Qay kezde de últ ýshin túlghanyng orny bólek. Túlghagha biylikting úshar basynda otyru, jogharghy sapynda jýru shart emes. Onyng dauysy halqyna  qay kezde de jetip jatady.

Qalamger Dulat agha Isabekke býkil Alash júrty dәn riza. Ornynan suyrylyp túrdy da, Elbasynyng tike ózine qandastarynyng mәselesin tótesinen aitty da saldy. Jýregining auyrghany sonshalyq, QAZAQ degen sózge kelgende dauysy tym  qatqyl shyqty. Eshkim onyng shapanyn sheship alghan joq.

Ghalamtordy kezip jýrgen sol vidiogha býgin taghy qarap otyrmyn. Búl joly Dulat aghagha emes, ainalasynda otyrghandargha (http://old.abai.kz/content/assambleya-zhinalysyndagy-zhazushy-dulat-isabekovtin-oralmandar-zhaily-soilegen-sozi).

Qay kezde de últ ýshin túlghanyng orny bólek. Túlghagha biylikting úshar basynda otyru, jogharghy sapynda jýru shart emes. Onyng dauysy halqyna  qay kezde de jetip jatady.

Qalamger Dulat agha Isabekke býkil Alash júrty dәn riza. Ornynan suyrylyp túrdy da, Elbasynyng tike ózine qandastarynyng mәselesin tótesinen aitty da saldy. Jýregining auyrghany sonshalyq, QAZAQ degen sózge kelgende dauysy tym  qatqyl shyqty. Eshkim onyng shapanyn sheship alghan joq.

Ghalamtordy kezip jýrgen sol vidiogha býgin taghy qarap otyrmyn. Búl joly Dulat aghagha emes, ainalasynda otyrghandargha (http://old.abai.kz/content/assambleya-zhinalysyndagy-zhazushy-dulat-isabekovtin-oralmandar-zhaily-soilegen-sozi).

Anau Talghat Mamashevpen bir qatarda kózin ashyp-júmyp otyrghan qara shaldy búl kýnde býkil qazaq tanidy. Myrzatay Joldasbekov degeniniz sol. Patsha bolmady demeseniz, biylikting biraz biyigine kóterilip baryp qaytqan adam. Qazaq eli alghash tәuelsizdikke jetkende naghyz últtyq iydeyaologiyany jasaytyn jerde jýrdi. Elshilikti de qyzmet atqardy. «Kýnderimning kuәsi» degen kýndelik kitabyn oqysanyz, eki kýnning birinde Elbasynyng dastarqanynda otyrghanyn, el men jer, últ qamy jayly әngimeleskenin әlde neshe jerde asa maqtanyshpen aitady. Sonyng nәtiyjesin kórsek, kózimiz shyqsyn! Estisek, qúlaghymyz kereng bolsyn! Teginde, jalghan kitap - jasandy aqyn tapqysh. Tozghan elding basyn qosatyn sóz aitudyng ornyna, tozghan shapan izdegish... Onyng kózine sol shettegi bes million qazaq ómiri týsken emes. Tiline de oralyp kórgen joq. Qazir Myrzakenning ishi tolghan qyjyl. Songhy kezde «Biz iydeologiyasyz Konstitusiyamen ómir sýremiz» (http://news.nur.kz/255984.html) - dep búlbúlsha sayraytyndy shyghardy. Kezinde biylikting bir tútqasy qolynda túrdy ghoy, sonda ózi ne bitirip jýrgen?!  Nege aitpaghan Elbasygha managhy saltanatty  kezdesulerde?!

«2005 jyly Elbasy qazaq mem­lekettigining tarihynda tún­ghysh Aq Orda salyp, onyng sal­ta­natty ashy­luyna arnayy Aqseleu, Ábish ýsheumizdi sha­qyr­dy. Sol tarihy sәtte ýsheu­mizding atymyz­dan men sóilep, Elbasyna qútty bol­syn aityp, bata berdim. Erte­nine:

- Tariyhqa qazaqtyng ýsh bii qayta keldi, - dep júrt shu ete týsti. Rasynda da, solay edi. Dәm ýstinde Elbasy sol kezdegi Mem­lekettik hatshy Oralbay Ábdikә­rimovke: - Biyler kenesining Jarghysyn tez bitir. Ýsheuining (meni, Ábishti, Aq­seleudi núsqap) jalaqysyn ózim sheshemin. Preziydent qorynyng ese­binen bólim qúryp ber. Búl ki­si­ler elmen júmys isteydi, - dedi.

Sol jyldary Elbasy qogham­daghy, el ishindegi býgingi qalyp­tasqan ahualdy qadaghalap otyru ýshin, últqa baylanysty mәsele­lerdi rettep otyru ýshin, elmen tiyanaqty, jýieli júmys isteu ýshin Biyler kenesin qúramyn dep edi, ayaqsyz qaldy» (http://www.baq.kz/news/20210) deydi.

Myrzatay aqsaqaldyng  «Shu ete týsti» dep otyrghan «júrty» Shyrymbek pen Sәulebek, t.b. Al, bylayghy el tym-tyrys kýiinde qalghan bolatyn. Mine, Myrzekenning armany - bir balasy ne nemeresi qazaqsha bilmeydi, soghan qaramastan, «ekinshi Tóle bi» bolmaq! Qúday saqtapty qazaqty, ayaqsyz qalghany qanday jaqsy bolghan! Oralbay Ábdikәrimov  baysaldy, parasatty azamat qoy, biyding siqy Myrzatay bolsa, jetisken ekenbiz dese kerek, sirә!

Al, Dulat aghanyng art jaghynda otyrghan kisi de bar qazaqqa beytanys bolmasa kerek! Quanysh Súltanov degen jany ayauly aghamyz osy! Atam zamannan beri attan týsip kórgen joq. Myrzataydan keyingi ekinshi iydeolog. Senattyn, sosyn qazir Mәjilisting ysqyrghan deputaty. Qazaqstan Respublikasy Preziydenti janyndaghy Adam Qúqyqtary jónindegi komissiyanyng da tóraghasy. Búl kisining kimning qúqyghyn qorghap jýrgenin it bilsin. Qorghady deyin desen, qandastardyng taptalyp kele jatqan qúqyghy anau. Tóraghanyng otyrghany mynau. Bir mәu degen emes. «Imandylyq - adamgershilik pen adaldyqtyng joly» (http://www.islam-orkeniet.kz/?p=1845) - depti búl kisi. Kimge adaldyq, Quanysh myrza?! Últqa ma, úlyqqa ma?!

Kóresin, eger әlgi biz biletin Quanysh Súltanov osy bolsa, erten-aq Elbasynyng osy sózin jalaulatyp, jinalys shaqyrady. Qúnjyndap birdemeler istegen bolady, telearnalargha ekpindetip súhbat beredi. Sony «Is bitti, qu kettinin» ayaghyn qúshady.

Eng ókinishtisi - sol, Quanysh Súltanov tura shekaranyng týbinde - Jәrkent audanynyng Kóktal auylynda tughan ghoy. Ary qarayghy otyz shaqyrym jerde Qytay men Qazaqstannyng shegarasy túr. Óte qalsan, qaptaghan qara qytaydyng ishinde úlarday shulaghan qalyng qazaq. Kózderi jaudyrap, irgesinde túrghan Atajúrtyna jete almay dal. Jetkenderi azamattyq ala almay qanghyp jýr. Mine, adamdyq qúqyq kerek bolsa! Ony aitasyz, aghamyz kezinde azuyn aigha bilegen sol Qytay elinde ókiletti elshi de boldy emes pe!? Qaytkende qazaghyna, qanyna tartatyn jóni bar ghoy, tym qúrysa!

Taghy kimder bar eken Dulat aghanyng manynda?

E, anau qaqqan qazyqtay bolyp shirep otyrghan kózәinekting Halyqaralyq Qazaq til qoghamynyng tóraghasy, әdebiyetshi-ghalym Ómirzaq Aytbayúly. Ózi til jóninde tis jara bermeytin kisi. Ómekenning Elbasygha «Ghasyr ghúlamasy» degen bir  ghasyrda bir-aq ret beriletin ataqty úsynghanda sóilegen sózin estiseng shirkin...

Mynau - Kim Serikbaev.

Áneeeu artynda otyrghan «Múz qala salghysh Múhametjanov» degen laqap aty  bar kompozitor Tólegen Múhametjanov.

O, Sauytbek Ábdirahmanov myrza da bar eken! Áne, kózdi-ashyp júmghansha jylt etip óte shyqty.  «Egemennin» kóldey betin kóshi-qon taqyrybynan tiyp otyrghan, jaza qalsa, Shayynghazylarynyng auzyna sózdi shaynap salyp berip jýrgen dóiding ózi.

Mongholiyanyng azamattyghyn súrap, qaytamyz dep otyrghan 800-dey qazaqtyng osynau janayqayyn búlardyng Dulat agha Isabekten basqasy estimegen, bilmegen be sonda?! Basqa - basqa, bas gazetting basynda otyrghan Sauytbek kókem?! Jәne búl býgin ghana kóterilip otyrghan mәsele emes qoy. Qazaq kóshining toqtap qalghany BAQ-ta Qúdaydyng qútty kýni aitylyp keledi emes pe?!

Osy merekelik jinalysta Elbasynyng qolynan syilyq alghan kim deysiz ghoy. Últynyng sózin sóilegen Dulat agha emes, taghy osy Sauytbek Ábdrahmanov.

Endi kim qaldy? Ou, Sauytbekten beri qaray iyqtasyp bir qatarda Tereshenkoler de jayghasypty. Segiz jýz túrmaq, seksen myng qazaq kóship ketse de búlardyng týgi ketpeydi. Dulat aghanyng ne aityp túrghanyn úghyp ta jatqan joq. Qandastarymyz ýy salatyn, mal jayatyn jer tappay sendelip jýr. Al, búlar qazaq dalasynyng eng shúrayly jerlerin oiyp túryp alyp alghan. Azat Otany irgede túr. Qazaqtyng sharuasyn qayyryp qoyyp, myna jinalysty da solardyng qúrmetine ashyp otyrmyz emes pe?! 1962 jyly kelgen Qazaq kóshining 50-jyldyghy, tәuelsizdikten keyin bastalghan Kóshting 20-jyldyghy degendi osylay atap óteyik deytin kising Myrzatay men Quanysh, Sauytbek pen Tólegen be?! Kerek bolsa, osylardyn, osy tildilerding kóniline qarap, shetten keletin qazaq kóshin de toqtattyq qoy. Kóshi-qon komiyteti qúrylmasa, qúrylmay qalsyn; shettegi qazaqtar kelmese, kelmey qalsyn; Qazaqstan halyqtary assambleyasynyng basynan qús úshyrugha bolmaydy qazir.  Demek, oralmandaryndy naghyz úrmaytyn Talghat Mamashev emes, osy Terekender...

Myrzakender men Sәukender qandastary shaqyrghan jinalystan góri osynday sessiyalargha kóp barady. Óitkeni, múnday jerde Qabdesh Júmәdilov, Sapabek Ásip, Tólen Ábdik, Temirhan Medetbek, Janúzaq Ákim, Hasen Qoja-Ahmet, sekildi adamnyng mysyn basatyn últshyldar kóp bola bermeydi. Sondyqtan, búlardyng betterinen núry tógilip, enseleri kóterilip otyrady.

Dulat agha Isabekke qaraghanda osy otyrghan qasqa men jaysandardyng qay-qaysysy da Elbasymen eki kýnning birinde úshyrasyp túrady. Eng keminde, súhbat alghansyp Aqordagha sypsyndap kirip-shyghyp jýredi. Qartandary ýlkendi-kishili jinalystarda aldynghy qatarda, keyde tipti prezidumda otyrady. Sóz alyp minbege de kóp shyghady. A, búlar sonda osy shettegi qazaqtyng qyl ýstinde túrghan qiyn taghdyry jóninde nege bir auyz sóz aitpaydy? Qazekemning «Kәri ógiz pyshaqtan qoryqpaydy» - degeni qayda. Álde, Elbasy tilimizdi kesip alady dep seskene me?! Kesse, nege ana Dulattikin kesip almady?!

Dәl osy jinalysta Dulat kókem Isabek aitpasa, Smaghúl agha Elubay aitatyn edi búl mәseleni. Oghan mening senimim kәmil. Al, mynalargha sensek, Qúday biledi, jabuly qazan jabuly kýiinde qalatynyna dauym joq!

Biz bekerge sóz shyghyndap otyrmyz, anyghynda,  últ turaly, onyng ishinde shettegi qazaqtar jayynda aitu búlardyng qanynda joq qasiyet. Ony el bayaghyda bilip bolghan. Ol ýshin kiside ýlken namys, joghary bilik, aqsaqaldyq bedel bolu kerek. Eng bastysy - tulap túrghan qazaqy qan! Qúday shettegi qazaqtyng kýnin Myrzatay men Quanyshqa nemese Sauytbek pen Tólegenge qaratpasyn!!! Qayta kýstalanamay tynysh jýrse, soghan da toba.

Últ taghdyry turaly bireu jany kýiip pikir aitady. Oghan Elbasy jauapty adamnan «jauap» alyp, batyl sheshim jasaydy.  Mәselening týiinin tarqatugha uәde beredi. Mening zyghyrdanymdy qaynatqany - ana tobyrdyng soghan aiyzy qana duyldap kep kýlgendigi. Qazaq múndaydy TEKSIZDIK deydi. Sahnada kýldirgi aityp Uәliybek pen Jýsip nemese Tuka túrghan joq! Aldynda Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti, Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng ózi otyr. Onyng ýstine, Ol kisi jemqorlardy «Jazalaymyn!» -dedi birden kesip. Búl kýlki tudyratyn sóz emes. Kýluding ornyna, Qúday-au, dýrkirey týregelip,  kóshi-qon jayyn ilip әketip jan-jaqtan pikir qospaydy ma?!.

Naghyz ALAShTYNG AZAMATY dep Dulat agha Isabekovty ait! TÚLGhA degen osynday bolady, kókeler!! Últynyng taghdyry turaly dәl osynday jerde, dәl osylay aita biledi ol!

Abai.kz