Deputat Tansәule Serikov  Mәjilisting jalpy otyrysynda onkologiyalyq jәne onkogemotologiyalyq aurularmen auyratyn balalar mәselesin kóterdi. T.Serikov deputattyq saualyn Premier-Ministri Álihan Smailovqa joldady.

Deputat atap ótkendey, kazirde memleketimizde osy aurumen auyratyn balalargha kómek oblystyq jәne memlekettik dengeyde kórsetilude. Biraq elimizde bar joghy 39 maman ghana. Barlyq ónirlerdi qosqanda 222 oryn ghana bar. Búl tenizge tamghan tamshyday ghana. Jalpy memlekettik, respublikalyq dengeyde eki ortalyq júmys isteydi. Olar: Almaty q. pediatriya jәne balalar hirurgiyasy ghylymy ortalyghy  jәne Astana q. «University Medical Center» korporativtik qory.  Búnda da 139 tósek (onyng ishinde kýndizgi stasionarda 5 tósek) onkologiyalyq jәne gematologiyalyq beyindegi balalargha arnalghan. «UMC» KQ – da onkologiyalyq jәne gematologiyalyq beyindegi 147 tósek bar (onyng 10-y kýndizgi stasionarda). Búl ortalyqtarda diagnostika jәne diagnozdy tekseru jýrgiziledi, emdeuding barlyq qajetti tehnologiyalary qoldanylady (himioterapiya, hirurgiyalyq emdeu, gemopoetikalyq ding jasushalaryn transplantasiyalau, sәulelik terapiya).

Astanadaghy ana men bala ortalyghynda bar joghy 150 oryn ghana, emdelushige oryn jetispeushiligi qatty sezilude. Sol sebepti Astanadan zamanauy balalar onkologiya ortalyghyn ashu kerek. Búnyng bәri soqyr adam kórip, sanyrau adamnyng ózi esty alatyn jaghday. Kórmes týieni de kórmes dep ótip ketpeu kerek.

2022 jyly eki respublikalyq medisinalyq úiymda barlyghy 4909 bala emdeldi (onyng ishinde 2229 pasiyent – jәne 2680 bala) Ayta ketu kerek, dәrigerler ýshin onkologiyalyq saqtanu boyynsha túraqty oqytu moduliderining nәtiyjesinde 1-2 kezendegi isikterding diagnostikasy aitarlyqtay ósti: 2014 jylghy 15% - dan 2022 jyly 49,4% - gha deyin.

Búl degeniniz adam qorqatyn sifrlar. Sonymen qatar, 2022 jyldyng qorytyndysy boyynsha erte diagnostikanyng tómen kórsetkishteri Aqmola, Batys Qazaqstan, Shyghys Qazaqstan, Qaraghandy, Qostanay, Manghystau, Týrkistan oblystary men Astana jәne Almaty qalalarynda bayqalady.

Qazaqstanda jylyna orta eseppen 500-600 balada onkologiya anyqtalady eken. Býgingi kýni kýnine 15-20 bala týsedi. Búl degeniniz, balalar men ata analar ýshin ýlken soqqy, kesilgen ýkim siyaqty. Ómir men ólimning arasyndaghy balalardyng ýmit kýtip jautandaghan kózderin kórgen adam shydap túra almaytyn halde. Balasy ýshin әr ata-ana nege bolsyn barady, basyn taugha da tasqa da úryp, qoldan kelgenin jasaydy. Biraq bәrining shamasy, jaghdayy kelmeydi. Auyldarda, audandarda túratyn adamdar balanyng emin túraqty týrde jasau ýshin qalagha keledi. Qalagha kelgen olargha túratyn jer, azyq týligi, taghy da basqa kerek jaraqtar, emi ýshin kóptegen qarjy kerek. Tipti, kezekterin ailap kýtedi. Sebebi maman az, oryn joq. Kezegi kelgenshe ol bala bar bola ma, joq bola ma ózderiniz týsingen bolarsyzdar. Balalardaghy onkologiyalyq jәne gemotologiyalyq aurularyn emdeytin ortalyqtar kópsalaly klinika bolyp salynghandyqtan ondaghy josparlau, jeldetu jýiesi, materialdardyng sapasy standarttargha say emes. Ortalyqtardaghy orynnyng azdyghynan, auruy anyqtalghan balalardyng kóptiginen jәne olarly kýtetin ata-analaryn qosqanda, kezek kóptiginen ol jerde epiydemiyalogiyalyq jaghday ushyghuda. Ortalyqtarda KT, MRT, rentgendik apparattar jetispeydi, al bar apparattardyng sapasy syn kótermeydi. Aurudy der kezinde anyqtay almay jatady.

Sonymen qatar, molekulyarly genetikalyq diagnostika joq dese bolady. Sebebi qazirgi onkologiya men gemotologiya 100 payyz molekulyarly genetikalyq әdispen anyqtalady. Búl súraqqa qatty nazar audarularynyzdy súraymyn. Onkologiyalyq jәne gematologiyalyq aurulary bar balalardy emdeumen ainalysatyn ortalyqtardaghy alandardyng jetkiliksizdigine jәne auruhanagha jatqyzylatyn pasiyentter men olargha kýtim jasaytyn adamdardyng (ata-analardyn) ýlken aghynyna baylanysty qolaysyz epiydemiologiyalyq jaghday tughyzatyn bólimshelerde tolyp ketu oryn alyp jatqandyghyn qaytalap eske salamyz. Ertengi kýni jaghday qatty ushyghyp, deputattar nege eskertpedi degen baybalam bolmasyn.  Sonday-aq, adam aghzalaryna baylanysty transplanttau bólimshelerin, kýndizgi stasionardy tolyq óristetu mýmkindigi joq.

Operasiya jasatu ýshin hirurgiyada kezekte túrady pasiyentter, búl degeniniz masqara jәne óte ayanyshty dýniye. Operasiyagha kezekte túrghandardy elestetip kórinizder. Olar ýshin әrbir sekund qymbat, әrbir minut altynnan artyq. Týsinesizder me? Maman az bolghan song uaqyt jetpeydi, mine nәtiyje.

Onkologiyalyq auruy bar balalargha mýgedektigin rәsimdeu ýlken qiyndyq tughyzuda, jәne kóp uaqyt aluda. Taghy da aitarymyz, onkolog jәne gemotolog mamandarynyng óte azdyghy. Sol sebepti, jas dәrigerler men orta sanattaghy medisinalyq mamandardy elimizde jәne shet elderde oqytsa, elimizde bilikti mamandar bolar edi.

Osy jogharyda aitylghan qiyndyqtardyng kóptiginen auyrghan jas balalar der kezinde qajetti emderin ala almauda. Ár bala Qazaqstannyng bolashaghy. Bizder auyrghan balalargha em-sharalaryn dúrys dengeyde, qajet kezde kórsete almaytyn sharasyz jaghdayda bolsaq, basqa júmystardy qatyramyz dep qalay aita alamyz.

Jogharydaghy mәselelerdi eskere kele, kelesi sharalardy qabyldaularynyzdy ótinemin:

Birinshiden, «Samúryq-qazyna» aksionerlik qoghamy nemese «Qazaqstan halqy» әleumettik qoghamdyq qorymen birlese otyra, aldynghy qatarly qúrylghylary bar zamanauy ortalyq qúrylysyn bastau.

Ekinshiden, Onkologiya auruy anyqtalghan balalargha mýgedektigin birden jedel beru mehanizmin qarastyru;

Ýshinshiden, túraqty negizde balalarda onkologiyalyq aurulardyng payda bolu sebepterin anyqtau jýiesin qúru.

Osy sharalar qabyldansa, balalar mýgedektigi men ólimi tómendep, olardyng ómir sýru jaghdayy jaqsarady.

Qazaqstan bolashaghyn oilaytyn Ýkimet balalar ýshin bәrin jasaydy dep ýmittenemiz. Elimizding erteni, bolashaghy deni sau úrpaqtar ekenin Preziydentimiz de basa aitqan bolatyn. Osyny úmytpayyq.

Abai.kz