9 sәuirde «Taghyda sol súraq: Búl «Úly Otan» soghysy ma, ekinshi dýniyejýzilik soghys pa?» degen taqyrypty oqyrmandardyng talqysyna úsynghan edik. Taqyryp tura bir ay talqygha týsti: 3366 adam qarap, 87 pikir týsti.

Talqygha týsken taqyrypty talqylaugha atsalysqan oqyrmandargha alghys aitamyz!

Tómende Talqy-Forumgha týsken 87 pikirding ishinen iriktelip alynghan oqyrman oiyn úsynyp otyrmyz.

Abai.kz

 

 

Dәuren Ábdiramanovtan: Kim ne dese o desin, fashizmmen soghysty Úly otan ýshin emes, tipti Alla jolyndaghy soghys dep atasa da jarasady. Sebebi fashizm shaytannyng ilimimen qarulanghandardyng senimi bolatyn. Sol ýshin orynsyz aptygha bergen dúrys emes.

***

Óte dúrys pikir. Álemdegi órkeniyetti elderding bәri de ol soghysty ekinshi dýniyejýzilik soghys dep ataydy.Búl qisyndy da. Óitkeni birinshi dýniyejýzildik soghys bar da, ekinshisi joq. Ol qayda ketken? Onyng ýstine qazir Resey ol soghystaghy jenisti birjolata iyemdenip aldy. Kinosynda tek qana orystar. Qazir onda gruzin de, armyan da, qazaq ta, qyrghyz da joq. Tek qana ózderi. Endeshe, bizding "Úly Otan soghysy" dep dauryghatyn retimiz de joq. Tipti ana 28 panfilovshalr parkindegi politruk Klochkovtyng sózderin oqynyzdar.Sonda mýmkin aqyl kirer.

***

9 sәuirde «Taghyda sol súraq: Búl «Úly Otan» soghysy ma, ekinshi dýniyejýzilik soghys pa?» degen taqyrypty oqyrmandardyng talqysyna úsynghan edik. Taqyryp tura bir ay talqygha týsti: 3366 adam qarap, 87 pikir týsti.

Talqygha týsken taqyrypty talqylaugha atsalysqan oqyrmandargha alghys aitamyz!

Tómende Talqy-Forumgha týsken 87 pikirding ishinen iriktelip alynghan oqyrman oiyn úsynyp otyrmyz.

Abai.kz

 

 

Dәuren Ábdiramanovtan: Kim ne dese o desin, fashizmmen soghysty Úly otan ýshin emes, tipti Alla jolyndaghy soghys dep atasa da jarasady. Sebebi fashizm shaytannyng ilimimen qarulanghandardyng senimi bolatyn. Sol ýshin orynsyz aptygha bergen dúrys emes.

***

Óte dúrys pikir. Álemdegi órkeniyetti elderding bәri de ol soghysty ekinshi dýniyejýzilik soghys dep ataydy.Búl qisyndy da. Óitkeni birinshi dýniyejýzildik soghys bar da, ekinshisi joq. Ol qayda ketken? Onyng ýstine qazir Resey ol soghystaghy jenisti birjolata iyemdenip aldy. Kinosynda tek qana orystar. Qazir onda gruzin de, armyan da, qazaq ta, qyrghyz da joq. Tek qana ózderi. Endeshe, bizding "Úly Otan soghysy" dep dauryghatyn retimiz de joq. Tipti ana 28 panfilovshalr parkindegi politruk Klochkovtyng sózderin oqynyzdar.Sonda mýmkin aqyl kirer.

***

Aqiqat jalghyz. "Úly Otan soghysy" desek, sonyng jolynda qaza bolghan 350 myng ata-babalarymyzdyng isin aqtaymyz. Al "Úly Otan soghysy" emes, orys-nemis soghysy nemese jahan soghysy desek, bizding mýddemiz emes, aidaladaghy bireuler ýshin jәidan-jay, mýmkin aqymaqtyqpen degen de sóz aitylar "qyrylghan sorly qazaq" deymiz. Osy ekeuining birin tandandar.

***

Soghys - Allanyng adamdardy jazalauy. Soghysta ólgender - sheyitter. Soldat - búiryqty oryndaushy, "at!" dese atu kerek! Tarihtyng dóngelegin keri ainaldyrugha da, algha ainaldyrugha da bolmaydy. Yaghni, Úly Otan soghysy! Óitkeni Ýlken Otanymyz - SSSR, ýlken astanamyz - Mәskeu bolghany aqiqat!

***

Qazirgi tәuelsizdik alghannan keyingi sanany sol soghys kezdegi sana,týsinikpen almastyrugha bolmaydy. Ol kezde jaqsy bolsyn, jaman bolsyn KSRO shanyraghynyng astynda ortaq elmiz dep ómir sýrdi. Onsyzda kelmesting kemesine kezekte túrghan ardagerlerding sezimimen oinaugha bolmaydy.

***

Álemdik tarihtaghy Birinshi dýniyejýzilik soghys pen bizding "Úly Otan soghysy" dep jýrgenimiz eki bólek soghys emes, ekeui bir soghys. Sondyqtan, ony bólektep atau - ýiding ishinen ýy tikkenmen birdey. 5-shi qonaq, ardagerler deysin, olargha qazir Stalindi jamandap kórshi, tayaghyn ala úmtylsyn saghan. Al Polyaktar, Chehtar, Slovaktar, Horvattar, Latviyalyqtar, Latyshtar, Estondar, Serbter, Vengrler, Makedoniyalyq men Chernogoriyalyqtar bolsa, ol elderding tarihyn oqysaq, bizding әspettep jýrgen "Úly Otan soghymyzgha" qarghys pen laghynet aitady. Olar ýshin bizding әldeqanday qylyp jýrgen "Úly Otan soghymyz" - kәdimgi jaulap alu soghysy. Olar óz elderindegi "Kenes jauyngerlerine ornatylghan eskertkishterdi" әldeqashan qiratyp tastaghan. Al fashizmdi jengen biz emes, yaghny Kenester Odaghy emes, Odaqtastar jendi fashizmdi. Mine, osylay tarih bәrin oryn-ornyna qoyyp berdi.

***

Úly Otan soghysy degen rasynda da yzaly, kýlkindi keltiredi.

***

Sovet zamanynda úshaq Mәskeuding ýstine tayap, tómendey bastaghanda Levitannyng dauysy: "Otanymyzdyng jýregi - Moskva qalasyna jaqyndadyq" dep adamnyng jýregin tebirentetin dauyspen súnqyldap qoya berushi edi. Mәskeu jayly әdemi de, әserli sózder aitatyn jolaushylargha. Shynyn aitsam, sol kezde adamdy bir patriottyq sezim biylep alatyn, әlgi sózder shynymen qanattandyryp jiberetin.

***

Mine, qayda jatyr patriottyq tәrbie degen! Sol zamannyng iydeologiyasy da myqty edi-au! Bizde qazir otanshyldyq, patriottyq sezim joq. Jastar shóre-shóre bop barady.

***

Al endi, "Úly Otangha" kelsek,  tarihty syzyp tastay almaymyz. Úly Otan bolghany ras. Qolyna qaru alyp, on segizge tolmasa da soghystyng songhy jyldary maydangha mening әkem de týsken. Alla saqtap, olar maydan dalasyna jete bergende Úly Jenis te jetipti bizding baghymyzgha.

***

Orystargha qarandarshy, qarshaday balasyna deyin: "Velikaya Rusi", "Moguchaya Rossiya" dep qaqsap túrady. Bizding qazaqtardyng keudesinde sonday sezim óleusirep túrghanday bolady ylghy maghan.

Qyrtymbay

***

"ÚLY OTAN" 1991 jyly bitti. Rossiya ghana ol soghysty solay aita alady.

***

Tarihtan ózimiziding bolmysymyzdy qaralyqshy. Keshegi tarihyng әli búlynghyr, kólenkesi men sapyrma suy kóp. Býgingi tarihshylaryng jalpyldau namadan basqany bilmeydi. 2-shi dýniyejýzilik soghys  bolsyn da qoysyn. Basymyzdy qatyryp jýrgen sharua osy bolsa, óte qiyn da auyr sharuagha basymyzdy baylaghan ekenbiz. Tuh... biraz mәselening basyn sheship tastaghanday boldyq - au. Endi jambastap jatyp, dúrystap bir shay iship alayyq.

***

Úly Otan soghysyna, Aughan soghysyna qatystyq dep sol soghystardyng ardagerleri pәter súrap, kólik súrap, jer súrap, әrqashan ózderine bәrining kónil audarghanyn qalap jýredi ghoy osy. Áriyne, olardy әkimder berip jatsa ala bersin jәne mening olargha eshqanday jaman oiym da joq. Mening aitpaghym, olardyng kóbisi soghysqa óz erikterimen barghan joq, kezinde kenes ýkimeti әskerge barsang da barasyn, barmasang da barasyng dep jibergesin әiteuir soghysyp qaytty ghoy. Naghyz erlik dep men jeltoqsanda óz erikterimen alangha shyghyp sol kezdegi jýiege qarsy shyghyp qyrylyp qalghan qazaq jastarynyng erligin aitar edim.

Sosyn 2 qonaq dúrys aityp otyr, orystardyng kinolaryn qarasan, kileng orystar soghysyp jýr jәne jay soghysyp jýrgen joq jalghyz orys baryp nemisterdi qyryp tastaydy. Álgilerding kinolaryn kórip otyryp orystyng balalarynyng patriot bolmauy qylmys siyaqty kórinedi. Al bizde she? Bәri kerisinshe: qazaqtyng qyzy orysqa ghashyq bolyp jatady nemese týrikting artynan jýgirip jýredi, kileng qazaqtyng akterlary oryssha sóilep jýredi nemese orys qazaqqa aqyl aityp, jaqsylyq jasap jatady. Kino, teledidar degender óte qúdiretti qúral, qalasa naghyz patriot qylyp shygharady, qalamasa naghyz mәngýrt qylyp shygharady. Bizdiki әzirge qalamay túr nemese bireuler qalatpay túr.

ARLAN QASQYRÚLY

***

Úly otan soghysy - degen atau tarihymzda bәribir "Ekinshi dýniyejýzilik soghys"  bolyp jazylatyn bolady. Óitkeni Alla búiyrtsa elimizge syrtaghy qandastarymyz kóptep keletin bolady, sonda ortaq ataugha toqtalamyz.

***

1916 jyly 6 mln. bolghan qazaq kommunisterding jauyzdyghynan 2 mln. boldy. 1941-1945 j.j fashizmmen qyrghynda Kursk, Rjevsk maydandarynda auyldan kelgen qazaqtyng 18-19 jasar jigitterining astyna at, qolyna qylysh berip, nemisting baqayshaghyna deyin qarulanghan әskerine, tanksine aidap salyp ózderi solardyng artyna tyghylyp qalyp jeniske jetken orystyng otany maghan úly otan soghysy emes. Ózbekter búl soghysty qaraly kýn dep ataydy. Biz nesine jetisemiz? Orystyng jeri ýshin bauday qyrylghan ata-babalarymyzdyng óligine maqtanamyz ba? Úly otan ýshin qanyn qiyp mert bolghan Kenes Odaghynyng batyry Áliya Moldaghúlovany da dúrystap jerley de almaghan Úly otannyng ne keregi bar?

***

Ote duris zhazilgan, Khaidagi Otan, II-Duniezhuzilik degen dolar. Osinadi idealogiadan ariluimiz kerek. Khudaiga shukir tauelsiz elmiz! Tauelsiz kozkharas bolui shart. Arine ata-azhelerimiz sol sogista askhan erlik korsetti, makhtanarlikh zhait. Birakh, sol erlik ister aitilmai khalip. kinolarda tek oris khalkhi gana korsitilip zhur.

***

Úly Otan soghysy dep atay bereyik,onda túrghan ne bar. Al, jaraydy, ekinshi dýniyejýzilik soghys dep atadyq. Sodan tarihy sana ózgerip kete qoya ma?! Birte-birte Úly Otan soghysy dep atalatyn soghys ta ózining mәni men manyzyn joyatyny týsinikti ghoy. Úrpaq 40-jyldardaghy soghys týgil, 80-jyldardaghy jeltoqsan oqighasy men 90-jyldardaghy tәuelsizdik alghanyn da úmytyp bara jatyrghan joq pa. Qasiyetti ne qaldy deysing qazir.

***

Múhtar Maghauin aitady: ...keyin ózine alty alasy, bes beresi joq jahan (otan dep týsininiz) soghysynda qyrghyngha úshyrady.

***

orystn kol wokpary bolgan. Mangurt kazaktardy ulyktau tauelsizdik keznde uiat akymaktyk is koi. Kazaktar alide orstn kuramyndagy el sekildy. Bul kindy aza tutu kuni dese bolgandai. Kanwama kazakty orys kyrsada kazaktar orsty ali kunge dein «kokem akem sen bolmasan kunimz karan» deumen keledy. Tipty kaitadan orska kosylip jatyr.

***

Mening Úly otanym - Tәuelsiz Qazaqstan. Al, Úly Otan soghysy - Aqtaba shúbyryndy, Kenesary han kóterilisi, Asharshylyq, Standlindik qughyn, shyghys Týrkistandaghy azattyghy ýshin bolghan kýres. Basqasy mening otanym, últym ýshin bolghan emes.

***

Otanym bar - mening tilimdi mensinbeytin, mening tarihymdy úlyqtamaytyn, mening tól ónerimdi ayaq asty etetin, mening úrpaghymnyng boyynda últtyq bolmys qalyptastyrugha kelgende enjar. Men sol Otannyng nening búrys, nening dúrys ekenin bilmey jýrgen bir qarapayym qazaghymyn. Menen nesin súraysyn. Maghan dúrys baghyt-baghdar bere alatyn jigerli últtyng oqyghany da joq. Olar sóilese de, jazsa da mening tilimde úghynyqty etip sóiley almaydy, mening tilimde úghynyqty etip jaza almaydy. Qazaq tilinde sóilengen sózding bәri, qazaq tilinde jazylghan dýniyening bәri birdey - mening tilim emes.

***

Tarihy datalargha sýiensek,búl soghysta tehnika paydalanghandyqtan jәne býkil halyqtar aralasqandyqtan, búl soghysty Ekinshi dýnie jýzilik soghys dep týsinuimiz jón.

***

Búl qazaq ýshin de, qazaq memleketi ýshin Úly Otan Soghysy bolyp qalmaq. Eshkim tarihty ózgertuge tiyis emes! Úly Otan soghysynda erlik kórsetken, janyn bergen atalarymyzdy qalay úmytamyz.

***

Úly otan soghysy ol -  ekinshi dýnie jýzilik soghys!

***

II dýniyejýzilik soghys 1939 jyly bastaldy. Al Úly otan soghysy 1941-de!

***

Dogharyndar, búl búrynnan tarihta jazylghan - Ekinshi dýnie jýzilk soghys. SSSR joq! Byqsymandar.

***

Qazaqtyng Úly Otan soghysy, arysyn aitpaghanda berisi, әri naqtysy ol - Abylay zamanyndaghy jonghargha qarysy soghys. Búl soghysta útylghanda, qazir búl jerde JONGhARIYa memleketi ómir sýrip,QAZAQIYa jer betinien joghalyp ketken bolar edi. Endi atalarymyz ben әkelerimiz soghysty eken dep 1941-1945 jylghy soghysty OTAN soghysy deu aqylgha syimaydy.Olardyng bәri óz erikterimen ol soghysqa barghan joq. Biraq zorlyqpen barsa da olar qazaq halqynyng qanday jauynger de, namysty últ ekenin tanytty. Ókinishke oray, SSSR qazaqtyng jauynger, qaharman últ ekenin moyyndamady. Qysqasy, atalarymyz ben әkelerimizding búl soghystaghy eren erlikterin moyyndaghanymmen, óz basym búl soghysty ÚLY OTAN SOGhYSY dep aita almaymyn. Demek, bizding әkelerimiz EKINShI DÝNIE JÝZILIK soghysqa qatysqan QAHARMANDAR.

ÚLY ÚS-ALASh

***

"Úly Otan soghysy" - KSRO -nyng gitlerlik fashizmge qarsy 1941-1945 jyldary jýrgizgen soghystyng aty, ol tarihta solay qalady. Sol kezdegi soghystyq oqighalargha baylanysty sóz qozghalghanda osy atau qoldanyluy zandy. KSRO onyng qúramyndaghy barlyq últtar men úlystar ýshin ortaq Otan boldy. Beker me? Joq. Oghan qarsy fashister soghys ashqanda, mysaly, qazaqtyng qatyspaugha qúqy boldy ma? Joq. Múnyng bәri zamany zandylyq qoy. Eger gitlershilder jenip ketse, biz býgingidey sayrap otyrar ma edik? Býgingidey Qazaqstannyng ózinde 8 million bolmaq túrghay, sol kezdegi 4 million qazaqtyng fashisterge satylghannan basqalary qúryp keter edi. Osynda bireu Baltyq halyqtarynyng "Úly Otan soghysy" degendi auyzdaryna almaytynyn ýlgi ete sóiledi. Gitlerding jospary әueli Baltyq elderin, sodan song Finlyandiyany basyp alyp, KSRO-gha barar jolyn keneytudi kózdedi. Óituine mýmkindik bermeu ýshin KSRO fin soghysyn ashyp, Finlyandiyany KSRO-gha qarsy soghysqa qatyspaytyn shart jasaugha kóndirdi. Dúrys. Baltyq elderin ondaghy ozyq oily qayratkerlermen qúpiya aqyldasyp baryp ózine qaratty. Eger Gitler Baltyqty basyp alsa, olargha sosializm-kommunizm ornatyp beretin be edi? Sony týsinbeytin әsireúltshyldary býginde fashizmdi aqtap sandalyp jýr. Nemis fashisterinen qolgha týsken kinolenta bar, onda adamdy aiuangha ainaldyru jayynda ghylymiy-biologiyalyq júmystar jýrgizgen laboratoriya jәne onda jasalghan dәrini ishken adamnyng dalada jan-jaghyndaghy kez kelgen shópti malsha jep otyrghany kórsetilgen. Ol Gitlerdin: «Nemis - asyl halyq, dýnie jýzinde nemis ariyleri ghana boluy kerek! Biz jengen song basqalar bizge qara júmysqa ghana qajet qúl bolugha tiyis, sondyqtan olardy adamdyq sana-sezimnen aiyru kerek!» degen núsqauyn iske asyrudyng bastamasy eken. Sonday súmdyqtardan saqtap qalghan soghysty "Úly Otan soghysy" deuden at-tondy ala qashu jón emes. Bauyrjan Momyshúly bastaghan Qaharmandarymyzdyng tirisining ózin, marqúmynyng aruaghyn silau ýshin, aghayyndar, ol soghysty mansúqtay bermelik! Óituge júmsaghan tildi, kýsh-jigerdi býginde elimizdi, halqymyzdy tonap jýrgen jateldik, ózimizdik jalmauyz millionerler men milliarderlerge qarsy qimylgha júmsalyq! Osylardyng súmdyqtaryn әshkerelik! Ertengi úrpaqqa kerek is istelik!

***

Orystyng tarihyn sensizde 15 jyl oqydyq! Sayramashy! Qúday ýshin! Orystarghana osylay aitady Úly Otan soghysy dep býkil ÁLEM EKINShI DÝNIE JÝZLIK SOGhYS dep aitady! Sizding aituynyzsha orystar ghana aqyldy qalghany bәri jarymes dep oilaysyz ba?! Endi qúlaqqa lapshany ilgendi qoysandar etti, 70 jyl ildinder emes pe!

***

Óte oryndy da, ózekti súraq. Shyndyghynda "Úly Otan" degen qay otanymyz? Jeke ózim búl soghysty Qazaqstan ýshin "úly soghys" dep aita almaymyn, sebebi sol kezde Qazaqstan soghysqa eriksiz qatysty. Osy soghysta tipti qazaqtardy eriksiz maydan frontyna jiberip talayyn qyryp, keyin Kenes Odaghy Batyry ataghyn әreng bergen. Alyp qaraytyn bolsaq, qazaqtardy tu tikkende moyyndamaghan. Mening oiymsha, búl soghys qazaq ýshin "úly Otan " ýshin soghys emes. Búnyng ornyna, shirkin, ýy ishine ýy tikken Kenesaryny, Amangeldini,Syrymdy, Alash orda qozghalysynyng ziyalylaryn nege aitpasqa?

***

Otan ýshin emes, dalagha aqqan qan. Áriyne, ol ýshin atalarymyzdy kinalau orynsyz. Biraq, shyny solay. Berisi sәbet ýshin, shyn mәnisinde, orys ýshin jelge úshqan jan. Qazaqty qyru jaghynan, sәbet pen nasis birdey. Ayyrmasy joq. Tek qúldyq sanadaghy qazaqtar aiyra almaghandyqtan Kommuniyzimdi tәuir kóredi. IYә, soghystyng bolghany ras. Ony birdene dep atau kerek bolsa, "Ekinshi dýniyejýzilik soghys" degennen basqa atau joq.

Serik

***

Búqar Jyrau

Qúdaydy bilmes, dini joq,

Jamandyqta mini joq,

Ózi syndy bir kәpir,

Auzy basy jýn kәpir

Jayaulap keler júrtyna!

Jaghaly shekpen kiygizip,

Baldy may jaghar múrtyna.

Jebirlerge jem berip,

El qamyn aitqan jaqsyny

Sóiletpey, úrar úrtyna.

Bauyzdamay isher qanyndy,

Óltirmey alar janyndy,

Qaghazgha jazar malyndy,

Esepke salar baryndy,

ELINDI alar qolynnan,

ÁSKER qylar úlynnan !!!

Búl aitqanym ,Abylay,

Bolmay qoymas artynnan.

Teksizdi tórge shygharyp, !!!

Isteter súmdyqty úigharyp.

Asannyng sózi osylay ........

Basiyr. Atyrau