Almatyda ne kóp, júrttyng kóbi bile bermeytin týsiniksiz kóshe kóp. Qaladaghy kóshelerding úzyn sany bir jarym mynnan asady. Solardyng mynnan astamy әli kýnge ótken dәuirdi eske salyp túrghanday. Birer mysal.

Almatyda ne kóp, júrttyng kóbi bile bermeytin týsiniksiz kóshe kóp. Qaladaghy kóshelerding úzyn sany bir jarym mynnan asady. Solardyng mynnan astamy әli kýnge ótken dәuirdi eske salyp túrghanday. Birer mysal.

Halqymyzdyng oqyrmany kóp sýiikti gazetterining biri «Týrkistan» halyqaralyq gazetining biylghy 18 sәuirdegi kezekti sanynda jariyalanghan Gh.Tәshimbaydyng «Malaya Lenina» qanday kóshe, al Rubinshteyn degen kim?» degen baysaldy mәsele kótergen maqalasy osy oiymyzdy kópshilikke jetkizuge týrtki boldy.
Kóktemning alghashqy kýnderi «Tanshol­pan» telearnasyn qarap otyryp, jýgirtpe joldarynan kýtpegen jerden «Almatynyng Ermak kóshesine uaqytsha jyly su jiberilmeydi» degen qúlaqtandyru habarlandy. Sol kezde boyymyzdy namys, kek, ashu, yza biyledi. Nege desen, últtyq tarihymyzda Ermak Timofeevich baskeser, jaulap alushy, aq patshanyng otarshylyq sayasatyn jýrgizgen qanisher emes pe edi? Búghan dәlel retinde halqymyzdyng «Sәtbek batyr» atty tarihy jyrynan bir ghana mysal keltireyik. Jyr mazmúnyna qaraghanda, Ermak Sәtbek degen el basqarghan myrzamen dos bolghansyp, syi-qúrmetin kórip, ol jolaushylap ketkende, onyng ýi-ishin týgel qyryp-joyyp, jalghyz qyzyna qiyanat jasaghan. Qaytyp oralghan Sәtbek bolghan jaydy kórgen kezde, Ermaktyng basyn baltamen shauyp alyp, óshin alghan eken deydi.
Al qazirgi zamanda bolsa, ózimizding Shyghys Qazaqstan ónirindegi orys muzykalyq újymdarynyng repertuarynda Ermak esimi últtyq batyr, erekshe túlgha, kósem, әskery qolbasshy retinde madaqtalyp, esimin әnge qosyp, konserttik baghdarlamalarynda әrdayym oryndap jýr.
Elimiz Tәuelsizdik alghaly jiyrma jyldan astam uaqyt ótse de, biz eshkimge tәuelsiz bolmasaq ta, osynday kelensiz jaghdaylar beleng aluda.
Búl ózimizding qazaqtyng namysyna, onyng mentaliytetine kir keltiretin óreskel, kózi ashyq әr qazaq balasyn qapalandyratyn jaghday.
Bәrimizge belgili ­- Almaty әrdayym qazaghymyzdyng mәdeny jәne ghylymy ortalyghy ekendigi, múnda úly Múhtar, Qanysh, Álkey, batyr Bauyrjan jәne t.b. kemenger aghalarymyz ómir sýrip, qazaq ruhaniyatyna ayanbay enbek sinirip, últ mýddesin qorghaghan, ruhtyq kýsh bergen edi ghoy?
Jogharyda aityp ótken jurnalist Ghazizbek Tәshimbay aghamyz «bizding qazaq at qoyghysh qoy» dep jazypty. IYә, aghanyng oiy dúrys, oghan mysal, Almatynyng naq ortasyndaghy Medeu audanynda Chapliyn, Stanislavskiy, Guriylev atyndaghy kósheler bar. Eng qyzyghy, masqara bolghanda sol kóshelerding túrghyndary olardyng kim ekendigin de bilmeydi. Al Chaplin bolsa, aghylshynnyng komikalyq aktery, Stanislavskiy bolsa, Kenes dәuirindegi belgili rejisser, al Guriylev, azdaghan orys romanstarynyng avtory. Qazaq tarihyna mýldem qatysy joq adamdar. Búl bir jaghynan kýlki tughyzatyn, ekinshi jaghynan namysqa tiyetin jaghday.
Búl kóterilgen mәselege Almaty qalasy әkimshiligi onomastika bólimining qyzmetkerleri ne aitar eken?

S.Á.Kýzembay, QR enbek sinirgen qayratker, QR ÚGhA korrespondent-mýshesi, ónertanu doktory, professor
Ghylym doktorlary (professorlar): N.Aqysh, G.Pirәliyeva, B.Ázibaeva, A.Hamraev;
M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng ghylymy qyzmetkerleri:
T.Álibekov, S.Qorabay, Q.Alpysbaeva, A.Álibekúly, T.Ákim, K.Rahymjan, S.Qosan, G.Júmaseyitova, G.Músaghúlova, A.Qaztughanova, B.Túrmaghambetova, Z.Qasymova, E.Hankey - ghylym kandidattary (dosentter).

"Týrkistan" gazeti