kelip týstim qandy qasap.
Bir doly ot auyzdy, temir tisti
Qyrshyp jas ómirlerdi jatty asap.

Dushar bop sol bir soyqan dýniyege jat,
Kәsibim soghys bolyp, atym - soldat,
Qan jaldap shalpyldatyp kete bardym,
Serigim boldy mening azap-mihnat.

Týtkilep japyraghyn oq jegende,
Qaraushy em ayanyshpen sorly emenge:
Janymnyng janat nuyn jalyn sharpyp,
Dostarym, sol emendey boldym men de.

Qan soqta arasynda ólikterding
Ajaldy óz kózimmen talay kórdim.
Dostasyp, bir ydystan tagham iship,
Astynda birge úiyqtadyq súr shiynelidin.

Nemene aityp-aytpay kórgen azap,
Qalmadym qirap-qausap tek jalghyz-aq.
Myng ese bildirding ghoy qadirindi,
Atynnan ainalayyn ata qazaq!

T ó r t i n sh i  s ó z

Júlyp jep jer men kókti ot túmsyghy,
Dolynyng ústaghanda qoyanshyghy,
Qanatyn aqsha búlttar qangha malyp,
Órtenip kýp-kýreng bop taudyng shyny!

Syryldap qos ókpesi, izdep jemtik,
Samolet sumang etip kelse jetip,
Búlttaghy doly saytan nayzasynday
Qadalsa qara bomba jerge kep tik.

Jylytyp bauyrymdy yp-ystyq qan
Kezimde óli dosty baryp qúshqan,
Ýstime sen kep tónip túrghanday-aq
Bolushy em, atameken Qazaqstan!

Es jiyp, túrushy edim men ornymnan,
Qaraushy em jalyn sharpyp janarymnan.
Sheginip sen ketushi eng bildirmesten,
Búltqa úqsap aspandaghy audarylghan.

Jalyn bop qalushy edim jerdi sharpyp,
Kórushi em sonda anyq kóz qúmartyp
Altyn tu, arayly tang tókken nýryn,
Shúghyla bop aspanynda jýzgen shalqyp.

Tughan el, búl dýniyede sen bolmasan,
Ózimdi otqa atar em әldeqashan.
Sen degen kasiyetti bir mahabbat
Jýr saqtap, kókiregime juytpay shan.

B e s i n sh i  s ó z

Keng dalam - dastarhanym - atameken,
Zeyindi asqar tauym kókiregi ken!
Lebinmen ottay ystyq tartasyng kep,
Tirilip izdegendey meni әkem.

Jalbyr ton jetim bolyp jýrgenimde
Kóterip, qaratyp eng meni kýnge.
Ákem de, anam da sen, tughan elim,
Sen ýshin yrysym da, qasiretim de.

Bilmeymin ne kýtip túr meni alda,
Ajal kep jýr der me әlde osy tanda?
Seni oilap qinalam ghoy, tughan elim,
Qyzyl ot, jatsam daghy batyp qangha.

Alshy dep men ajalgha bermen aryz,
Sen maghan aitqan joqsyng ól dep uaghyz.
Talpynghan jana ghana ekeuimizge
Ólshi dep әmir eter qanday jauyz?

Bolghanda sen jas әke, men sәbiymin,
Ashylghan jana ghana gýlmin, kýimin.
Bәribir qútylmaysyng dese daghy,
Kelmeydi súm ólimge esh bas iygim.

Janymdy kýidirsem de jalyngha cap,
Qasqyr bop talasa da meni azap,
Tughan jer topyraghynda tip-tik ósken
Qara emen - qasarysqan men bir qazaq.

Saghyndym, tughan elim! Ótti jyldar,
Bilmeymin dostarymnan kim joq, kim bar?
Qús bolsa, úshyrar em jýregimdi,
Ap kel dep tughan elden sen bir habar.

Saryarqa, samaldy tau, syrnayly ózen,
Saghyndyng sen de meni, aitpay sezem.
Aybarly aqsaqalym - Alatauym,
Kýt meni sabyrly oimen, týnilme sen.

Qús bolyp úshar jyrym oi-qyrynda,
Qonaqtar sening altyn túghyrynda.
Qymbattym - halqym degen mahabbatym,
Senemin, qalmas shirip qabyrymda.

1944 jyl

Darigha, sol qyz

I
Ónimde me edi,týsimde me edi,
Kórip em ghoy bir armanday qyzdy...
Bir nәzik sәule kýlimdep edi,
Súrapyl soghys soqty da búzdy.

Sapyrdy dauyl,tebirendi teniz,
Tulady tolqyn,shayqaldy shyn-qúz...
Qyp-qyzyl órtting ishinde jýrmiz,
Qayda eken, qayda,darigha, sol qyz?!

II
Oq tiydi kelip, qayratym kemip,
Baramyn sónip, kelmeydi ólgim!
Túrghanday sol qyz janyma kelip,
Talpyna berdi qayran jas kónilim!

Baramyn sónip,baramyn sónip,
Jútar ma meni myna súm soghys?
Armanym bar ma ólsem bir kórip,
Qayda eken, qayda,darigha, sol qyz?!

III
«Kelmeydi ólgim,kelmeydi ólgim!
Qayratym qayda,kelshi osyndayda»,
Dedim de túrdym,jýgire berdim,
Qolymda nayzashaghylyp aigha.

Jendik qoy jaudy,arman ne, qúrbym!
Kýrkirep kýndey ótti ghoy soghys.
Kelemin qaytyp,ólenimdi aityp...
Qayda eken, qayda,darigha, sol qyz!

Bauyrjan

Bir dauyl sapyrdy kep órt tenizin,
Tenseltip temir topan dýnie jýzin.
Betine tughan jerding óshpestey ghyp,
Er jazdy óz qanymen jýrgen izin.

Naq sol kez estidim men er dýbirin,
Ataghy atyn alyp keldi búryn.
Ýstinde tughan elding túrdy tolqyp
«Bauyrjan Momyshúly» degen bir ýn.

Aqynnyng aq súnqarday jýregi bar,
Alqyndym bir kóruge bolyp qúmar.
Kóktemde kýrkiregen kýn dauysyn
Jer estip, jelkildegen gýl yntazar.

Qan maydan qatalatyp, shóldegende,
Kez boldym jaltyldaghan eki kólge.
Kól emes, kózderi ghoy Bauyrjannyn,
Elestep myng kóriner bir kórgenge.

Boyy bar bizden góri biyigirek,
Tip-tik bop abyroyyn túrghan tirep.
Top jara kórinsin dep eki iyghy,
Tughan el jaratypty ony irirek.

Oyy bar birde dauyl, birde jalyn,
Tenizdey tebirentken tereng janyn.
Alghanday boygha jiyp bar quatyn
Keshegi ózi keshken uaqighanyn.

Keyde ol kók semserli generalday,
Keyde ol kýy kónildi aqyn janday.
Ómirding ol sheti men búl shetine
Óresi óren oidyng tartylghanday.

Jan úqpas júmbaq emes bir jasyryn,
Aytady ol tike qarap júrtqa syryn.
Jaratpas jamau-jasqau júrt eskisin,
Soghady óz dýkeni sóz asylyn.

Oyy bar qiyalynyng qanatynda,
Adaspas aparyp bir salsang tyngha...
Bir dәuren oinap-kýlip otyrghany,
Jaltyldap eki kózi qarsy aldynda.

«Batyrym - Bauyrjanym» deydi halqym,
Alyp úsh, aqyn jýrek, erding danqyn.
Keleshek kele jatyr kóremin dep
Tik basyp tughan jerde jýrgen qalpyn.

Aghamyz ataghyna asqar tau ten,
Jau kelse, jaubýirektey eter jәukem.
Emendey eregiser súrapylmen,
Basymen búltty jaypap bizding Bauken!
1948 jyl

Baldaqty jigit

Baldaghy bar bir jigitti kórdim de,
Qasaqana saual berdim keldim de:
- Ghafu, joldas! Kórinbeyd bir ayaghyn,
Keshegi ótken súrapylda berding be?

Jigit eken! Jauap tapty tosynnan
(Bir ghajayyp kýlki oinady erninde):
-Kórip túrsyz, bir ayaghym osynda,
Ekinshisin túrmyn basyp Berlinde.
1949 jyl

Biz kim?

Osy biz durakpyz ba, aqynbyz ba?
Estige - aqyn, búzyqpyz aqylsyzgha.
Qyrghiday kep tiyemiz әrqashanda
Qaz-ýirektey qaptaghan qatyn-qyzgha.

Enbek etsek, kýsh tóksek, aqsha tapsaq,
«Metrogha» kiremiz әuel bastap.
Qatyn-qyzgha qalghanyn berip salyp,
Aqsha joq dep jýremiz on kýn qaqsap.

Osymyz da, yapyrmau, dúrys bop pa,
Kónil tejer uaqytymyz jetken joq pa?
Jeliguden jalyqty janym menin,
Cap, cap, kónilim, lepirme, toqta-toqta!

Kezben endi mahabbat bazaryn da,
Alman satyp qymbatyn, arzanyn da.
Shylym tistep, oy oilap, qiyal sharlap,
Bel bayladym jatugha jar janynda.

Biz - Otannyng soldaty

Batys bardyq,
Balqan bastyq bókterlep,
Karpat astyq,
Alipi attandyq kókke órlep.
Evropanyng aspanynda túrdyq biz
Keudemizdi kasiyetti kek kernep.

Jalba-júlba jauyzdyqtyng týnegi
Jer jasyrghan,
Alasúrghan týn edi.
Sonda bizding uralaghan dausymyz,
Kóktem kelip,
Kýrkiregen kýn edi.

Kókke qarap sherli jigit, múnly qyz,
Kórgen kenet kók tósinen kóp júldyz.
Sol bir týnde júldyz bolyp kóringen
Biyiginde bizding jaqqan otymyz.
Taularynda tu kóterip biz túrdyq,
Tumen birge
Tang kóterip qúlpyrdyq.

Tanda jazyp
Tórt jyl týigen qabaqty,
Shyghar kýnning shapaghynda bir kýldik.
Ghajayyp kýn kóterildi shyghystan,
Boy shymyrlap,
Kettik jyrlap tús-tústan.

Sol bir kýnnen kórdik Otan didaryn,
Ári әke, әri agha, tuysqan.
«Biz - Otannyng soldatymyz!» - dep shyrqap,
Túrdyq bizder
Keudemizden kýy búrqap.

Jer eljirep, baqyt jyryn jyrlady,
Jahan túrdy tyna qarap, tanyrqap.
Shyghys bardyq,
Shymqay qyzyl tu alyp,
Túrdy ornynan milliondar quanyp.
- Joghal, - dedik, - «Kýnnen tughan qúdaylar!»
Úly Múhit qalmaq emes sualyp.

 

Tanyrqatyp,
Tamasha bir atty tan,
Ghajayyp kýn kóterildi batystan.
Kýnnen kórip Úly Otannyng didaryn,
Ketti jyrlap barlyq shyghys tús-tústan.
«Biz - Otannyng soldatymyz!» dep shyrqap,
Túrdyq bizder,
Kók dauylday kýy búrqap.

Kókke úmtyldy Úly Múhit tolqyny,
Jahan túrdy tyna qarap, tanyrqap.
Biz - Otannyng soldatymyz, tynda, jer!
Jerdi zirat etem dese jau eger,
Adamzattyng amanatyn art bizge,
Bizbiz adal dýniyege múrager.

1948 jyl

1945 jyl

Jana jyl, myng toghyz jýz qyryq besinshi,
Qúishy, dos! Qyran kónil, bir jelpinshi!
Qan qyrghyn qyzyl soqta tolastar ma?
Jana jyl, ait ta, menen al sýiinshi!

Tilemen jetse eken dep jasym jýzge,
Tilemen núr jaudyr dep kókten bizge.
Jana jyl, jarshysy bol iygilikting
Jaudy jenip qaytqanday elimizge.

1945 jyl

Dýnie qanday jap-jaryq

Dýnie qanday jap-jaryq!
Osynday ma edi búryn da?!
Bayqamappyn angharyp
Oydyng tapshylyghynda.

Dýnie qanday jap-jaryq!
Kónilim nege jabyrqau?
Kókiregime daq salyp
Ketti me soghys, yapyrmau?!

Dýnie qanday jap-jaryq!
Jyrdyng altyn búlaghy,
Jalt-jýlt etip jatshy aghyp,
Jarqyldayyn men daghy.

1944 jyl

Almatyda jýr jortyp...

Almatyda jýr jortyp
Bota tirsek bozbala.
Ózin maqtap әr jerde,
Baqqany ósek sóz ghana.

«Belinskiy ne Pushkin
Qaytsem daghy bolamyn!» -
Dep jaghalap jýr kópten
Jazushylar odaghyn.

«Múhtaryng da Sәbiytin,
Jazushy ma Ghabiytin?
Ábdilda men Tayyr-ay,
Aqyn bop pa, tәiir-ay!» -
Dedi de ol kiristi
Belinskiy bolugha.

Saylady sóz shoqparyn
Aqyndardy soghugha.
Jinalysta ottady,
Synaymyn dep boqtady.
Qara ter bop qaljyrap,
Araq iship toqtady.

Kiristi óleng jazugha,
Sózdi salyp azugha.
Jebemedi úly aqyn,
Qaldy bayghús qajugha.

Sharap iship shabytyn
Shaqyrsa da, shyqpady.
Shyqty úipa-túipasy,
Mac bop baryp úiyqtady.

Qayghysynan osynyng
Bardy ýiine dosynyn.
Aytty dosy aqylyn:
- Tynda, - dedi, - aqynym,
Sabyr oila, saspashy,
Tym erterek taspashy.
Birden Pushkin bolmay-ak,
Baymúqansha bastashy...

10 tamyz, 1954 jyl

Sýiemin men ispankany

Ghafu, kyzdar, qyzghanbanyz,
Sýiemin men ispankany.
Mahabbaty bolghan anyz,
Bar ghoy onyng úly jany.

Kórip pe eding Piyreneyding
Jazghy núrly atqan tanyn?
Jylylyghy sonday deymin
Qara kózdi ispankanyn.

Estip pe eding búlbúl ýnin,
Balbyratqan gýl baqshany?
Eljireter el jýregin
Ispankanyng salghan әni.

Qolda gitar, belde qanjar,
Mine, osynday qyzdy kórdim.
Jýregi onyng birge soghar
Jýregimen býkil eldin.

Gýl baqshada, nuly ormanda
Kele jatyr gitar oinap.
Kóz jiberer ol Otangha,
Tughan elding qamyn oilap.

Maydan dese, gitaryn ol
Bir aghashqa ile salyp,
Zor maydangha sapar sheger
Bilek týrip, myltyq alyp.

Ójet súlu qan maydangha
Qaymyqpastan sapar shegip,
Fashist syndy qas dúshpangha
Qatulana salar býlik.

Múnday súlu jigitterding
Ynjyghyna kaytip tiyer.
Namysy ýshin tughan elding
Maydanda ósken erdi sýier.

Mahabbaty qanday ystyq,
Qanday tәtti ispankanyn.
Jýrekte sert ainymastyq,
Jarday sýier ol Otanyn.

Ol - mahabbat iydealy
Qúmar qylghan Bayrondardy.
Sýiemin men ispankany,
Sýiemin men sonday jardy!

1940 jyl