Senbi, 23 Qarasha 2024
Abay múrasy 2340 3 pikir 5 Mausym, 2023 saghat 13:00

Abaytanudyng baghdarshamy

«...Múhannyng atyn kópshilikke әigili etken eng aldymen «Abay» jurnaly edi. Búl jurnaldy Múhannyng betashary deuge bolady. Óitkeni ony birinshi ret úiymdastyryp, onyng negizgi maqalalaryn jazghan kóbinese Múhannyng ózi bolatyn.

Bas redaktory – Jýsipbek Aymauytov, Múhang kóbinese jurnalist, publisist, oishyl, synshy, filosof retinde kórindi»  – dep ghúlama ghalym Álkey Marghúlan aitqanday «Abay» jurnaly qazaqtyng eki arysy – Aymauytov pen Áuezovting qazaq últyna degen sýiispenshiliginen tuyndaghan, ónegesi mol jurnal retinde jaryqqa shyqty. Ol ekeui barlyq kýsh-jigerin, bilimin últtyng bolashaghy ýshin júmsaudy maqsat etti. «Abay» jurnalyn sol últtyq maqsattyng baghdarshamy –  núryn tókken shamshyraghy etudi kózdedi. Tek ekeui ghana emes barlyq alash arystarynyng «Oyan qazaq» dep qazaq elin progreske tartudy, ghylym men bilimdi nasihattaudy, jastardyng sayasy belsendiligin arttyrudy kózdegen últtyq baghdarlamasyn nasihatttaudy basty taqyryp etip aldy. Áriyne, últtyq qúndylyqtardy negiz etip, óz últynyng qamyn oilaghan múnday bastama koloniyalyq psihologiya, úly derjavalyq shovinizmnen arylmaghan, qayta ony betin býrkemelep jasyrghan Sovet ókimetining  jasandy iydeologiyasyna únamady, «últshyl» degen aiyp taghyp jauyp tastady, shygharushylary qughyndalyp, aiyptaldy. «Abay» jurnalynyng «azattyq úrany» qayta janghyryp, «Paryz» shygharmashylyq tobynyng jetekshisi Yryshan Musin bastaghan Semeyding ziyaly qauymynyng qajyrly enbegining arqasynda qayta shygha bastady.

Sol alghashqy sandarynyng ózinde-aq úlylar dәstýrine barynsha adaldyqtaryn tanytty. Mәselen 1918 jylghy «Abay» jurnalynyng ústanghan negizgi baghyttary Abaytanu, halqymyzdyng taghdyry men tarihyna qatysty maqalalardyng jelisin qayta sabaqtaghanymen qúndy.

Áli esimde «20-30 jyldardaghy baspasóz betindegi aitys» aidarymen berilgen materialdar osy Almatydaghy Ghylym akademiyasynda ýlken rezonanys tudyrdy. Múnyng sebebi sandaghan jyl arhivte saqtalghan, kezinde Abaytanu ghylymyna ashyqtan-ashyq soghylghan soyyl sol qalpy jalghasqan jana jurnaldyng betinen kórinis tapty. Mәselen Sәbit Múqanovtyng «Árkim» ózinshe «oylaydy» atty Shaymardan men Ydyrysqa jauap retinde jazghan maqalasy biraz jaylardyng betin ashyp ketkendey boldy. Al Ydyrys Mústanbaevtyng «Abay» (syn-aytys) maqalasy óte kólemdi, kóp jaylardan maghlúmat beretin sol dәuirding tynysyn dóp basqan shygharma. Óte bilimdi, ótkir azamat Ydyrys qazaq әdebiyeti men tóbemizden tónip túrghan orys әdebiyetining arghy týp tamyryn qauzay jazady. Úly aqyndy eshqanday taptyq túrghymen «talqandaugha» bolmaytyn quatty oiynyng qúdyretin meylinshe ashyp beredi. Sol jyldardaghy taghy bir sanynda Ydyrys Mústanbayúlynyng kim bolghanyn býge-shigesine deyin zerttep, ghylymy jelispen jetkizip bergen Qayym Múhamedhanúlynyng da maqalasyn bas almay oqydyq. Shәkirtterge dәrisimizde ýnemi aityp otyrdyq. Aqiqatyna kelgende aqsaqaldyng arhiyvinde múnday saryndaghy jazbalar jetip artylady eken. Ózi de qughyngha úshyraghanyn jaqsy bilemiz. Keyinnen mәlim bolghanday, qazirgi redaktordyng aituyna qaraghanda kóptegen materialdardy bermey, jabuly qazandy jabuly kýiinde qaldyrypty. Múnyng sebebi erkindikti endi alghan túsymyzda bir-birimizdi etekten tartyp, ayaqtan shalmayyq degen ústanymgha taban tirepti. Mana sózimde «rezonanys» tudyrdy dep tegin aityp otyrghan joqpyn. Biraq shyndyqtyng aty-shyndyq. Eluinshi jyldardaghy M. Áuezovke kýie jaghylghan jazbalar da osy jurnaldyng betinde sayrap túr. Oqydyq, saqtap qoydyq. Áriyne, kez kelgen basylymdy shygharmashylyqpen shygharu bar da, qarjy jaghynan qamtamasyz etu degen «gәp» taghy bar ghoy.

«Abay» jurnalyn shygharuda da kóptegen qiynshylyqtargha tap boldy. Astanadan alys boluy, qarjylyq kómekting mardymsyz bolu t.b. kedergining ýstine Semey oblysynyng taratyluy «Abay » jurnalynyng respublika boyynsha taralymynyng auqymyn tipti taryltty, mýmkindigin azaytty. Mine, osy kezde Alash ruhyn ardaqtaghan aghalar dәstýrin jalghastyrudy qolgha alghan Múratbek Ospanov bastaghan redaksiya újymy jankeshtilikpen júmys jasady. Olar býgingi tanda hәkim Abay múralaryn nasihattaudan bastay otyryp, jurnaldy mazmúny tereng dýniyelermen kórkem bezendirile shyghuyna ayanbay enbek etip keledi.

Biz oiymyzdy «Abay» jurnalynyng qayta ashyluyna jýrekjardy quanyshyn bildirgen QR halyq jazushysy Ázilhan Núrshayyqovtyn: «Jurnaldy tútas yqylaspen oqyp shyqtym. Jogharydaghy men oilaghan rubrikalardyng kópshiligi jurnal betterinde bar eken. Soghan quandym. Barlyq materialdaryna qyzyghyp otyrdym. «Bilimdiden shyqqan sóz» rubrikasymen berilgen Abaytanu men Áuezovtanu ghylymdaryna san qily qúndy derekter qosyp, búl eki alyptyng mәngilik múralaryn nasihattaugha eresen enbek sinirip kele jatqan kórnekti ghalymdarymyz Qayym Múhamedhanov pen Mekemtas Myrzahmetovting maqaldary óz aldyna bir tóbe dýnie ekeni dausyz. Men oilaghan «Sәuleng bolsa keudende» degen aidar osy boluy kerek, osynday boluy tiyis dep týidim» degen oiyna qosyla otyryp «Abay» jurnalynyng betindegi bertingi uaqytta berilip kele jatqan materialdardyng kónilge qonatynyn aitqym keledi. Múnda da sabaqtastyq salty qatty saqtalghan.

Qoryta aitqanda, jana Qazaqstan jaghdayynda jana buyn úrpaqty tәrbiyeleude, әsirese Abaytanu ghylymyn jana qyrynan tanytuda «Abay» jurnalynyng aldynda túrghan maqsat-múrattar úshan-teniz. Sondyqtan o bastan Abaytanudyng baghdarshamynday bolghan basylymgha tek qana shygharmashylyq shabyt, tolayym tabys tileymiz.

Jabal Shoyynbet,

Abay atyndaghy QazÚPU «Hәkim Abay» ghylymiy-zertteu ortalyghynyn  diyrektory

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394