QAZAQTY KÓBEYTUDING JOLY QAYSY?
Qazaq baspasózinde mәngilik taqyryptardyng biri - oralmandar taqyryby. «Basy tauday, ayaghy qylday» bolghan qazaq kóshining býgingi keri ketken ayanyshty hali. Biraq, qansha jazsa da, qansha joghary minberden osy problemalargha oralyp soqsa da, ótken ghasyrdyng 90-shy jyldardyng basynda alaulatyp, jalaulatqan kóshimiz - býginde qayrangha shyqqan kemening kýiin keshude.
2011 jyly Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligine qarasty Kóshi-qon komiytetining taratyluymen, kóshi-qondaghy týitkildi problemalar kóbeyip ketti. Memleketten jylda bólinip túrghan kóshi-qon kvotasy toqtady. Qazaqstan azamattyghyn shetelden kelgen qandastarymyzdyng aluy qiyamet-qayymgha ainaldy. Biyl qayta jasaqtalghan Ministrler kabiynetine Kóshi-qon komiytetin qayta jasaqtau tapsyrylghanymen, әli kýnge deyin qayta jasaqtau isteri ayaqtalmaghangha úqsaydy.
Qazaq baspasózinde mәngilik taqyryptardyng biri - oralmandar taqyryby. «Basy tauday, ayaghy qylday» bolghan qazaq kóshining býgingi keri ketken ayanyshty hali. Biraq, qansha jazsa da, qansha joghary minberden osy problemalargha oralyp soqsa da, ótken ghasyrdyng 90-shy jyldardyng basynda alaulatyp, jalaulatqan kóshimiz - býginde qayrangha shyqqan kemening kýiin keshude.
2011 jyly Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligine qarasty Kóshi-qon komiytetining taratyluymen, kóshi-qondaghy týitkildi problemalar kóbeyip ketti. Memleketten jylda bólinip túrghan kóshi-qon kvotasy toqtady. Qazaqstan azamattyghyn shetelden kelgen qandastarymyzdyng aluy qiyamet-qayymgha ainaldy. Biyl qayta jasaqtalghan Ministrler kabiynetine Kóshi-qon komiytetin qayta jasaqtau tapsyrylghanymen, әli kýnge deyin qayta jasaqtau isteri ayaqtalmaghangha úqsaydy.
Osy bir týitkildi problemalardy sóz etken «Erke-Núr-Sharapat» qoghamdyq qory, Qazaqstan Respublikasy Preziydenti janyndaghy Adam qúqyqtary jónindegi komissiya tóraghasy Quanysh Súltanovtyng atyna hat joldady. Hattyng mazmúny negizinen songhy kezderi Atamekenine, tarihy Otanyna oralyp jatqan qazaqtardyng qúqyghynyng kóptegen Ýkimet qaulylary arqyly búzylyp jatqany jayynda. Qazir qabyldanyp jatqan kóptegen Ýkimet qaulylarynda sheteldik azamattar men etnikalyq qazaqtardyng qúqyghy tenestirilgen. Sonyng saldarynan qazaqtardyng azamattyq aluy, túraqty tirkeuge túruy, Qazaqstan Respublikasynda bolu qúqyghy - sekildi problemalardan ayaq alyp jýrgisiz.
Almaty qalasyndaghy «Dostyq» ýiining baspasóz zalynda ótken búl basqosugha baspasóz ókilderi kelmedi. Shaghyn ghana toppen әngime órbitken «Erke-Núr - Sharapat» qoghamdyq qorynyng jetekshisi Farida Merhamiytqyzy jiyngha kelgenderding osy mәselege baylanysty úsynysyn súrady.
Dulat Isabekov, jazushy, Memlekettik syilyqtyng iyegeri:
- Qazaqtyng úlanghayyr dalasyn iygeru ýshin - 60 million túrghyn qajet bolady eken. Qazir bir qazaqty eki ete almay otyrmyz. Sóite túra Ýkimetting sayasaty ózgege emes, óz qazaghymyzgha qarsy. Aytalyq, kezinde Qazaqstandy tastap ketken nemister, orystar qayta oralsa, olardyng azamattyq aluy - tym qiyngha týspeydi. Al shetelden kelgen qazaqtardyng azamattyq aluynda problema jetip artylady eken. Men ózim T. Jýrgenov atyndaghy Óner akademiyasynda sabaq beremin. Sonda oqityn studentterimning arasynda Qytaydan kelgen talantty balalar bar. Aqyry oqyp jýrgeninde qazaq azamattyghyn ala almaghan olar oquyn bitirgennen keyin keri qaytugha mәjbýr boldy.
Qazaqstanda 17 million halyq bolsa, onyng 10 milliondayy ghana qazaq. Yaghny bar túrghynnyng 67 payyzyn qúraymyz. Onyng 25 payyzy qazaq tilinde sóilemeydi. Qazir BÚÚ-nyng kóp sayasatynyng biri - «jer ortaq, planeta ortaq» degenge sayady. Europa elderining aldaghy 50-60 jylda su tasqynynyng astynda qalu qaupi bar ekeni ghylymy týrde dәleldendi. «Planeta - ortaq, jer - ortaq» prinsiypimen europalyqtar Qazaqstangha kelip qonystanyp alsa da, eshkim ýndemeui mýmkin. Onyng ýstine geosayasy jaghdaydyng da biz ýshin tym tiyimdi emestigi aiqyn. Soltýstigimizde 150 million halqy bar, búrynghy metropoliya - Resey otyr. Onyng negizgi maqsaty aiqyn, búrynghy odaqty qalpyna keltire almasa da, Euraziyalyq odaq qúru arqyly, yqpalyn postkenestik elderde jýrgizu. Shyghysymyzda auzyn aranday ashyp, 1,5 milliard halqy bar Qytay tónip túr. Ishki qúpiyasyn syrtqa jariya ete bermeytin, biraq kózdegeni býkil әlemdi jaulau ekeni belgili búl kórshimiz de Qazaqstan ekonomikasyna dendep enip keledi. Sondyqtan osy bir úlanghayyr dalany iygeru ýshin - qazaq kelui kerek, qazaq kóbeiyi kerek. Qazirgi úsynylyp jatqan zeynetaqy reformasynyng siqyn kórip otyrsyzdar, «әjeler nege nemere baghuy kerek? Ájeler júmys istesin!» deydi Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi. Búl bizding qazaqy mentaliytetimizge, otbasylyq institutymyzgha jasalyp jatqan kedergi. Al shetelden oralyp jatqan qandastarymyzdyng azamattyq ala almay, jylap jýrgeni mynau. Azamattyq alghan 800 qazaq Mongholiyanyng azamattyghyn qayta súrap jatyr eken. Olar osyndaghy alayaqtardyng qúrbany desedi. Meninshe, Mongholiyadaghy 150 myng qazaqtan endi Qazaqstandy betke alyp, orala qoyatyndardyng sany neken-sayaq bolady. Óitkeni, myna qazaqtardyng Qazaqstannan kónili qalyp otyr. Sol sebepti de, sheteldegi qazaqtardyng problemasyn kóbeytpeuding amalyn qarastyrghanymyz abzal. Kezinde Fransiya әlemge taralyp ketken fransuzdaryn jinaghan kezde, olardy qaghazbastylyqpen sabyldyrmaghan. Kez-kelgen etnikalyq fransuz shekaradan ótken kezde, onyng tólqújaty dayyn túrghan. Dәl sol tәjiriybeni qazir Izraili qoldanyp otyr.
Smaghúl Elubay, jazushy:
- Mening týsinbeytinim, keshe kelgen qazaqty býgin túraqty tirkeuge túryp kel dep qinaydy eken. Eger túraqty tirkeuge túrmasa, azamattyqqa qújattaryn qabyldamaydy eken. Jana shekara asqan adamnyng búl jerde tamyr-tanysy qaydan bola qoysyn. Osy mәseleni nege qayta qaraugha bolmaydy? Jalpy, qazir qoldanystaghy «Halyqtyng kóshi-qony turaly» zandy qayta qarap, qazaqtyng mýddesine júmys isteytindey etip, qayta qabyldau qajet.
Ómirzaq Aytbayúly, «Qazaq tili» halyqaralyq úiymynyng jetekshisi, akademiyk:
- Meninshe, búl mәsele Qazaqstannyng shettegi úiymdary dúrys júmys istemey otyrghan sekildi. Sol ýshin әueli Syrtqy ister ministrligining búl isti birjaqty etuge pәrmeni kerek. Qújattardy shekaradan ótpey jóndeuge olardyng nege qúlyqsyz ekenin týsinu qiyn.
Kýlsin Ysqaqova, Almaty qalasy Enbek departamentining Kóshi-qon bólimining bastyghy:
- Qazirgi qoldanystaghy zanda sheteldegi qazaq vedomstvolarynyng qazaq kóshi-qonyn retteuge qatysyp, Qazaqstangha kóshuge niyettilerding qújatyn dayyndaugha qol úshyn sozuy qajettiligi kórsetilgen. Alayda, sheteldegi Qazaqstan elshilikteri osy iste qoldau kórsetip otyrghan joq. Birinshiden, «bizge shetelde qansha qazaq bar, olardyng Qazaqstangha qanshasy kelgisi keledi, qayda ornalasugha niyetti» degen sekildi aqparattar qajet. Ol aqparattardy әli ala almay otyrmyz. Ekinshiden, búl shetelden keletinderding arasynda ózge últ ókilderining ótip ketpeui ýshin qajet.
Lәzzat Múhitova, Almaty qalasy IID Kóshi-qon polisiyasy basqarmasynyng agha inspektory:
- Bizge kelip qújatyn ótkizgende, olardyng qolynda «qazaq» degen anyqtama bolady. Alayda, Qazaqstannyng azamattyghyn alarda olar qújattaryna «úighyr» nemese basqa da últtardy kórsetuin talap etedi. Sonday kezde búl da bizding últtyq namysymyzgha tiyedi.
Altay Butunchinov, Almaty qalasy IID Kóshi-qon polisiyasy basqarmasy bastyghynyng orynbasary:
- Syrtqy ister ministrligining mәselening mәnin týsinbegeni saldarynan Qytaydan keletin qandastarymyzgha beriletin vizanyng uaqyty qysqartyldy. Búryn viza beru IIM-ning qúzyrynda túrghanda, Qytaydan keletin qandastarymyzgha beriletin viza bir jylgha, kóp mәrtege beriletin. Qazir ony 3 aigha, bir mәrtege ghana beretin boldy. Ári vizanyng uaqytyn sozbaydy. Al osy ýsh ay ishinde olar qújattaryn azamattyqqa tapsyryp ýlgere almay jatyr. Sóitip, Qytaygha qayta qaytyp, vizalaryn qayta ashtyrugha mәjbýr. Osy mәselening birjaqty boluy ýshin Syrtqy ister ministrligi, Joghary oqu oryndarynyng ókilderi, taghy basqa da qúzyrly oryndar qatysqan iri jiyn ótkizip talqylau qajet. Ol ýshin mәseleni naqty saraptaghan jón.
Zýbira Aldabergenova, Oralman әielderding «Núr-qonys» qoghamdyq qorynyng atqarushy diyrektory:
- Azamattyq turaly zannyng taghy bir týitkili - qazaq azamatyna túrmysqa shyqqan ózge últ ókilderining óz kýieuimen birge azamattyq ala almaytyndyghy. Ol Qazaqstan azamattyghyn jenildetilgen jolmen alu ýshin әueli joldasy QR azamaty atanuy kerek. Sodan keyin ghana ol jenildetilgen týrde azamattyqqa qol jetkize alady. Qazir maghan kómek súrap bir ózbekstandyq qazaq keldi. Onyng әieli qaraqalpaq últynyng ókili eken. Tórt balasy bar. Kýieui azamattyq alam degenshe ol Qazaqstandaghy uaqytsha tirkeuin sozdyru ýshin, әrbir ay sayyn shekaradan shyghyp, qayta kelip tirkeuge túruy qajet. Búl ózderi jaghdayy syn kótermeytin oralmandar ýshin onay tiyip túrghan joq. Kóshi-qon zannamalaryn jetildiru barysynda osy mәseleni de eskergen jón sekildi.
Jiyn sonynda qatysushylardyng úsynystary eskerile otyryp, Qazaqstan Respublikasy Preziydenti janyndaghy Adam qúqyqtary jónindegi komissiya tóraghasy Quanysh Súltanovtyng atyna hat joldandy.
Esengýl Kәpqyzy
"Týrkistan" gazeti